Tänavune Oktoobripäike toimus viimase aja kombe kohaselt taas septembris. Aga ega nimi meest riku, kui mees, st matk ise väärt on. Vanade matkasemude arvates siiski on, sest raudvara - Kolbergid, Priid ja Katid - olid kohal, lisaks ka meie uuema aja alati särav matkakaaslane Riina ja pealinna esindajana Martin. Noorema põlvkonna esindajaid Jõgevalt polnud paraku kedagi, sest Kaire ei saanud osaleda ja (ilmselt) seetõttu polnud ka teistest tulijaid.
Grupipilt Pikanõmmel (lisaks kaamera taga Neeme)
Alustasime ikka Pikanõmmelt. Majandustoimkonnas olid vanad olijad Maris ja Toomas, kes üksiti mõlemad autod Mustassaarde toimetasid. Ülejäänud kuus vaprat asusid teele tavapärasele marsruudile üle Muraka saarte Varessaare poole.
Pikanõmme paisjärv
Pikanõmme aknad on tühjad
Kuigi ilm oli lauspilves ja hall, oli kuldne sügis täies ilus nauditav ka päikeseta (mis oleks muidugi veel kõvasti värvi lisanud). Meie õnneks ei sadanud vihma ja imelikul kombel jäid mul pikas rohus eeskäijana isegi püksid kuivaks, sest kastet ka polnud. Nojah, eks see kaste istuski üleval pilvedes.
Võhkassaare kaasik
Karusammal
Võtsin juba alguses eesmärgiks keskenduda oma fotokaga seekord eelkõige loodusele. Nii ma klõpsisingi pea igat vähegi värvilisemat mätast ja lisaks suristasin ka videolõike. Hiljem monteerides tuli korra isegi mõte inimesed videost üldse välja jätta ja teha seekord päris loodusfilm, kuid lõpuks siiski nii ei läinud, sest leidsin, et loodusfilmi jaoks olid mõned olulised kaadrid puudu. Aga video on siin, nii et igaüks saab ise tema väärtuse üle otsustada.
Matk ise kulges tavapäraselt esmalt metsas ragistades, siis juba piki rabaserva ja nii lõpuks saarte all rabaranda tüürisimegi. Rabaserva kõrges rohus oli palju erakordselt suuri jõhvikaid. Südant kõvaks tehes noppisime siiski vaid kohustusliku peotäie mannavahu jaoks. Rabasaarel pidasime maha pisikese eine ja siis juba kummikukatkumise väljale. Eelmise nädala kogemustest lähtuvalt võtsin suure kaare paremale ja nii saime üsnagi kerge vaevaga (st kuiva jalaga) sellest väljast üle.
Riina
Kuna eelmisel nädalal oli õnnestunud ka üle atraktsioonide väga head teed pidi minna, siis pingutasin märga sügist arvestades selle nimel, et jäljed üles võtta. Lõpuks see ka õnnestus.
Martin
Nii oli ka see matkalõik sündmustevaene. Seetõttu jätkus rohkesti aega looduse nautimiseks ja juba eespool nimetatud fotokaga opereerimiseks. Järgnevalt mõned sügisvärvides mättad.
Sügisehteis muraka lehed
Turbasammal oma värvikirevuses
Kukemari
Kukemari ja kanarbik
Teine eine toimus nagu ikka pärast atraktsioone ja siis juba joonelt Ilusate laugaste poole. Pilved olid selleks ajaks omandanud veel tumedama tooni, kuid nagu nimigi ütleb - Ilusad laukad on alati ilusad. Sellegipoolest pidas Google Photos vajalikuks paarile pildile veel värvi lisada. Mõnevõrra kunstlikuks need pildid muutusid, kuid ikkagi on kena, eksole?
Minu lemmiklaugas
Ilusa lauka veerel, ise ka ilusad :-)
Minu lemmiklauka kaldad oli tänavu kaetud rikkaliku jõhvikavaibaga. Ei teadnud kohe, kuhu astuda või millest pilti teha / tegemata jätta. Ja mitte mina üksi polnud hädas - ka teised kükitasid oma telefonidega laukaveerel ja üritasid üha kaunemaid pilte jäädvustada.
Mare jõhvikafotojahil
Lisaks tõendas jõhvikarohkus, et Bossi juhitud Lähte pedagoogide rühm polnud nii kaugele jõudnudki.
Jõhvikamets
Kuigi ilm oli jahedavõitu, ei jätnud Ants ujumist vahele ja ujus veel majandustoimkonnas oleva Marisegi eest.
Ants omas elemendis
Viimased poolteist kilomeetrit kulgesid küllalt kiiresti. Isegi Varessaare alune märg heinamaa võttis vaid napilt 15 minutit.
Varessaares ootas meid aga üllatus. Kui eelmisel nädalavahetusel oli kõik tavapärane, siis nüüd olid RMK renoveerimistööd hoo sisse saanud. Majal korstent enam polnud, alusmüür alles vaid tükati ja esimese korruse põrandad üles võetud. Osa alumisi palke oli juba asendatud ja nende alla valatud postvundament - nagu onnike kanajalgadel. Maja jättis küll mulje, et vaid ime hoiab teda laiali vajumast. Tegelikult oli otsaseinte vahele pingutatud tross. Eeskoja seinte kalle oli siiski veel keskele kokku jooksev. Loodetavasti lõpeb see renoveerimine paremini kui kümnekonna aasta tagune katuse vahetus (selle peaks praegu uuesti ära vahetema!).
Kanajalgadel Varessaare
Maris ja Toomas olid Lähte matkagrupist jäänud lõkkel elu sees hoidnud ja nii jäigi meil üle vaid pudruvesi tulele panna. Järgmises etapis valmis tee ja lõpuks juba pimeduses traditsiooniline mannavaht. See sai küll seekord veidi kõvavõitu (pole harjunud seda nii väiksele seltskonnale keetma). Aga hea oli ikkagi!
Hommikune grupipilt Varessaares
Õhtujutud keskendusis sedapuhku Varessaare ajaloole. Tegelikult soovitaksin huvilistele lugemiseks Juhan Lepassaare raamatut "Sooradadel". Minugi info pärineb suuresti sealt. Kardetud külmööbimine ei osutunudki külmaks. Hommikune äratus oli vanemale põlvkonnale kohaselt küllal varajane. Kuna Antsul oli juba tuli üles võetud, siis läks ka kokkamine kiiresti. Selles kiiruses ei pannud ma aga tähele, kuidas oma kõrgtehnoloogilisest kangast jopega vastu tulist pajaalust läksin ja nii saingi oma jopesse 10x5 cm suuruse augu. Nuuts ...
Marise ja Toomase poolt väga märjaks ja poriseks räägitud Mustassaare tee osutus tegelikkuses poole kuivemaks kui nädal tagasi ja nii ei kulunudki meil kuigi kaua autodeni jõudmiseks. Läbi siis selle aasta rabamatkad...
Uus klass ja uued kombed - rabamatkale tuli vaid viis, aga see-eest tõsiselt tublit ja toredat õpilast: Birgit, Britta, Liisbeth, Mariliis ja Oliver.
Grupipilt Ilusa lauka ääres
Esmalt pidi küll tulijaid pool klassi olema, aga mõned päevad enne matka ilmnes neljal neist erinevaid ootamatuid perekondlikke ja muid põhjusi, nii et hoopis meie matk kujunes mitte niivõrd klassiürituseks, kuivõrd meenutas pigem perekondlikku sündmust.
Aga matk ise kulges minu jaoks tavaliseks saanud rada ja ajakava pidi: väljasõit Jõgevalt pool üheksa, kolmveerand kümne paiku rajale, poolt kaksteist esimene lõunapeatus suuremal Muraka saarel ja nii edasi kuni veidi enne poolt viit jõudsime õnnelikult Varessaarde.
Kõik ei olnud siiski ka väga tavaline. Lisaks mõnusale ja uuele seltskonnale (kõik olid esimest korda seljakotimatkal ja kohe ekstreemsel!) oli ülimalt suvine ilm. Võib vist lausa öelda, et möödunud suve ilusaim ilm. Päike oli nii soe, et oli meelitanud raba kohale lendlema erinevaid liblikaid ning sobiv riietus oli lühike vorm.
Rabasaar jääb selja taha
Raba ise oli tänu suhteliselt vihmasele suvele ja eriti viimastele nädalatele madalamas osas veidi märjem kui tavaliselt, kuid kõrgsoo osa oli täiesti tavaline. Lisaks õnnestus mul atraktsioonide väli läbida vägagi kõnnitavat rada mööda. Nojah, kummikukakkumise väli pärast saari ja Varessaare alune sooheinamaa olid muidugi vastikult vesised, aga hoolega jala ette vaadates sai sealt kenasti üle ja üldhinnang raba läbitavusele on kindlasti normaalne.
Kummikukatkumisväljal
Matka algusosa kujunes minu jaoks siiski suhteliselt märjaks elamuseks. Kuna Pikanõmmelt algavat matkarada RMK enam ei hoolda, siis pole seal ka käijaid ja mul tuli eeskõndijana oma pükstesse püüda pikalt rohult kogu hommikune kaste. Õnneks kuivatas päike raba peal püksid peagi.
Seda ei saa öelda meie rabauusikute pükste kohta - kuna need said juba kummikukatkumisväljal märjaks, siis olid nad edasi suht hooletud ja nii kehtiski vanarahva ütelus "siga leiab alati pori" ka sel aastal :-)
Ilusa lauka ääres võtsime nagu ikka vett, ujumine aga ei leidnud poolehoidu. Vesi oligi tegelikult üsna karastav, kuigi päikese käes olnuks hea uuesti sooja saada. Jõhvikaid oli laukaveerel seevastu uhkesti.
Õhtusöök Varessaares möödus meeldivalt - uus pott sai parasjagu peaaegu tühjaks, nii et karule jäi vaid pisike kulbitäis. Meeleolukas ja huvitav oli ka õues laua ääres õhtusöögi jätkuna toimunud üksteise tundmaõppimismäng "kaks õiget, üks vale". Kui jahedaks kippus, kolisime ära tuppa, kus juttu jätkus kella kümneni. Kui hakkasime end magama sättima, ilmutas end aga Mariliisi kõhugripp ja nii kujuneski öö temal ja minul ülemäära ärevaks - vaeseke öökis iga natukese aja tagant hommikuni välja. Perearsti nõuandetelefoni soovitus tund aega mitte juua anda ja seejärel lonkshaaval vett ei aidanud tegelikult ka. Mariliis oli aga vapper ja kõndis pühapäeval kenasti matka lõpp-punkti poole.
Lõpp oli nagu ikka Vaabul, kuhu kaksikute isa saabus kaheteistkümneks. Nii äkki see imekena ilma matk otsa saigi.
Lõpetuseks veel mõned puukallistamispildid suuremalt Muraka saarelt.
Matkapäevad on planeeritud nii, et oleks midagi igale maitsele: nii algajale kui edasijõudnule, nii sportlikule matkajale kui ka lihtsalt loodusnautlejale, nii lühikese kui ka pika matka austajale. Kõigil matkapäevadel on võimalik valida mitme erineva matkaraja vahel või neid kombineerida. Marsruutidel on omakorda valikud, kui kaugele ja kõrgele üldse minna: kas teha lühike orumatk või minna tippe vallutama või valida midagi vahepealset.
Matkade baaslaager asub hotellis Explorer St Johannis.
HIND ühele reisijale 622 € (grupis 46 reisijat).
Soovijatel on võimalik kasutada lennukit, lennates Salzburgi (ümberistumisega Viinis või Frankfurdis). Reisi hind on siis 574 € (kui lennata 1 ots) või 526 € (kui lennata edasi-tagasi), aga lisandub lennukipileti hind (võib broneerida ise või lasta seda teha reisi korraldaval reisibürool).
Raha kogumine toimub osade kaupa oktoobrist juulini. Võib maksta ka kogu summa korraga reisilepingu sõlmimisel.
Paketi hinnas
bussisõit, tee- ja tunnelimaksud, parkimine;
9 ööbimist hotellides koos hommikusöögiga (koht kaheses toas);
Wieliczka ja Auschwitzi kohaliku giidi tasu (vene või inglise keeles);
edasi-tagasi mägitaksopilet Obesulzbachtalis;
kohalik turismimaks ööbimisel Krakowis ja Austrias;
reisijuhi teenused;
kuumad joogid bussis;
käibemaks.
Lisatasu eest
soovi korral tervise- ja reisitõrkekindlustus (tervisekindlustus koos mägimatka lisakaitsega, grupile soodustus olenevalt grupi suurusest);
muuseumide ja atraktsioonide piletid vastavalt matkamarsruudi valikule (hinnad 2016. a seisuga, täpsustatakse reisi infolehel):
Weißsee tõstuk olenevalt valitud matkamarsruudist täiskasvanule 22€ või 26€;
Kitzsteinhorni tõstuk liustikumaailma täiskasvanule edasi-tagasi 40€, üks suund 20€, tõstuk Alpincenteri
juurde 32€; lisaks 2€ kaardi deposiit; Maiskogeli buss üks suund 7€;
Mooserbodeni matkaraja transport edasi-tagasi täiskasvanule 18,50€, üks suund 11€; tammi infokeskuse pääse
5,50€;
Väljasõit varahommikul Jõgevalt 6:00, Tartust 7:00. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Varssavis hotellis Partner.
Esimene peatus Poolas Lomza BP bensiinijaamas kujuneb meeleolukaks
2. päev / 29. juuli
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola, jalasirutuspeatused teel. Ekskursioon genotsiidimuuseumis – endises Oświęcimi (Auschwitz) ja Birkenau surmalaagris (UNESCO kultuuripärandi nimistu objekt), kus natsid hukkasid umbes 1,5 miljonit juuti. Õhtune tutvumine Krakówi vanalinnaga: hästi säilinud keskaegne linnasüda, Poola kuningate endine residents Wawel, turistide melu keskväljakul.
Ööbime Krakówis hotellis ibis Krakow Centrum.
Auschwitzi kuulus värav
Krakov - Waveli loss - Poola kuningate residents
Krakovi keskväljak
3. päev / 30. juuli
Hommikusöök hotellis. Pikk sõit Krakówist läbi Tšehhimaa Austriasse XXX. Jalasirutuspeatused teel. Soovijail võimalik lennata Salzburgi ning ühineda reisiseltskonnaga seal. Ööbime St Johannis hotellis Explorer.
4. päev / 31. juuli
Matkapäev Weißsee ümbruses (Weißsee Gletscherwelt)
Hommikusöök hotellis.
Sõidame bussiga Enzigerbodenisse ja edasi tõstukiga Weißsee äärde Rudolfshütteni (2311 m). Matkad kolmetuhandeliste tippude keskel ümber Weißsee järve või liustike äärde, Medelzkopfi, Kalser Tauernkogeli või Hochfürleggi tippu.
Ööbime samas hotellis.
Rudolfshütte tõstukipiletid (I ja II aste kokku, edasi-tagasi): 23 € / üle 60 a 20 € /15-17 a 16 € / 6-14 a 11.50 €
Weißsee ja Rudolfshütte
Weißsee ümbruse panoraam (suurendamiseks klõpsa kaardil)
Radade valik on suur. Alljärgnevalt on esitatud vaid mõned variandid. Otsustamisel võivad abiks olla nii siltidel toodud sihtpunktid kui ka Rudolfshütte panoraam.
Suurenda pilti, siis näed erinevaid sihtpunkte (ülesmäge)
Variant 1.
Kolme järve rada
Skeemil helesinine rada.
Weißsee (2315 m) - Tauernmoossee (2023 m) - Grünsee (1714 m)
3:00h, 4.5 km, tõus 98 m, laskumine 647 m, raskusaste punane/sinine rada
Võimalik valida raja alguseks põnevam Steinerne Stiege nimeline lõik, mis on punane/must rada (+0:30 h).
Võimalik jätkata laskumist Enzigerbodenisse (+ 1:00 h)
Variant 3. Kalser Törl (2515 m) - Medelzkopf (2761 m) - Kalser Tauernkogel (2683 m)
Skeemil punane rada.
Rudolfshütte – Medelzkopf – Rudolfshütte 3:30h, tõus 550 m, max kõrgus 2761 m, raskusaste punane rada
Võimalik lühendada rada, kasutades suusatõstukit Sessellift Medelz (tõus siis 250 m):
Tõstuk Rudolfshütte + Sessellift Medelz (edasi-tagasi): 27 € (üle 60 a 24.50 €, 15-17 a 19 € / 6-14 a 13.50 €
Kalser Tauernkogel’ile (ketid) võib minna vaid hea ilmaga (kurult +0:45h)
Hommikusöök hotellis.
Sõidame bussiga Krimmli külla. Matkad ümber Krimmli koskede. Kolmeastmelises Krimmli koskede kaskaadis tormab vesi alla kokku 380 m kõrguselt. Võimalik matka jätkata piki Krimmler Achetali orgu kuni oru lõpus asuva Krimmler Tauernhausi mägihotellini või hoopis tõusta Seekarsee järve äärde, Seekarscharte kurule või vallutada Arbeskopfi tipp.
Ööbime samas hotellis.
Variant 1. Krimmli kosed
On mitmeid erinevaid variante, kuidas koskede ümber matkata (nii siniseid kui punaseid). Üks võimalik ringmarsruut on järgmine.
2:45 h, 6.0 km, tõus 480 m, max kõrgus 1524 m, raskusaste sinine rada Kirjeldus
Variant 2. Seekarsee
6:00 h, 11 km, tõus 1156 m, max kõrgus 2232 m, raskusaste punane rada
Kui aega jätkub, siis võimalus tõusta Arbeskopfi tippu (2400 m; tõus +0:30 h; must rada) või Seekarscharte kurule (2519 m; tõus +1:00 h; punane rada). Kirjeldus
Variant 3. Krimmler Achental kuni Tauernhaus'ini
6:45 h, 21 km, tõus 555 m, max kõrgus 1631 m, raskusaste sinine rada
Pärast tõusu koskede juures lihtne orumatk, võimalik suvalisel hetkel ümber pöörata. Sõidab ka orutakso, kuid vajalik eelregistreerimine. Kirjeldus
Variant 3A. Krimmler Achental kuni orualguse hüttideni
4:00 - 4:30 h sõltuvalt valitud hüttist, 10-12 km, tõus ~500 m, max kõrgus 1585 m, raskusaste sinine rada.
Pärast tõusu koskede juures lihtne orumatk. Umbes 30 min pärast oru alguseni tõusmist asuvad Veitn Alm (1583 m) ja Hölzlahneralm (1583 m), mõnevõrra kaugemal aga Söllen Alm (1585 m). Viimases pakutakse ka koha peal valmistatud juuste. Hütid
Variant 3B. Krimmler Achental kuni Tauernhaus'ini või Innerkeesalm'ini jalgrattaga
4:30 h, 25 km, tõus 574 m, max kõrgus 1631 m (1810 m)
NB! Rattaga ei tohi kõikjal sõita (jalgteed). Valgustamata 300 m tunnel - vajalik lamp.
Võimalik sõita Tauernhaus'ist edasi oru lõpuni Innerkeesalm'i hütini (1810 m) - lisandub edasi-tagasi 12 km. Poolel teel asub "liustikujuustu" valmistav Jaidbachalm'i hütt (1699 m). Rattalaenutus 1 päev 25€ (koos kiivriga) + 150€ deposiit Kirjeldus
6. päev / 2. august
Matkapäev Obersulzbachtali orus
Hommikusöök hotellis.
Sõidame bussiga Neukirchen am Großvenediger'i külla ja edasi mägitaksoga Obersulzbachtali oru ülemisse ossa 1930 m kõrgusel asuva Materialseilbahn'i (Kürsingerhütte kaubatõstuki) juurde. Oru lõpus kõrguv Großvedediger ja teised kolmetuhandelised tipud pakuvad kaunist panoraami. Matkata on võimalik liustiku õpperajal, tõusta mööda närvekõditavat, kuid kindlustatud rada Kürsingerhütte'ni, vallutada 3291 m kõrgune Keeskogeli tipp või hoopis laskuda piki orgu mõne mägihotellini.
Ööbime samas hotellis.
Variant 1. Kürsinger Hütte (2548 m)
Skeemil roheline rada
3:30h, 5.0 km, tõus 630 m, max kõrgus 2548 m, raskusaste punane rada Kirjeldus Panoraam
Kõige järsem osa rajal on kindlustatud tugiköitega
Kürsinger Hütte ja Großer Geiger
Variant 2. Keeskogeli tipp (3291 m)
Skeemil roheline + punane rada (esmalt Kürsinger Hütte 2548 m, sealt edasi tippu)
8:00 h, 10.0 km, tõus 1360 m, max kõrgus 3291 m, raskusaste punane + must rada Kirjeldus Tipupanoraam
Keeskogel (3290 m)
Keeskogeli tipurist ja Großvenediger
Variant 3. Gletscherlehrweg Obersulzbachtal (Liustiku õpperada)
Skeemil oranž rada
3:00 h, 5.4 km, tõus 245 m, max kõrgus 2173 m, raskusaste punane rada Kirjeldus
Variant 4. Orumatk Postalm (1699 m) - Berndlalm (1514 m)
Skeemil on kollasega märgitud raja algus; rada laskub piki Obersulzbachtali orgu
2:00 h, 7.0 km, laskumine 436 m, max kõrgus 1930 m, raskusaste sinine rada.
7. päev / 3. august
Matkapäev Kaprunertali orus: Mooserboden või Kitzsteinhorn
Hommikusöök hotellis.
Sõidame bussiga Kaprunertali orgu. Valida on kahe piirkonna vahel: kas tõusta platvormtõstukiga ja sõita kohaliku bussiga Mooserbodeni paisjärveni või tõusta tavalise mägigondliga Kitzsteinhorni piirkonda (võimalik valida nelja erineva kõrgusastme vahel). Mõlemas piirkonnas on terve hulk erineval kõrgusel kulgevaid matkaradu, kust avanevad hingematvad vaated.
Ööbime samas hotellis.
Variant 1. Matkad Mooserbodeni (2036 m) ümbruses.
Matkade alguspunkti tuleb sõita kohaliku bussiga, siis 431 m tõusu platvormtõstukiga (Schrägaufzug) ja siis veel teise kohaliku bussiga läbi tunnelite. Pilet grupihinnaga (alates 15 in) edasi-tagasi: täiskasvanud 18.50 €, lapsed 6-15 a 11.50 €.
Platvormtõstuk
Mooserbodeni veehoidla
Variant 1A. Sedlgrat (2425 m) - Kleiner Grießkogel (2669 m)
4:00 h, 5 km, tõus 616 m, max kõrgus 2669 m, raskusaste punane rada
Võimalus jätkata tõusu Großes Grießkogeli tippu (3066 m);sel juhul tõusu kokku 1030 m; aeg 5:30 h; raskusaste must rada. NB! Viimasest bussist ei tohi maha jääda (16:45 - kontrollida!). Kirjeldus
Vaade tippudele veehoidla äärest
Großes Grießkogel
Variant 1B. Heinrich Schwaiger Haus (2802 m)
4:30 h, 5 km, tõus 766 m, max kõrgus 2802 m, raskusaste punane/must rada Kirjeldus Panoraam (lumine, hütist veidi kõrgemal tehtud)
Vaade tõusult
Heinrich Schwaiger Haus (rohelise katusega)
Variant 1C. Jalutuskäik järve tagumisse otsa
Väike osa Austriaweg'ist.
3:00 h, 10 km, tõus 40 m, max kõrgus 2040 m, raskusaste sinine rada
Variant 2. Matkad Kitzsteinhorni ümbruses.
Tõstukiga saab tõusta erinevatele kõrgustele. Tõstuki päevapilet: täiskasvanud 42 € (grupihind 40 €), noored 16-18 a 31 €, lapsed 6-15 a 21 €.
Võimalik läbida mitmeid lühikesi ringmarsruute ühe tõstukijaama juures või matkata ühest jaamast teise.
Variant 2A. Alpincenter (2446 m) - Krefelderhütte (2293 m) - Salzburger Hütte (1860 m) - Häuslalm (1970 m)
Skeemil roheline rada.
XX h, 4.5 km, laskumine 596 m, tõus 133 m, raskusaste punane rada
Võimalik teha põige lihtsasse tippu Geißstein (2230 m).
Salzburger Hütte juurest võib laskuda Kapruni orgu Wüstelausse (870 m). Sel juhul on laskumist kokku 1570 m, raja pikkus 8.5 km. Osaline kirjeldus
Geißstein (2230 m)
Variant 2B. Alexander-Enzinger-Weg
Skeemil kollane rada.
Alpincenter (2446 m) - Krefelder Hütte (2293 m) - Maiskogel (1540 m)
4:00 h, 8.2 km, tõus 68 m, laskumine 990 m, raskusaste punane rada
Maiskogelilt Kapruni läheb buss (viimane 16.30 - kontrollida!) või tõstuk.
Võib ka laskuda Kapruni (+2:00 h, +7.0 km).
Variant 2C. Hochkammerweg
Skeemil punane rada.
Alpincenter (2446 m) - Hohe Kammerscharte (2689 m) - Fürthermoaralm (1805 m)
4:00 h, 5.5km, tõus 450 m, laskumine 1075 m, raskusaste must rada Kirjeldus
Hochkammerweg
Hochkammerweg
Variant 2D. Kitzsteinhorn (3203 m)
Tõusta gondliga Kitzsteinhorni tipujaama (3029 m) ja sealt ronida mäe tippu.
1:00 h, 0.5 km, tõus 174 m, max kõrgus 3203 m, raskusaste must rada, soovitatakse teejuhti kasutada. Kirjeldus
Kitzsteinhorni tipurist
Tõusul on palju tugitrosse
8. päev / 4. august
Hommikusöök hotellis. Pikk sõit läbi Austria ja Tšehhimaa Krakówisse, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Krakówis hotellis Novotel Krakow City West.
9. päev / 5. august
Hommikusöök hotellis. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud maailmakuulus Wieliczka soolakaevandus Krakówi lähistel. Laskume mööda kaevanduskäike ja soolakambrites kuni 135 m sügavusele, imetleme soolast skulptuure, kirikuid ning maa-aluseid järvi, saame teada, kuidas toodeti vanast Poola tõelist rikkust – kullaga võrdväärset soola.
Sõit läbi Poola Varssavisse. Õhtune jalutuskäik Varssavi vanalinnas.
Ööbime Varssavis hotellis Partner.
Wieliczka soolakaevanduses on maa-alused kabelid
10. päev / 6. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Balti riikide, jalasirutuspeatused teel. Jõgevale saabume hilisõhtul.
NB! Sõltuvalt ilmast võivad matkaplaanid veidi muutuda.
Kirjandus
Kaardid
Matkaradade raskuskategooriad
Matkaradade raskuskategooriad Austrias Salzburgi liidumaal on järgmised.
Sinise tähistusega - vähese tõusuga (kuni 500 m) hästikäidavad rajad.
Punase tähistusega - mõõduka raskusega üsna suure kõrguste vahega (kuni 1100 m) rajad; rada võib olla kitsas ja järsk, võib olla lühikesi kindlustatud lõike (tugitrossid, metallastmed)
Musta tähistusega - pikad järsu tõusuga või halvasti märgatavad rajad, mis nõuavad head tasakaalutunnetust, vahel võib olla vajadus võtta käed appi; hädavajalikud on sobivad jalatsid ja ilmastikukindel riietus.
Alpirada ei ole matkarada; ta on tavaliselt tähistamata, võib olla ohtlik ja nõuab erivarustuse kasutamist.
Rajaviidad on Austrias kollased ja annavad järgmist infot.
Bussiinfo
Reisile viib meid Hansaliinide buss VDL Jonckheere JSD-134.
