Aprill

 4. aprillil Männikjärve rabas

Nagu öeldakse - pole halba ilma, on valed riided. Kui me laupäeva pärastlõunal Männikjärve rabarajale jõudsime, oli vahelduvast pilvisusest saanud lauspilvitus; tuul oli ka kaunis tugev, seega oli kaunis külm olla. Aga huvitaval kombel oli hoolimata pilvisest ilmast raba täisvärvides. Punased turbasamblamättad ääristamas sünget laukavett, nende kohal erkrohelised männid. Ilus. Metsa all hakkavad sinililled õitsemist lõpetama, ülased alustavad. Raba peal on tuppvillpea ja hanevits täies õies. Hanevits on huvitav taim: tema kellukakujulised õied ripuvad varre ühel küljel ja lehed pöörduvad täpselt vastassuunda; nii on  õied tolmeldavatele putukatele paremini märgatavad. Lisaks jäi täna silma üks asfaldil külmetav vesilik (see oli küll Päinurmes).

13.-14. aprill Kubijal

JPK õpetajate spaa koolituse käigus sai pisut terviseradadel uidatud ja palukarukelli otsitud. Leidsin ka!

18. aprillil Männikjärve rabas

Kuidas tähistada kevadist tähtpäeva?

A. Lähed restorani einestama (mis Jõgeval tähendab Indochina’t, sest muud lihtsalt ei ole).

B. Teed kodus teed, sööd kooki ja vaatad Youtube’st mägimatkavideosid.

C. Teed päikselise 8 km ringi Männikjärve matkarajal.

Meie tegime seda kõike ja mõnuga!

Kevad!

 7. märtsil Männikjärve rabas

Plirts-plärts, käes on märts. Kui kümmekond päeva tagasi oli veel tõeline talv, siis märts tõi suure sula. Rabalaukad on muidugi veel jääs, kuid mättad on valdavalt paljad. Vaid mändide varjus võib väikseid lumelaike näha. 

8. märts 𝐊𝐨𝐥𝐥𝐚𝐧𝐞 𝐭𝐚̈𝐩𝐢𝐤𝐞 𝐊𝐢𝐢𝐝𝐣𝐚̈𝐫𝐯𝐞 - 𝐓𝐚𝐞𝐯𝐚𝐬𝐤𝐨𝐣𝐚 𝐦𝐚𝐭𝐤𝐚𝐫𝐚𝐣𝐚𝐥

Tuleb eemalt kollane täpike. Tuleb muudkui lähemale. Ei olegi täpike, on hoopis neiu! Tuleb veel lähemale. Polegi neiu, on hoopis minu kallis naine! Palju õnne naistepäevaks! 

Aga matkarada ise oli vahva. Kohati lumine, kohati samblaselt roheline, kohati jäine. Ikka üles ja alla. Ikka orud ja paljandipealsed vaheldumisi. Kokku 250 m tõusu võetud, nagu juba pool kergemat mägimatkapäeva. Aga seejuures ligi 15 km ka edasi sammutud. Ainuke mittekena asi oli liiga palju tuulemurdu, ilmselgelt üraskist vaevatud kuused.

28. märtsil Männikjärve rabas

Männikjärve matkaraja algus oli sama sinine nagu taevas. Sinililled. Ka rabas on kevad pikkade sammudega lähemale tulnud - tuppvillpea õitseb. Üle pea rändavad haneparved. Rajal kohtas matkajate parvi 😀

Tänu päikesele oli raba värviline. Üks kaunis jalutuskäik.

29. märtsil Äntu järvede ja Punamäe muinaslinnuse matkarajal

Äntu järvede ja Punamäe muinaslinnuse matkarada jääb küll vaevalt paarkümmend kilomeetrit Männikjärve rajast põhja poole, kuid metsa all kohtas vaid üksikuid sinililli (üks oli suisa roosa), järvede lõunapoolsed kaldad olid puude vilus veel jääs ja tegelikult oli metsa all suisa külm. Rada ise ja muidugi Sinijärv olid kaunid, linnulaulu kõlas (kui vaid läheduses kulgeva maantee lärm seda matma ei kippunud).