Kevad!

 7. märtsil Männikjärve rabas

Plirts-plärts, käes on märts. Kui kümmekond päeva tagasi oli veel tõeline talv, siis märts tõi suure sula. Rabalaukad on muidugi veel jääs, kuid mättad on valdavalt paljad. Vaid mändide varjus võib väikseid lumelaike näha. 

8. märts 𝐊𝐨𝐥𝐥𝐚𝐧𝐞 𝐭𝐚̈𝐩𝐢𝐤𝐞 𝐊𝐢𝐢𝐝𝐣𝐚̈𝐫𝐯𝐞 - 𝐓𝐚𝐞𝐯𝐚𝐬𝐤𝐨𝐣𝐚 𝐦𝐚𝐭𝐤𝐚𝐫𝐚𝐣𝐚𝐥

Tuleb eemalt kollane täpike. Tuleb muudkui lähemale. Ei olegi täpike, on hoopis neiu! Tuleb veel lähemale. Polegi neiu, on hoopis minu kallis naine! Palju õnne naistepäevaks! 

Aga matkarada ise oli vahva. Kohati lumine, kohati samblaselt roheline, kohati jäine. Ikka üles ja alla. Ikka orud ja paljandipealsed vaheldumisi. Kokku 250 m tõusu võetud, nagu juba pool kergemat mägimatkapäeva. Aga seejuures ligi 15 km ka edasi sammutud. Ainuke mittekena asi oli liiga palju tuulemurdu, ilmselgelt üraskist vaevatud kuused.

28. märtsil Männikjärve rabas

Männikjärve matkaraja algus oli sama sinine nagu taevas. Sinililled. Ka rabas on kevad pikkade sammudega lähemale tulnud - tuppvillpea õitseb. Üle pea rändavad haneparved. Rajal kohtas matkajate parvi 😀

Tänu päikesele oli raba värviline. Üks kaunis jalutuskäik.

29. märtsil Äntu järvede ja Punamäe muinaslinnuse matkarajal

Äntu järvede ja Punamäe muinaslinnuse matkarada jääb küll vaevalt paarkümmend kilomeetrit Männikjärve rajast põhja poole, kuid metsa all kohtas vaid üksikuid sinililli (üks oli suisa roosa), järvede lõunapoolsed kaldad olid puude vilus veel jääs ja tegelikult oli metsa all suisa külm. Rada ise ja muidugi Sinijärv olid kaunid, linnulaulu kõlas (kui vaid läheduses kulgeva maantee lärm seda matma ei kippunud).