Ka sel aastal sai traditsiooniline õpetajate Muraka raba matk juba augusti lõpus välja hõigatud - et huvilised ikka oma aega planeerida oskaksid. Võrreldes eelmise sügisega kujunes ärksamate õpetajate (nagu Viktor meid majaraamatus korduvalt tituleerinud on) seltskond lausa kaks korda suuremaks, sest nimekirjas oli meid tervelt tosin. Kahjuks nii see päris ei jäänud, sest sügisesed viirused murdsid maha meie hea kaaslase Martini ja nii startiski laupäeva, 28. septembri hommikul raba poole algarvuline seltskond: Merike, Mare, Riina, Tiina, Sirli, Einike, Priit, Margus ja mina olime rabaületajate seltskonnas, Maris ja Toomas aga moodustasid majandustoimkonna, kes eelväena Varessaarde siirdusid.
Grupipilt stardis
Marsruudiks valisime eelmisel aastal üle pikkade aastate taasavastatud raja Kaukvere tee - Suur laugas - Ilusad laukad - Varessaare - Kotkanina - Suur laugas - Kaukvere tee. Statistika huvides olgu kohe ära märgitud, et esimese päeva teekond oli 7,85 km ja meil kulus koos kõigi peatustega selle läbimiseks 5 tundi ja 45 minutit; teisel päeval läbisime 7 km ja aega kulus 3 tundi 45 minutit. Suur erinevus ajas tuleneb rabas läbitud rajaosa erinevast pikkusest: esimesel päeval sumpasime rabas 5,5 km ja teisel päeval vaid 3,5 km.
Aga algusesse tagasi. Jõgevalt startinud seltskond sai Tartust lähtunud seltskonnaga kokku Rannapungerja - Rakvere teel Püssi teeristis. Sealt veel 9 km logistamist mööda värskelt killustikuga kaetud metsateed ja stardipunktis me olimegi. Seekord olin hoolega kaarti uurinud ja leidnud võimaluse autoga rabale veidi lähemale saada (RMK metsaveo teed pidi) ja seega lühendada eelmise aastaga võrreldes raiesmikes ragistamist. Seadsime ennast matkaks valmis. Ja siis avastas Sirli, et tal on kummikud koju jäänud. Egas midagi, tuli kombineerida tossude sisse kilekotid ja teele!
Probleemiks osutus kaigaste tegemine. Seekord meie teele jäänud raiesmik oli veel vaarika eas. Tasapisi korjasime siiski vajaliku arvu kaikaid kokku. Järgmisena ootas meid Ojamaa jõe ületamine. Liikusime veidi piki kallast lõuna poole ja peagi leidsime eelmisest aastast tuttava palgi. Kahe pika toika toel ületasime selle takistuse kõik õnnelikult. Priit sai seejuures jõuliselt musklit arendada, sest just tema oli see, kes toikad teisele kaldale tagasi heitis.
Ojamaa jõe ületamine
Veidi rabametsas ragistamist ja sooservas me olimegi. Kohe jäid ette ka esimesed jõhvikad. Kuna meil puudus ülevaade võimalikust jõhvikasaagist raja teistel lõikudel, siis korjasime õhtuseks mannavahuks igaüks oma peotäie. Üksiti sidusime puu külge ka esimese rajatähise (mille tagasiteel korralikult maha võtsime). Matkasime veidi edasi ja siis oli paras aeg midagi põske pista (nagu Puhh öelnuks).
Esimesed jõhvikad
Eine rabas
Kõht täis ja teine rajamärk paigaldatud, võtsime suuna Suurele laukale. Raba oli tänavuse ilusa suve järgselt kohe päris kuiv ja nii ei tõkestanud meie teed mitte mingid atraktsioonid. Mare tõttas ees ja tema jälgedes me varsti üksiku kaseni ja seejärel Suure lauka servale jõudsimegi. Muide, põhjakaares paistsid Sõnajalgade kuulsad tuulikud. Hiljem kodus vaatasin kaardilt - asuvad meie rajast umbes 17 km kaugusel. Peavad ikka suured olema küll!
Merike vaatab
Marguse pikk samm
Tiina valged kummikud ja Priit
Sõnajalgade tuulikud põhjakaares
Siin tuli teha pikem peatus kohe mitmel põhjusel. Esmalt seepärast, et ma olin ilusa ilma puhul kaasa võtnud kooli drooni, millega ma nüüd veidi filmida tahtsin.
Drooni lennutamine Suurel laukal (Foto: Einike)
Suur laugas, taamal Kotkanina
Suur laugas ja ujuvad saared
Teiseks seepärast, et Suure lauka servamättad olid paksult täis puistatud ilusaid tumedaid kirsisuuruseid jõhvikaid. Otseselt korjamisega me muidugi ei tegelenud, kuid kahe käega suhu ahmisime küll. Mõni ikka korjas ka veidike.
Jõhvikad
Kolmandaks seepärast, et kui ma parasjagu ühe käega ilusatest jõhvikatest pilti üritasin teha ja teise käega jõhvikaid suhu ajasin, kuulsin äkki otse enda kõrvalt sisinat. Rästik! Nüüd hakkas kõigil kiire. Kõik tahtsid pirakat madu näha. Mõni polnud eluski looduses temasarnasega kokku juhtunud. Eriti tiirlesid vaese rästiku ümber fotograafid (mina teiste hulgas). Samas mõni ei lasknud ennast üldse häirida ja korjas samas kõrval jõhvikaid edasi. Igatahes oli huvitav peatus!
Rästik (Foto: Margus)
Rästiku uudistajad
Lisaks sain ka ilusaid droonivõtteid. Tõsi küll, ega ma vee kohale drooni suure tuule tõttu eriti lennutada ei julgenud. Muide, mõned meist nägid veel teistki rästikut. Mina panin ilmselt, pea seljas, temast mööda.
Tee jätkus Ilusate laugaste suunas. Kuna väike väsimus hakkas juba tunda andma, siis tundusid need kaks kilomeetrit üsna pikad - iga lauka juures kõlas küsimus "Kas see laugas on juba piisavalt ilus?" Kahjuks oli vastus eitav ehk siis ristiti neid vahepealseid laukaid ka koledateks laugasteks. Noh, minu arvates olid nad ikka kõik päris kenad, lihtsalt see kõige ilusam lasi ennast veidi veel oodata ja otsida. Juhtuski nii, et tegin kogemata pisikese kaare (õnneks tõesti vaid ca 50 m).
Kusagil Suure lauka ja Ilusate laugaste vahel
Ilusa lauka peatuse programm meenutas Suure lauka peatust: esmalt drooni lennutamine, siis jõhvikate - ikka väga suurte - ahmimine. Vaid kolmas komponent (rästik) oli nüüd asendatud õhtuseks toiduvalmistamiseks vee tankimisega.
Droonipanoraam
Ahjaa, grupipilti tegime ka. Ja muuhulgas nägime "surnud jänest". Nimelt märkasin silmanurgast äkitselt midagi karvast, mis meenutas koolnud jänest. Taipasin muidugi kohe, et see on hoopis mättale heidetud Riina müts, aga kuna olin juba jõudnud hüüatada, siis nalja saime sellegipoolest. Peaaegu oleksime unustanud, aga õnneks tuli siiski meelde Merikesega perepilt teha.
Grupipilt Ilusal laukal
Perepilt
Viimane teelõik Varessaare suunas kulges tavapärasest palju kiiremini ja kergemini (vähemalt minu arvates), sest tänu kuivale rabale oli tavaliselt tüütu sooheinamaaväli Varessaare all mõnuga läbitav.
Varessaare poole
Varessaares võtsid meid vastu Toomas ja Maris köetud ja kraamitud majaga ning suure virna peeneks lõhutud puudega. Kõik ruttasid üles tuppa riideid vahetama, mina aga jäin Toomasega putru keetma. Muuhulgas sai ka Varessaares korra droon üles lastud, kuid kahjuks oli juba liiga hämar ja vastu valgust, et raba suunas vaadet filmida.
Pudru sai kähku valmis, teevesi tõusis ka keema ja saigi teised sööma hõigata. Tegelikult kogunesid nad spontaanselt juba isegi, külvates laua üle hea ja paremaga. Tiina ja Margus olid isegi kõhuka pokaali kaasa võtnud. Aga ka tatrapuder läks ikka hästi peale ja isegi kodus tervist parandava Martini portsust söödi suurem osa ära, nii et karule jäi vaid peotäis.
Mannavahu ootel
Varessaare
Rookisin poti puhtaks ja kähku mannavaht tulele. Õnneks oli Maris kaasas ja tema doseeris aineid katlasse. Mannakreem sai hea (nagu alati) ja pott kaabiti puhtaks. Kuna oli juba pimedaks läinud, korjasime oma kraami kokku ja kolisime tuppa.
Toas jätkus juttu ja mänge kauemaks. Tiina ja Sirli panid meid mitmesuguste lõbusate loogikamängudega proovile. No mina pole just kirkam kriit sellistes mängudes, nii et mulle tuli mitmeid vihjeid anda. Aga lõpuks sain ikka hakkama.
Tähine taevas
Mängude õhtu (Foto: Einike)
Õhtu lõpetasid Marise poolt ette kantud kaks õhtujuttu (Tobiasest 2.B klassist). Peagi kostis ümberringi norskamist. Kuigi mulle tundus, et ma polnud magama jäänudki, avastasin äkitselt, et kell on juba kaks. Seega olin ikka maganud küll. Kuigi toas oli minu paksule magamiskotile liiga palav ja ma pidin korduvalt küll kotist välja ronima ja siis uuesti sisse pugema, magasin siiski päris hästi.
Hommikul ärkas Toomas juba kella 7 ajal. Peagi panin ka mina riidesse ja järgnesin talle, et asuda hommikusööki vaaritama. Tasapisi hakkasid ka teised õue ilmuma. Korraks oli meid rünnanud vihmasabin, kuid hommikusöögi ajaks oli ilm taas vaid udune.
Pärast pottide pesemist ja asjade pakkimist ja koristamist ja majaraamatu täitmist ja grupipildi tegemist võttis suurem osa meist suuna Kotakaninale. Mare, Riina, Maris ja Toomas aga suundusid Mustassaarde, kus neid ootas Toomase auto.
Grupipilt Varessaares
Üritasin üles leida vana Kotkanina rada (eelmisel korral tegime haagi mööda Tarumaa teed). Aga ega seekordki paremini läinud - kuna vana rada üles ei leidnud, ragistasime niisama rabaservametsas Kotkanina poole. Seal sain siiski rajale pihta ja nii võisime taas alanud vihmas reipal sammul mööda kõva pinda Kotkanina tipu poole tõtata.
Kotkanina metsas
Raba peale saades muutus tempo muidugi aeglasemaks. Ka oli rabapind vihmast märg ja seetõttu vesisem kui eelmisel päeval. Õnneks tõi niiskus rabavärvid veel erksamalt välja. Vihmasadu muutus tasapisi vaiksemaks ja kuigi kilekeebid jätsime endiselt selga, ei takistanud väike vihm meie rännakut.
Kotkaninalt rabale
Igas veepiisas peegeldub maailm
Suur laugas oli varsti käes. Tegime selle kaldal veelkord väikese peatuse (jälle suured jõhvikad!).
Värvide pillerkaar Suure lauka kaldal (hanevits)
Vihmamärgadel jõhvikatel peegeldub rabamännik
Peagi jätkasime siiski koduteed. Teisel pool Suurt laugast üksiku kase juures märkasid teravsilmad juba metsaservas meie teist rajamärki. Nii me vaheldumisi eilseid jälgi ja rajamärki jälgides metsaserva poole tõttasimegi. Einikesel õnnestus siiski leida üks auk ja sinna sisse astuda, nii et tavapärane "roomamise" pilt sai tänu talle ka ikka tehtud. Metsas tegid märjad kõrkjad mu vahepeal kuivanud püksipõlved jälle märjaks, kuid külm sellegipoolest ei hakanud (ostsin endale suvel ikka head püksid küll).
Varsti oleme rabast väljas
Just siis, kui taas Ojamaa jõe äärde oma palgi juurde jõudsime, arvas ilmataat heaks vihmakraanid taas lahti keerata. Palk muutus sellest muidugi libedamaks, aga õnneks keegi ei libastunud ja viimane teelõik autodeni kulges kiires tempos (hobused pidid ka kodu poole kiiremini minema).
Ojamaa jõgi
Autode juures toimus põhjalik riiete vahetus, Tiina pakutud musta šokolaadi manustamine, siis kiire hüvastijätt ja igaüks oma kodu poole!
Nagu ikka - oli tore matk. Nautisin iga hetke ja mul on tõesti hea meel, et leidub neid, kes tahavad Muraka rabas ja Varessaares koos minuga käia. Uute matkadeni!
Ötztal on Austrias Tirooli liidumaal paiknev 65 km pikkune põhja-lõuna suunaline org. Ötztali loetakse ida pool paiknevate Stubai Alpide ja lääne pool paiknevate Ötztali Alpide piiriks. Oru põhjapoolne, madalam osa avaneb Inni orgu Innsbruckist 50 km lääne pool. Oru lõunapoolne, kõrgem osa piirneb Alpide peaaheliku ja Itaaliaga. Sealt leiti 1991. aastal Ötzi nime all tuntuks saanud liustikujääs hästi säilinud umbes 5300 a tagasi hukkunud mehe muumia.
Ötztali asukoht
Programmis on neli matkapäeva, mis lähtuvad järgmistest Ötztali oru küladest: Sölden, Obergurgl, Vent ja Gries.
Vaade Ötztalile põhjast lõunasse
Matkapäevad on püütud planeerida nii, et oleks midagi igale maitsele: nii algajale kui edasijõudnule, nii sportlikule matkajale kui ka lihtsalt loodusnautlejale, nii lühikese kui ka pika matka austajale. Kõigil matkapäevadel on võimalik valida mitme erineva matkaraja vahel või neid kombineerida. Marsruutidel on omakorda valikud, kui kaugele ja kõrgele üldse minna: kas teha lühike orumatk või minna tippe vallutama või valida midagi vahepealset.
Reisijuht on Kristiina Püttsepp (734 1220, info.tartu[ät]fortestreisid.ee).
Reisirühma esindaja on Neeme Katt (neemekatt[ät]gmail.com).
Matkade baaslaager asub Ötztali orus Umhauseni külas hotellis Explorer Ötztal. Hotell on uus (avatakse 30.11.2018), tasuta saab kasutada sauna ja selle juurde kuuluvat puhkeruumi.
HIND ühele reisijale 657 € (grupis 46 reisijat).
Soovijatel on võimalik reisida lennukiga Viini ja/või tagasi. Reisi hind on siis vastavalt ööbimiste arvule väiksem, aga lisandub lennukipileti hind (võib broneerida ise või lasta seda teha Fortestreisidel).
Minekul lend - reisi hind 608 €.
Tulekul lend - reisi hind 636 €.
Edasi-tagasi lend - reisi hind 587 €.
Raha kogumine toimub osade kaupa oktoobrist juulini. Võib maksta ka kogu summa korraga reisilepingu sõlmimisel.
Paketi hinnas
bussisõit, tee- ja tunnelimaksud (sh Timmelsjochi kuru teemaks), parkimine;
9 ööbimist hotellides koos hommikusöögiga (koht kaheses toas);
kohalik turismimaks ööbimisel Tšehhis ja Austrias;
reisijuhi teenused;
käibemaks.
Lisatasu eest
soovi korral tervise- ja reisitõrkekindlustus (tervisekindlustus koos mägimatka lisakaitsega, grupile soodustus olenevalt grupi suurusest);
Wörschachi kanjoni pilet: grupisoodustusega hind täiskasvanule 4€;
tõstukite piletid (kui valitud matkamarsruut eeldab tõstuki kasutamist):
Giggijochi tõstuk täiskasvanule edasi-tagasi 20€;
Hohe Muti tõstuk täiskasvanule üks suund 13€;
Wildspitze tõstuki alumine sektsioon täiskasvanule edasi-tagasi 15€; kaks sektsiooni täiskasvanule edasi-tagasi 24€;
soovi korral õhtusöögid matkapäevadel hotellis Explorer (supp või salat, pearoog, magustoit) 4 x 19.80 € = 79.20 € (õhtusöögid tuleb ette tellida ja minimaalne õhtustajate grupi suurus on 10 inimest).
REISIPROGRAMM
1. päev / 2. august
Väljasõit varahommikul Jõgevalt 6:00, Tartust 7:00. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Varssavis hotellis Partner.
2. päev / 3. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Tšehhi. Częstochowas vaatame üle Poola katoliiklaste tähtsama palverännakukoha – 1382. aastast pärineva Jasná Gora kloostri. Kindlusele sarnanevat kloostrit külastavate palverändurite eesmärgiks on paluda abi imettegeva väega Częstochowa Musta Madonna pühapildilt. Kloostrikiriku 106 m kõrgusest kellatornist avaneb kloostrile ja linnale selge ilmaga kena vaade (tornitippu viib trepp).
Ööbimine Tšehhis Mikulovis, hotellis Maroli. Õhtul on võimalik teha jalutuskäik Mikulovi vanalinna lossi juurde.
Jasna Gora klooster
Mikulovi loss
3. päev / 4. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Austria. Soovijail võimalik reisiseltskonnaga ühineda Viini lennujaamas (lend Tallinn-Viin 07:00-08:20; lennuplaan seisuga oktoober 2018). Pikem peatus Wörschachi jõe kanjoni juures. Jõgi on miljonite aastate jooksul endale käänulise raja läbi kivi uuristanud, teekond kulgeb mööda kaljude külge kinnitatud puust käigurada ja treppe. Kiiremad jõuavad pilgu peale visata ka lähedal olevale Wolkensteini keskaegse linnuse varemetele – siit oli hea silma peal hoida Enni jõe oru keskosal.
Ööbime Ötztali orus Umhausenis, hotellis Explorer.
Wörschachklammi kanjon
4. päev / 5. august
Sölden
Hommikusöök hotellis. Matkapäev Söldeni (1368 m) piirkonnas. Hommikut alustame sõiduga Timmelsjochi kurule (2509 m), kus saab kiigata üle piiri Itaalia poole ja tutvuda lähemalt salakaubavedamise ajalooga. Piki harja üle kolme tipu kulgeva matkaraja valinud kõndijad alustavad siit oma päevateekonda tagasi Söldenisse, teised sõidavad bussiga kurult alla ning veedavad mägedega kohanemise päeva näiteks Grieskogeli (2911 m) või Schwarzkogeli (3016 m) tippe vallutades (tõstuk Söldenist 2284 m kõrgusele). Öö samas hotellis.
Variant 1 Söldener Grieskogel
Skeemil roheline joon.
Sölden (1368 m) - Giggijochbahn (2284 m; tõstuk edasi-tagasi 20 €) - Söldener Grieskogel (2911 m, 2:30) - Giggijochbahn (2284 m, 4:10 )
Aeg 4:10 h, tõus 630 m, must rada (Bergfexi andmetel punane rada). SAC skaalal T3-T4.
Tipumatk. Raja esimene pool on lihtne, kuid tipuosa on üsna järsk, kohati tugitrossid ja jalaastmed (raamatus on siiski öeldud, et "napilt must rada"). Kirjeldus
Rada Söldener Grieskogel poole
Söldener Grieskogel
Variant 2 Schwarzkogel
Skeemil sinine joon.
Sölden (1368 m) - Giggijochbahn (2284 m; tõstuk edasi-tagasi 19.50 €) - Rotkogelhütte (2660 m, 1:00) - Schwarzsee (2799 m, 1:30) - Schwarzkogel (3016 m, 2:00) - Giggijochbahn (2284 m, 4:00)
Aeg 4:00 h, tõus 800 m, punane rada. SAC skaalal T3.
Tipumatk. Võib teha osaliselt (nt kuni Schwarzsee järveni). Tagasi võib tulla ka Rettenbachtali kaudu Giggijochbahni juurde. Schwarzkogel on Ötztali kõige lihtsam kolmetuhandeline. Järv ilus, kuid muidu suusatõstukite maastik. Märkimisväärsed takistused puuduvad, kohati kulgeb rada pinnaseteel.
Osaline kirjeldus Bergfexis (kuni Rotkogelhütteni) Kirjeldus
Schwarzsee
Variant 3 Brunnenkogelhaus
Skeemil punane joon.
Sölden (1368 m) - Brunnenbergalm (1972 m, 2:00) - Brunnenkogelhaus (2738 m, 4:00) - Fiegl’s Hütte (1956 m, 6:00) - Lochlealm (1870 m; 6:20) - Sölden (1368 m, 7:20)
Aeg 7:20 h, tõus 1370 m, punane rada. SAC skaalal T3.
Tavaline vahelduva kaldega mägirada, vaid ülemises osas veidi kaljune.
Võimalik teha vastupidises suunas orumatkana lõik Sölden - Fiegl’s Hütte. Kirjeldus
Brunnenkogelhaus
Winachtal Fiegl’s Hütte suunas
Variant 4 Hochstubai Panoramaweg: Timmelsjoch - Brunnenkogelhaus - Sölden
Skeemil kollane joon.
Buss viib soovijad Timmelsjochi kurule (piir Itaaliaga).
Timmelsjoch (2509 m) - Wilde Rötspitze (2966 m) - Rotkogel (2894 m) - Brunnenkogelhaus (2738 m, 4:00) - Sölden (1368 m, 6:30)
Aeg 6:30 h, tõus 830 m, laskumine 1970 m, punane rada (Ötztali turismiinfo andmetel must rada - kohati tugitross). SAC skaalal T3.
Märkimisväärselt kaunis harjamatk. Kuna rada kulgeb üle kolme tipu, siis on üksjagu tõusu/laskumist, lisaks pikk laskumine Brunnenkogelhaus'ist Söldenisse (Bergfexi andmetel 2:30 h). On kaljuseid lõike. Kirjeldus Brunnenkogelhausini
Harjamatk
Tagasivaade Rotkogeli suunas
5. päev / 6. august
Obergurgl
Hommikusöök hotellis. Matkade alguspunktiks Obergurgl (1907 m), rajad kulgevad mööda Gurgli jõe oru nõlvasid. Moto „tasa sõuad, väga kaugele ei ole vaja jõuda“ järgijad jalutavad vaateid nautides Schönwieshütte mägionnini (2266 m). Panoraamvaadete otsijad jätkavad teekonda, et nautida oru lõpus avanevat vaadet Gurgli liustikule. Öö samas hotellis.
Variant 1 Hohe Mut - Rotmoostal
Skeemil roheline joon.
Obergurgl (1907 m) - Hohe Mut (2653 m; tõstuk üles 13 €; alates 9:00) - Mutsatel (2556 m, 0:20) - Rotmoostal (2550 m, 1:00) - Schönwieshütte (2266 m, 2:20) - Obergurgl (1907 m, 3:30)
Aeg 3:30 h, tõus 100 m, laskumine 850 m, sinine rada. SAC skaalal T2.
Nõlvamatk. Võimalik teha lühemalt, tulles poole pealt alla orgu (topokaardil rada olemas). Esmalt kulgeb rohunõlvadel, oru ülemises osas peenike moreen.
Ilma tõstukita Bergfexi andmetel punane rada, 6:00 h, tõus/laskumine 1147 m. Kirjeldus
Rada Hohe Mut'i harjal
Hohe Mut Alm
Variant 2 Ramolhaus
Skeemil kollane joon.
Obergurgl (1907 m) - Küppelealm (2303 m, 1:30) - Ramolhaus (3006 m, 4:00) - Obergurgl (1907 m, 6:45)
Aeg 6:45 h, tõus 1100 m, punane rada. SAC skaalal T2-T3.
Nõlvamatk. Hästi sissetallatud rada, enamasti mõõduka tõusuga. Hütiterassilt avaneb kaunis vaade Gurgler Ferneri liustikule. Võimalik tagasitee ka jõe teise kalda kaudu, ületades jõe liustikukeele alt (vt variant 3). Kirjeldus
Ramolhausi rada
Ramolhaus
Variant 3 Langtalereckhütte - Hochwildehaus
Skeemil punane joon.
Obergurgl (1907 m) - Schönwieshütte (2266 m, 1:00) - Langtalereckhütte (2430 m, 2:30) - Hochwildehaus (2866 m, 4:30) - Obergurgl (1907 m, 8:00)
Aeg 8:00 h, tõus 1270 m, punane rada. SAC skaalal T3.
Nõlvamatk. Kuni Langtalereckhütte'ni pinnasetee (sinine rada, T1). Edasi hea mägirada, millel kohati tugiastmed. Hochwildehausi (suletud) juurest uhked vaated Gurgler Ferneri liustikule. Kirjeldus
Langtalereckhütte
Hochwildehaus
Variant 4 Hangerer
Skeemil sinine joon.
Obergurgl (1907 m) - Schönwieshütte (2266 m, 1:00) - Hangerer (3020 m, 3:00) - Obergurgl (1907 m, 5:10)
Aeg 5:10 h, tõus 1120 m, punane rada. SAC skaalal T3.
Tipumatk. Üks paremaid vaatepunkte Gurgleri oru kohal. Tähistatud rada kaljurahnude vahel, küllalt järsk.
Bergfexi andmetel must rada ja tõusuaeg 3:30 h. Kirjeldus
Hangerer
Hangereri tipurist kõrgel Obergurgli kohal
6. päev / 7. august
Vent
Hommikusöök. Matkade algupunktiks on Vent (1896 m), päevanaelaks muidugi jäämees Ötzi leiukoht (3208 m) neile, kes terve talve korralikult võhmatreeningut teinud. Radasid jagub nii Niedertali kui Rofeni orgudes, lisaks on võimalik vallutada Venti kohal kõrguv ning selge ilmaga kaunist vaadet pakkuv Hörnle tipp (2406 m). Öö samas hotellis.
Variant 1 Hörnle
Skeemil roheline joon.
Vent (1896 m) - Hörnle (2406 m; 1:30) - Vent (1896 m, 2:30)
Aeg 2:30 h, tõus 510 m, sinine rada (peaaegu punane). SAC skaalal T2-T3.
Vaatepunkt Venti kohal. Rada tõuseb mägimändide vahel keerutades, üleval lage. Pole keerulisi kohti, kuid on kohati üsna järsk.
Hörnle rada
Vent Hörnle all
Variant 2 Wildes Mannle
Skeemil punane joon.
Vent (1880 m) - Stablein (2356 m; tõstuki alumine sektsioon täiskasvanule edasi-tagasi 15€; kaks sektsiooni täiskasvanule edasi-tagasi 24€) - Wildes Mannle (3023 m, 2:00) - Breslauer Hütte (2844 m, 3:00) - Stablein (2356 m, 4:00) - Vent (1880 m)
Aeg 4:00 h, tõus 770 m, punane rada (Bergfexi järgi 4:30 h, must rada). SAC skaalal T3.
Wildspitze (Austria kõrguselt 2. tipp) eelne matkatipp. Märkimisväärne tõus, mõnes kohas tugitrossid, kuid siiski lihtne. Kirjeldus
Wildes Mannle tipurist
Wildspitze nähtuna Wildes Mannle tipust
Variant 3 Hochjochhospiz
Skeemil kollane joon.
Vent (1896 m) - Rofenhöfe (2011 m; 0:30) - Vernagtbach (2133 m, 1:50) - Hochjochhospiz (2413 m, 2:45) - Vent (1896 m, 5:10)
Aeg 5:10 h, tõus 600 m, sinine rada (Bergfexi järgi punane rada, tõus hütini 3:00 h). SAC skaalal T2.
Orumatk. Lihtne, valdavalt lauge rada, vaid kohati mõõdukas tõus. Kirjeldus
Rada Hochjochhospizi poole
Hochjochhospiz
Variant 4 Similaunhütte - Ötzi Fundstelle
Skeemil sinine joon.
Vent (1896 m) - Martin-Busch-Hütte (2501 m, 2:30) - Similaunhütte (3019 m, 4:30) - Martin-Busch-Hütte (2501 m, 6:00) - Vent (1896 m, 8:00)
Aeg Similaunhütini ja tagasi 8:00 h, tõus 1130 m, punane rada. SAC skaalal T3.
Ötzi leidmiskohta (Ötzi Fundstelle) on Similauni hütist 1:00 h, alpirada. Kokku seega 9:30 h.
Võimalik teha osaliselt, nt Martin-Busch-Hütteni on see lihtne orumatk (pinnasetee, SAC skaalal T1). Kirjeldus
Martin-Busch-Hütte
Similaunhütte
Ötzi leiukohta (Fundstelle) viib alpirada
Mälestusmärk Ötzile
7. päev / 8. august
Gries
Hommikusöök hotellis. Viimasel matkapäeval on matkade alguspunktiks Gries (1569 m). Kes keeravad vasakule, jõuavad Winnebachsee mägionnini ja Gänsekrageni tippu (2914 m); kes paremale, need Gamskogeli tippu (2813 m); keskmised... ei tule koju, vaid naudivad matka Ambergerhütte mägionnini ja sealt edasi vabalt valitud tippu (kirsiks tordil on Schrankogel 3497 m). Öö samas hotellis.
Variant 1 Winnebachseehütte - Gänsekragen
Skeemil punane joon.
Gries (1569 m) - Winnebachseehütte (2362 m, 2:20) - Gänsekragen (2914 m, 4:05) - Winnebachseehütte (2362 m, 5:20) - Gries (1569 m, 7:00)
Aeg 7:00 h, tõus 1320 m, must rada. SAC skaalal T4.
Raja tipuosa on küll märgistatud, aga kaljune ja moreenine, kohati väga järsk ning vaja ronida.
Winnebachseehütte'ni tavaline lihtne mägirada (orumatk), tõus 760 m, sinine rada, SAC skaalal T2. Kirjeldus
Winnebachseehütte
Gänsekrageni tipurist
Variant 2 Gamskogel
Skeemil kollane joon.
Gries (1569 m) - Nisslalm (2051 m, 1:20) - Gamskogel ( 2813 m, 3:50) - Gries (1569 m, 6:30)
Aeg 6:30 h, tõus 1250 m, must rada (napilt). SAC skaalal T3-T4.
Üks parimaid vaatepunkte tervele Ötztali orule. Tähistatud mägirada, mis ülemises osas kulgeb üle kaljupankade. Kirjeldus
Gamskogeli tipp
Vaade Ötztali orule Gamskogeli tipust
Variant 3 Amberger Hütte - Sulztalferner
Skeemil roheline joon.
Gries (1569 m) - Vordere Sulztalalm (1898 m, 1:10) - Amberger Hütte (2136 m, 2:00) - Sulztalferner (2650 m, 3:40) - Amberger Hütte (2136 m, 5:00) - Vordere Sulztalalm (1898 m, 5:40) - Gries (1569 m, 6:30)
Aeg 6:30 h, tõus 1050 m, punane rada. SAC skaalal T2-T3.
Orumatk. Ka ülemises osas (pärast Amberger Hütte't) lihtne mägirada, vaid üksikud lõigud järsemad. Enne liustikku kulgeb kaks paralleelset rada, nii te soovitav tõusta nõlval kulgevat rada pidi ja laskuda jõeäärset rada pidi.
Võimalik teha ainult Amberger Hütteni (sinine rada, autotee, SAC skaalal T1). Kirjeldus hütini
Amberger Hütte
Sulztalferner
Variant 4 Schrankogel
Skeemil sinine joon.
Gries (1569 m) - Amberger Hütte (2136 m, 2:00) - Schwarzenbergsee (2624 m, 3:30) - Schrankogel (3497 m, 6:15) - Amberger Hütte (2136 m, 9:15) - Gries (1569 m, 10:45)
Aeg 10:45 h, 1920 m, must rada. SAC skaalal T4-T5.
Bergfexi andmetel puhas käiguaeg 8:45 h, 1980 m, must rada.
Kuninglik tuur Austria kõrgeimale tähistatud mägimatkarajaga tipule. Stubai Alpide kõrguselt teine tipp. Kuna on kaks võrdväärse raskusega rada, siis saab teha "silmuse". Rada kulgeb kaljumaastikul, kohati vaja "käsi maha panna". Tugitrosse ei ole. Kirjeldus
Schrankogel
Schrankogeli tipp paistab
8. päev / 9. august
Hommikusöök hotellis. Alustame pikka koduteed. Veidi pikem peatus Mozarti sünnilinnas Salzburgis. Vaatame, kus filmiti "Helisevat muusikat", naudime vaadet vanalinnale Kaputsiinlaste mäelt ning ostame neid päris ehtsaid, sinisesse ja hõbedasesse paberisse pakitud Mozarti šokolaadikuule. Öö Viinis hotellis Arcotel Donauzentrum.
9. päev / 10. august
Hommikusöök hotellis. Soovijail võimalik heita hommikul omal käel kiire pilk Viinile ning lennata koju (lend Viin-Tallinn 14:30-17:35, lennuplaan seisuga oktoober 2018). Pikk sõit läbi Tšehhi ja Poola Varssavisse, jalasirutuspeatused teel. Öö Varssavis, hotellis Partner.
10. päev / 11. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Balti riikide, jalasirutuspeatused teel. Jõgevale saabume hilisõhtul.
NB! Sõltuvalt ilmast võivad matkaplaanid veidi muutuda.
KIRJANDUS
MATKARADADE RASKUSKATEGOORIAD
Matkaradade raskuskategooriad Austrias on järgmised.
Sinise tähistusega - vähese tõusuga (kuni 500 m) hästikäidavad rajad.
Punase tähistusega - mõõduka raskusega üsna suure kõrguste vahega (kuni 1100 m) rajad; rada võib olla kitsas ja järsk, võib olla lühikesi kindlustatud lõike (tugitrossid, metallastmed)
Musta tähistusega - pikad järsu tõusuga või halvasti märgatavad rajad, mis nõuavad head tasakaalutunnetust, vahel võib olla vajadus võtta käed appi; hädavajalikud on sobivad jalatsid ja ilmastikukindel riietus.
Alpirada ei ole matkarada; ta on tavaliselt tähistamata, võib olla ohtlik ja nõuab erivarustuse kasutamist.
Saksa keele oskajatele on väike spikker järgmistel piltidel (suurenda lugemiseks):
Kuna raamatus on iga raja kohta antud hinnang ka SAC (Schweizer Alpenclub, Šveitsi Alpiklubi) skaalal, siis siinkohal ka selle selgitus (saksa keeles - suurenda lugemiseks; allpool inglise keeles).
T1 Hiking
Path/Terrain: Path well beaten and marked, terrain flat or moderately inclined, no danger of falling.
Requirements: None. Suitable also for sport shoes. Orienting without problem, in principle also without a map.
T2 Mountain hiking
Path/Terrain: A continuous path, generally marked, terrain in sections steep, danger of falling not excluded.
Requirements: Requires a safe step. Trekking shoes recommended. Basic orientation skills required.
T3 Demanding mountain hiking
Path/Terrain: Trail not necessarilly visible, exposed passages can be protected with cables, to maintain equilibrium one eventually needs hands, usually marked, a danger of falling on exposed passages, gravel slopes, pathless rock slopes.
Requirements: A very safe step. Good trekking shoes. Orientation skills required constantly. Elementary alpine experiences.
T4 Alpine hiking
Path/Terrain: Trail not present, on some places hands are needed to advance, terrain already quite exposed, tricky grassy slopes, steep rocky slopes, easy snow slopes or bare glacier passages.
Requirements: Experiences with exposed terrain. Stable trekking shoes. Ability of terrain assessment. Good orientation abilities. Alpine experiences. If weather deteriorates, escape can become difficult.
T5 Demanding alpine hiking
Path/Terrain: Pathless, exposed and difficult terrain, on some places easy climbing sections, steep scramble terrain, snow fields or bare glacier passages where there's danger of sliding.
Requirements: Mountaineering shoes. Reliable assessment of terrain. Very good orientation abilities. A lot of alpine experiences. Easy climbing skills. Elementary skills of handling with rope and ice pick.
T6 Difficult alpine hiking
Path/Terrain: Pathless, not marked, very exposed and difficult terrain. Climbing passages up to UIAA degree II. Tricky, steep rocky terrain, glacier with a higher danger of sliding.
Requirements: Excellent orientation abilities, mature alpine experiences and mastering of handling with alpine gear.
Rajaviidad on Austrias kollased ja annavad järgmist infot.
BUSSIINFO
Reisile viib meid Hansaliinide buss 661 MPT Iveco Magelys (2016 a, 49+1 kohta).
