1. matkapäev.
Tõusime Wildes Mannle tippu (3023 m), et heita pilk Austria kõrguselt teisele mäele Wildspitzele (3770 m).
Tõstukijaam Stablein II (2646 m) - Wildes Mannle (3023 m) - Breslauer Hütte (2844 m) - Stablein II (2646m)
Aega kulus (koos kõigi peatustega) 4:40 h; MapMyRun andmetel oli tõusu 537 m ja teepikkus 5,8 km.
2. matkapäev.
Schwarzsee (Mustjärv) oli pigem valge ja Schwarzkogeli tipust (3016 m) nägi peamiselt valget udu, mis oli siis pilv ümber mäe. Pea terve päeva saatis meid mingi variant sademetest - kas vihm, lumi, lörts või rahe. Vahepeal oli ikka paus ka. Aga ühelgi matkal pole pidanud nii palju kordi riietumise pause tegema (jope maha, jope selga, kile ära, kile peale).
Tõstukijaam Giggijochbahn (2284 m) - Rotkogelhütte (2660 m) - Schwarzsee (2799 m) - Schwarzkogel (3016 m) - Rettenbachkar - Giggijochbahn (2284 m)
Aega kulus (koos kõigi peatustega) 5:40 h; MapMyRun andmetel oli tõusu 1661 m ja teepikkus 11,6 km.
3. matkapäev.
See päev oli juba tõsisem ettevõtmine. Kui kahel esimesel päeval kasutasime matka alguspunkti jõudmiseks tõstuki abi, siis täna võtsime tõusud omal jalal. Tänane matk viis meid Obergurglist (1907 m) Ramolhausi (3006 m), mis paikneb kotkapesana kõrgel Gurgler Ferneri (Gurgli liustiku) kohal. Kuigi hommikul nägime pilvede vahelt isegi mõnda mäge, siis peagi olime taas pilvedes ja otsisime mäenukil kõrguvat Ramolhausi siilidena udus. Laskumisel jõudsime mingil hetkel pilvede alla ja siis nägime mägede jalameid. Üldiselt oli vaateid ikka vähevõitu. Ilusa ilmaga olnuks tegu top-rajaga.
Obergurgl (1907 m) - Ramolhaus (3006 m) - Obergurgl (1907 m)
Aega kulus (koos kõigi peatustega) 8:23 h; MapMyRun andmetel oli tõusu 1132 m ja teepikkus 16,3 km.
Anna ja Martin laskusid pärast lühikest käiku Ramoljochi poole teist teed pidi: Piccard Brücke (2465 m) - Langtalereckhütte (2430 m) - Schönwieshütte (2266 m) - Obergurgl (1907 m)
4. matkapäev.
Algsed plaanid tõusta Gamskogeli vaatetipule muutusid seoses jätkuvalt halva ilmaga. Uurisime reklaamprospekte ja otsustasime hoopis teha ringi Rettenbachi liustiku lähistel: minna üle aheliku ühe kuru kaudu, käia kohvikus (Braunschweigerhüttes) ja tulla teise kuru kaudu tagasi. Paraku ei õnnestunud ka see plaan, sest saime tõusta vast kolmandiku jagu; edasi oootas meid varing koos keelusildiga, ka olid mõlemad kurud lumes ja meil polnud vastavat varustust. Nii jäigi üle vaid marssida piki orgu alla. Ahjaa, üles liustiku äärde (2830 m) viis mõttetult kallis liinibuss ja liustiku ümbrus oli lihtsalt kole. Meile avanenud suusakeskuse vaade näitas ilmekalt, kuidas lõhub loodust sellise suusakeskuse rajamine. Samas orgu pidi laskumine avas alpiaasade võlumaailma. Edelweissi küll ei kohanud, kuid see-eest oli küllaga muid lilli. Rododendronid katsid tervet nõlva ja lõhnasid mõnusalt.
Rettenbach Gletscher (2671 m) - Rettenbachjochi rada kuni varinguni - Rettenbach Alm (2145 m)
Aega kulus (koos kõigi peatustega) 3:06 h; MapMyRun andmetel oli tõusu 407 m ja teepikkus 8,9 km.
5. matkapäev.
Sedapuhku viimane matkapäev. Ilmaennustuse järgi ka viimane vihmane päev, homme pidi suvi tagasi tulema. Meie jaoks on see hilja, sest alustame koduteed. Tänane matkapäev algas aga raputava bussisõiduga kuristiku serval, mis toimetas meid 1956 m kõrgusele Fiegls Hütte juurde. Siit algas meie teekond Hildesheimer Hütte poole (2899 m). Peamiselt olime pilves. Vahel harva nägi ka midagi. Vihma sadas nii pilve all kui pilve sees. Aga nähtav maastik oli seekordse matka kauneim. Ega ilmaasjata Windachtali kutsuta Söldeni vaikseks nurgakeseks. Tippe ja liustikke pilvede taga me küll praktiliselt ei näinud, nii et kunagi tuleb Windachtali tagasi tulla.
Fiegl’s Hütte (1956 m) - Ludwig-Aschenbrenner-Weg - Hildesheimer Hütte (2899 m) - Fiegl’s Hütte (1956 m)
Aega kulus (koos kõigi peatustega) 6:15 h; MapMyRun andmetel oli tõusu 1045 m ja teepikkus 13,8 km.
Matkavideo
