Septembrikuised rabarajad

 6. september Männikjärve rabas

Pärastlõunases päikeses Männikjärve rabas. Tänane soojus meeldis ka rästikutele - hoolimata pidevast inimeste voost oli üks lausa rajal ja teine kohe laudtee kõrval (mõlemale pidin peaaegu peale astuma 😳).

14. september ajaloolis-kirjanduslik jõhvikaretk

Sai täna käidud traditsioonilisel ajaloolis-kirjanduslikul jõhvikaretkel Muraka raba servas Mäurassaare all. Ajaloolis-kirjanduslik selles mõttes, et rabaservas on M. Raua punaballaadist „Partisan Tammemets“ kuulsaks saanud Heinrich Tammemetsa rohtunud haud. Jõhvikaid oli, aga veidi vähem kui tavaliselt. Kui viitsisid nokkida, siis midagi ikka kogunes ka (tavapärase 10 liitri asemel sama ajaga seekord siis 7 liitrit). Aga paistab, et see võib jääda viimaseks Mäurassaare käiguks. Mitte selle pärast, et jõhvikaid hõredalt oli. Ilm oli ka võrratu: soe ja päikseline. Aga rada oli kohati tihedat tormimurdu täis ja sellistest segadikest möödumiseks tuli sageli metsa all ragistada. Ilmselt on jõhvikaid ka kergemini ligi pääsetavates kohtades. Nii et “Hüvasti, partisan Tammemets!” Vaevalt et keegi Su mälestuskivi enam üles leiab…

21. september Iissaare jõhvikaretk

Juba suvel plaanisin möödunud nädalavahetusele kahepäevast rabamatka. Aga seltskonda ei saanud kokku, millest oli muidugi tuline kahju. Aga iga asi on millekski hea. Eile sadaski matka jaoks liiga palju ja oli muidu süngevõitu ilm. Seevastu täna oli võrratu soe ja päikseline päev - väidetavalt viimane suvepäev. Koos hea sõbra Martini ja tema perega võtsime ette avastada Iissaare laukaid ja veidi ka jõhvikaid nokkida. Jõhvikaid oligi napilt, aga midagi ikka kogunes. Iissaare laugaste kant aga väärib sumpamist. Varem olin seal vaid talvel käinud.