Val di Fassa 2027

Matkareis xx.-xx. juuli 2027

Täieneb tasapisi!

Dolomiidid on mäestikuala Kirde-Itaalias Alpide lõunaosa lubjakivivööndis. Dolomiidid on suurelt jaolt tekkinud Triiase ajastul Tethyse ookeanis kasvanud korallide ehitatud korallrahudest. Dolomiidid jäävad peamiselt kahe Itaalia regiooni - Veneto ja Trentino-Alto Adige/Südtirol (Lõuna-Tirool) piiresse. Lõuna-Tirooli alad kuulusid kunagi Austria-Ungari impeeriumisse. Esimese maailmasõja lõpul läks see piirkond Itaalia koosseisu, kuid on siiani jäänud kakskeelseks.

Dolomiitide orograafiline skeem (klõpsa suurendamiseks)

Val di Fassa (saksa keeles Fassatal, ladiini keeles Fascia) on kaunis alpiorg Põhja-Itaalias Trentino provintsis. Org piirneb Dolomiitide kuulsaimate mäemassiividega, sealhulgas Sella grupi, Sassolungo, Catinaccio ja piirkonna kõrgeima tipu, Marmolada liustikuga (vt ülaltoodud kaardil punast ringi).

Val di Fassa on ladiini kogukonna ajalooline keskus. Seal räägitakse lisaks itaalia keelele unikaalset ladiini keelt (65% elanikkonnast).

Oru suuremad külad on Canazei, Campitello di Fassa, Mazzin, San Giovanni di Fassa (Pozza ja Vigo), Soraga ning Moena. Val di Fassa on matkajate, jalgratturite ja kaljuronijate (via ferrata) paradiis. Piirkonnas on tihe köisraudteede võrgustik.

Val di Fassa panoraamkaart
(lingist avaneva lehe allservas on link,
suvepanoraam on PDF-faili teisel lehel)

Plaan on 2027. a suvel lihtsalt juhuslikult sattuda huvilistega samal ajal samasse kohta matkama. Ehk siis igaüks tegeleb oma lennupiletite, kindlustuse ja hotellidega ise.

Erinevaid matkaradu on Dolomiitides sadu, kuid allpool toodud valik lähtub Val di Fassa keskosas asuvast külast San Giovanni di Fassa - et radade alguspunktid ei jääks liiga kaugele. Matkade alguspunkti sõidame kohaliku transpordiga.

Matkapäevad on püütud planeerida nii, et oleks midagi igale maitsele - nii sportlikule matkajale kui ka lihtsalt loodusnautlejale. Kõigil matkapäevadel on võimalik valida mitme erineva matkaraja vahel või neid kombineerida. Alati on võimalik valida, kui kaugele ja kõrgele mingil rajal üldse minna või teha hoopis pikem peatus mõnes mägihütis.

Val di Fassa turismiinfo leht

Val di Fassa matkaradade kaart (alla laadimiseks lehe lõpus, 21 MB)

Transport Eestist Fassatali

Lähimad lennujaamad asuvad Bolzano's (saksa keeles Bozen, ladiini keeles Bulsan/Balsan) ja Veneetsias, kuid Eestist saab lennata ilma ümberistumiseta Münchenisse ja Milaanosse.

Kohalik transport

Kasutame järgmisi bussiliine (Val di Fassa Guest Card'iga tasuta).

🚌 B101 (Trentino Trasporti) Canazei - Moena - Cavalese - Trento (Val di Fassa peatused: Penia, Alba, Canazei, Campitello, Fontanazzo, Campestrin, Mazzin, Pera, Pozza, Vigo, Soraga, Moena)

🚌 B123 (Trentino Trasporti) Moena - Passo San Pellegrino - Falcade

🚌 B131 (Trentino Trasporti) Penia di Canazei - Passo Fedaia.

🚌 B180 (südtirolmobil) Vigo di Fassa - Passo Carezza - Bolzano

Lisaks on teatud marsruutidel vaja kasutada matkataksot: Micheluzzi shuttle (10€) või San Nicolo shuttle (7€)

Sooduskaardid

Val di Fassa Guest Card

Saab tasuta partnerhotellidest, annab tasuta sõidu ühistranspordis.

Info

Panorama Pass

Pass annab valitud päeval piiramatu kasutuse 31 Val di Fassa tõstukil.

3 päeva 6 päeva jooksul - 83 €
6 päeva järjest - 116 €

Info

Kas Panorama Pass'i tasub osta, sõltub valitud matkamarsruutidest. Võib juhtuda, et odavam on osta üksikpiletid.

Hotellid

Kindlustus

Kindlustust pakuvad erinevad firmad. Kindlustuse hind sõltub firmast, valitud kindlustuskaitsetest ja ulatusest, reisija vanusest.

Oluline on, et kindlustus sisaldaks:

meditsiiniabi- ja õnnetusjuhtumi kindlustust; oluline on jälgida, kuidas on kaetud mägimatkamine – kas selleks tuleb valida ohtliku tegevuse lisakaitse (nt Swedbanki reisikindlustusega on alati kaetud mägimatkamine kuni 4500 meetri kõrgusel, kaasa arvatud marsruudid kuni kategooriani PD);
soovituslik on reisitõrke kindlustus (jälgida, kas ja kuidas on kaetud võimalikud lennugraafikute muudatused; seepärast peaks kindlustuse tegema ka kohe pärast lennupiletite ostmist).

Matkarajad

Matkarajad on valitud Rother Wanderführer'i raamatust "Fassatal" (Franz Hauleitner 2026).

1. päev. Campitello

Suurendamiseks klõpsa kaardil

VARIANT 1. Rifugio Sasso Piatto / Plattkofelhütte (2300 m) ehk Friedrich-August-Weg'i idalõik

Raamatus rada nr 35; aeg 3:00 h; raskusaste: sinine; +310 m, -310 m; 9,6 km.

Kaardil oranž joon.

Algus tõstukiga Campitello - Col-Rodella-Seilbahn.

Üles-alla pilet 30€; üks ots 17€.

Col Rodella (2395 m) - Rifugio Friedrich August (2298 m) - Rifugio Sandro Pertini (2300 m; 0:40 h) - Rifugio Sasso Piatto (2300 m; 1:30 h) - Rifugio Sandro Pertini (2300 m; 2:15 h) - Rifugio Friedrich August (2298 m) - Col Rodella (2395 m; 3:00 h)

Friedrich-August-Hütte

Rifugio Sasso Piatto / Plattkofelhütte, taustal Sasso Piatto / Plattkofel

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Kuulus kõrgmäestikurada Langkofeli lõunaseinte all

Ei pikk ega pingutav, kuid see-eest meelelahutuslik ja vaheldusrikas – need on kuulsa Friedrich-August-Wegi peamised omadused. Raja idaosa läbimiseks viib meid Campitellost Col Rodellale suur gondeltõstuk, kus Langkofeli lõunaseinte all algab nauditav panoraammatk, mis kulgeb kuni Plattkofelhütteni Fassajochil.

Lähtekoht: köisraudtee alumine jaam, 1411 m (parkla), Col-Rodella-Seilbahn Campitello keskusest kagus (bussiliin B101; alumise jaama juures bussipeatust siiski pole). Ülemine jaam, 2395 m, asub Col Rodellast ida pool oleval mäeõlal. Töötab iga päev kell 8.30–17.30 (väljumine iga 15 minuti järel).

Nõuded: Probleemideta matk tähistatud radadel ja teedel.

Märkused: Col-Rodella-Seilbahni ülemisest jaamast saab tõusta Col Rodellale, 2484 m (tipurestoran, suurepärane vaade Langkofelgruppele). Selleks kulub edasi-tagasi 20 minutit. Kombineerides matka marsruudiga 36, saab kogu Friedrich-August-Wegi läbida Col Rodellast kuni Tierser-Alpl-Hütteni. Selleks kulub lisaks umbes 3.30 tundi.

Campitellost **1** sõidame Col-Rodella-Seilbahniga üles **ülemisse jaama 2** ning laskume 100 m Rif. des Alpesi juurde, 2395 m. Seejärel läheme mööda kruusateed nr 529 (suusarada) üle niitude alla **Forcella Col Rodellale 3**, 2318 m.

Pöörame ristuvatel radadel nr 4 ja 557 vasakule Langkofelgruppe lõunaküljele ning laskume seal veidi **Friedrich-August-Hütte 4** juurde, 2298 m.

Edasi kulgeme mööda rohunõlvu lääne suunas **Rifugio Sandro Pertini 5** juurde, 2300 m, ning jätkame vaheldumisi tõustes ja laskudes üle **mäeselja 6** kuni **Plattkofelhütteni 7** Fassajochil, 2300 m.

Sealt pöördume sama marsruuti mööda tagasi **ülemisse jaama 2**. Sealt sõidame köisraudteega alla **Campitellosse 1**.

VARIANT 1A. Sasso Piatto / Plattkofel (2958 m) TOP

Raamatus rada nr 40; aeg 6:15 h; raskusaste: punane; +1000 m, -1000 m; 14,2 km.

Kaardil helesinine joon.

Algus tõstukiga Campitello - Col-Rodella-Seilbahn.

Üles-alla pilet 30€; üks ots 17€.

Rajal on sama algus nagu variant 1.

Col Rodella (2395 m) - Rifugio Sasso Piatto (2300 m; 1:30 h) - Sasso Piatto / Plattkofel (2958 m; 3:30 h) - Rifugio Sasso Piatto (2300 m; 4:45 h) - Col Rodella (2395 m; 6:15 h)

Tagasivaade tõusule

Sasso Piatto / Plattkofel (2958 m)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Suurepäraste vaadetega mägi

Langkofelgruppe ainsa hõlpsasti ligipääsetava kõrge tipuna ja ühe suurepäraseima vaatepunktina Dolomiitides peab Plattkofel ilusatel suvepäevadel taluma tohutut külastajate hulka. Selle iseloomulik, lai ja kaldus läänenõlv (millest tuleb ka mäe nimi!) koos serpentiinrajaga Fassajochilt meenutab peaaegu sipelgate maanteed ning ka tipus on ruumi vähe, seda enam, et seal liituvad teiste matkajatega ka need, kes tulevad kindlustatud Oskar-Schuster-Steigi kaudu üle idanõlva. Seetõttu soovitan varajaseks tõusuks parima aastaajana sügist – siis pakub mägi kõige puhtamat õhku ja kõige vaiksemaid tunde.

Lähtekoht: köisraudtee alumine jaam, 1411 m (parkla), Col-Rodella-Seilbahn Campitello keskusest kagus (bussiliin B101; alumise jaama juures bussipeatust siiski pole). Ülemine jaam, 2395 m, asub Col Rodellast ida pool oleval mäeõlal. Töötab iga päev kell 8.30–17.30 (väljumine iga 15 minuti järel).

Nõuded: Pikk ja pingutav, kuid tehniliselt kerge mägimatk. Ainult vastupidavatele ja kindla sammuga matkajatele, kui ilm on stabiilne!

Variant: Plattkofelhütteni saab peaaegu sama ajakuluga, kuid suurema tõusuga matkata ka Micheluzzihütte juurest Valle di Duronis.

Märkus: Ettevaatust mäe kitsal tipuharjal (järsud nõlvad ida poole Langkofelkari suunas)!

Campitellost **1** sõidame Col-Rodella-Seilbahniga üles **ülemisse jaama 2** ning liigume 100 m peaaegu tasasel teel põhja poole Rif. des Alpesi juurde, 2395 m. Seejärel läheme mööda kruusateed nr 529 (suusarada) üle niitude alla **Forcella Col Rodellale 3**, 2308 m.

Pöörame ristuvatel radadel nr 4 ja 557 vasakule Langkofelgruppe lõunaküljele ning laskume seal veidi **Friedrich-August-Hütte 4** juurde, 2298 m. Edasi kulgeme mööda rohunõlvu lääne suunas **Rifugio Sandro Pertini 5** juurde, 2300 m, ning jätkame vaheldumisi tõustes ja laskudes üle **mäeselja 6** kuni **Plattkofelhütteni 7** Fassajochil, 2300 m.

Nüüd suundume tähistatud rajal nr 527 põhja poole üle rohtunud seljandiku Plattkofeli jalamil asuvasse nõkku. Plattkofeli rusune ja rohtukasvanud läänenõlv tõuseb arvukate serpentiinidega kirde suunas ülespoole; umbes poolel kõrgusel ületab rada ühe renni. Läbi järjest järsemaks muutuva maastiku jõuame tipuharja sadulani. Sealt liigume üle kaljude vasakule ehk põhja poole **Plattkofeli kesktippu 8**, 2958 m (tipurist).

Laskumine ja tagasitee kulgevad sama marsruuti mööda.

VARIANT 1B. Rifugio Alpe di Tires / Tierser-Alpl-Hütte (2438 m) ehk Friedrich-August-Weg'i läänelõik

Minu arvates on seda mõistlik teha jätkuna variandile 1. Kokku tuleb siis (var 1 + 1B) aeg 6:30 h, aga tõusu on vähem (ca 600 m). Seepärast panin selle kirja ka variandina 1B, mitte eraldi. Allpool on raamatu kirjeldus alates Rifugio Micheluzzi'st.

Raamatus rada nr 36; aeg 5:15 h; raskusaste: sinine; +750 m, -750 m; 16,8 km.

Kaardil heleroheline joon.

Algus matkatakso Rifugio Micheluzzi shuttle (üks ots 10€). Laskumine jalgsi Rifugio Micheluzzi'st Campitellosse - 0:45 h.

Rifugio Micheluzzi (1860 m) - Rifugio Sasso Piatto (2300 m; 1:30 h) - Sella Palaccia (2203 m; 2:10 h) - Mahlknechtjoch (2188 m; 2:40 h) - Rifugio Alpe di Tires (2438 m; 3:30 h) - Malga Docoldaura (2046 m; 4:10 h) - Rifugio Micheluzzi (1860 m; 5:15 h)

Denti di Terrarossa

Rifugio Alpe di Tires / Tierser-Alpl-Hütte (2438 m)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Suurejooneline harjamatk üle Seiser Almi ja Durontali

Kahtlemata ei ole Friedrich-August-Wegi lääneosa, mis kulgeb üle Seiser Kammi („Auf der Schneid“) Fassajochilt Tierser-Alpl-Jochini, päris sama atraktiivne kui selle idaosa. Siiski pakub see endiselt paeluvat kõrgmäestikumatka Grödeni ja Fassa vahel, üle Seiser Almi ja Durontali. Tagasiteel Campitellosse avanevad meile Valle di Duroni siseosa kaunimad paigad – selle taevasse kõrguvad kaljuseinad, maalilised mägikarjamaad ja kuulus „elevandiselg“.

Lähtekoht: Rif. Micheluzzi, 1860 m, Valle di Duroni keskosas. Sõit Campitello keskusest (parkla, bussipeatus, liin B101) takso-mikrobussiga (üksiksõit 10 eurot), jalgsi umbes 1.15 tundi.

Nõuded: Kerge, kuid pikk matk. Tähistatud rajad ja teed.

Märkus: Rif. Micheluzzi juurest saab Campitellosse sõita džiibiga (jalgsi kulub lisaks 45 minutit).

Rifugio Micheluzzi **1** juurest läheme mööda kruusateed nr 533 üle niitude põhja poole üles, seejärel läbi metsa kirde suunas mäeseljale. Liigume mööda seda ülespoole, hiljem paremale üle Ru di Pegni ning seejärel üle niitude põhja poole üles **Plattkofelalmi**, 2248 m juurde.

Nüüd suundume lääne poole üles **Plattkofelhütte 2** juurde, 2300 m, Fassajochil. Mööda rada nr 4 kulgeme üle Seiser Kammi („Auf der Schneid“) rohtunud kõrgseljandiku lääne suunas **sadulani 3** Palaccia ees. Rada möödub vasakult selle taga asuvast **Sella Palacciast 4**, 2203 m.

Seiser Kammi vasakul ehk lõunaküljel liigume järgmise madalama koha juurde ning edasi **Mahlknechtjochile 5**, 2188 m, kus ristub kruusatee nr 532. Läheme otse edasi mööda rada nr 4 läbi kõrgoru lääne poole üles **Tierser-Alpl-Hütte 6** juurde samanimelisel kurusadulal, 2438 m.

Pöördume tagasi Mahlknechtjochile. Sealt hoiame kruusateel nr 532 paremale ja laskume lõuna suunas kauni asukohaga **Malga Docol daura 7** juurde, 2046 m. Kruusateed mööda laskume nüüd läbi Zirbenwaldi, seejärel pöörame vasakule ehk itta ja laskume Valle di Duroni avarale tasasele orupõhjale, kus asuvad Alpe Soricia heinaküünid.

Liigume üle niitude ida suunas peaaegu tasasel maal **Rist. Lino Brachi** juurde, 1856 m. Edasi läheme mööda pinnasteed ühe teelahkmeni ja hoiame paremale, liikudes mööda niiduteed tagasi **Rifugio Micheluzzi 1** juurde.

VARIANT 1C. Seiser Alm / Alpe di Siusi ja Confinboden / Pian di Confine

Minu arvates on seda mõistlik teha jätkuna variandile 1. Kokku tuleb siis (var 1 + 1C) aeg 6:30 h, aga tõusu on vähem (ca 700 m). Seepärast panin selle kirja ka variandina 1C, mitte eraldi. Allpool on raamatu kirjeldus.

Raamatus rada nr 34; aeg 6:00 h; raskusaste: sinine; +830 m, -1230 m; 17,2 km.

Kaardil helelilla joon.

Algus matkatakso Rifugio Micheluzzi shuttle (üks ots 10€). Laskumine jalgsi Rifugio Micheluzzi'st Campitellosse - 0:45 h.

Rifugio Micheluzzi (1860 m) - Rifugio Sasso Piatto (2300 m; 1:30 h) - Piz da Uridl (2101 m; 2:10 h) - ristmik rajaga 525 (3:00 h) - Confinboden (1810 m; 3:50 h) - Florianlift (1700 m; 4:00 h) - tõstukiga Bergstation / Williamshütte (2100 m) - Rifugio Sasso Piatto (2300 m; 5:00 h) - Rifugio Micheluzzi (1860 m; 6:00 h)

Võib teha ka nii, et ristmikult rajaga 525 põigata kaunis asukohas Rifugio Vicenza'sse / Langkofelhütte'sse (2253 m) ja tulla sama rada tagasi. Ristmikult hütti ja tagasi ca 0:45 h.

Seiser Alm / Alpe di Siusi

Seiser Alm / Alpe di Siusi, taustal Langkofelgruppe / Sassolungo

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Retk Euroopa suurimale kõrgmäestikukarjamaale

Seiser Alm – Euroopa suurim kõrgmäestikuniitude ala – on nii tuntud, et selle kohta on kindlasti juba Fassa orus kuuldud. Kuigi niiduplatoo keskosa jääb mõnusa päevamatka jaoks juba liiga kaugele, ei tasu avastusretkel jätta külastamata idapoolset mägikarjamaade piirkonda Saltria nõo ümbruses. Seal avastame ka Confinbodeni ilu – kuulsa metsaniidu võimsa Langkofeli jalamil, mille täiusliku jäädvustamise nimel võiks nõudlik fotograaf kulutada terve päeva.

Lähtekoht: Rif. Micheluzzi, 1860 m, Valle di Duroni keskosas. Sõit Campitello keskusest (parkla, bussipeatus, liin B101) takso-mikrobussiga (üksiksõit 10 eurot), jalgsi umbes 1.15 tundi.

Nõuded: Pikk, kuid kerge matk. Head rajad ja teed.

Märkused: Tasub külastada suurepärase asukohaga Langkofelhüttet (lisaks 45 minutit). Rif. Micheluzzi juurest saab Campitellosse sõita džiibiga (jalgsi kulub lisaks 45 minutit).

Rifugio Micheluzzi **1** juurest läheme mööda kruusateed nr 533 üle niitude põhja poole üles, seejärel läbi metsa kirde suunas mäeseljale. Liigume mööda seda ülespoole, hiljem paremale üle Ru di Pegni ning seejärel üle niitude põhja poole üles **Plattkofelalmi**, 2248 m juurde.

Nüüd suundume lääne poole üles **Plattkofelhütte 2** juurde, 2300 m, Fassajochil. Teisel pool hütti läheme mööda kruusateed nr 9 loode suunas alla kuni teelahkmeni, kus paremale suundub rada nr 527. Sellel rajal liigume piki Plattkofeli all olevaid rohu- ja rusunõlvu põhja poole laugelt allamäge ning hiljem läbi kivise ala **Piz da Uridli 3** (ka „Hohes Eck“) sadulale, 2101 m.

Üle niitude ja läbi hõreda seedermännimetsa laskume ida poole, seejärel liigume Plattkofeli põhjaseinte all **teelahkmeni 4**, mis viib vasakule mööda põikrada nr 525 („Santnerweg“). Seda mööda laskume üle rusunõlva ja läbi metsa käänakutega vasakule ehk loode suunas **Confinbodenile 5**.

Ületame rohtunud ala, seejärel läheme läbi metsa tasasel **metsateel 6** (rada nr 30) vasakule ehk lääne poole Saltnerschwaige juurde, 1728 m, ning edasi Saltria hotelliasulani, 1700 m.

Sealt sõidame **Florian-Vierersesselliftiga 7** (töötab 10./15. juunist kuni 5./10. oktoobrini iga päev kell 8.45/9.00–17.00/17.30) üles **ülemisse jaama 8**, 2100 m. Seejärel läheme mööda pinnasteed kagu suunas üles teelahkmeni (paremale viib tee Berghaus Zallingeri juurde).

Jätkame otse mööda kruusateed nr 9 Plattkofeli läänenõlval üles **Plattkofelhütte 2** juurde. Sealt laskume juba tuttavat rada mööda tagasi **Rifugio Micheluzzi 1** juurde, meie matka lähtepunkti.

VARIANT 2. Rifugio Antermoia (2497 m)

Raamatus rada nr 33; aeg 4:55 h; raskusaste: punane; +720 m, -1130 m; 13,5 km.

Kaardil kollane joon.

Algus matkatakso Rifugio Micheluzzi shuttle (10€).

Rifugio Micheluzzi (1860 m) - Passo delle Ciaregole (2282 m; 1:30 h) - Passo di Dona (2516 m) - Rifugio Antermoia (2497 m; 2:30 h) - Fossaz / Fostiac (1964 m; 4:10 h) - Fontanazzo / Fontanac (1395 m; 4:55 h)

Rifugio Antermoiast ca 400 m kaugusel asub kuulus Antermoia järv, kus tuleks kindlasti ära käia.

Rifugio Antermoia (2497 m)

Lago di Antermoia (2501 m)

Laskumiseks ka variant Val de Udai kaudu Mazzini külla (1372 m); aeg umbes sama (kollane punktiir kaardil). Raja ääres kosed.

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Üksildane tugipunkt Rosengartengruppe idaosas

Tüütutest teelõikudest saab kiiresti küllalt! Seepärast jätavad nutikad matkajad teekonna läbi Valle di Duroni Micheluzzihütteni takso hooleks. Nii säästetakse jõudu järgnevaks 700-meetriseks tõusuks Rosengartengruppe idaserva üksildase Rifugio Antermoia juurde. Selle ümbruses ootavad suurejoonelised kaljumaastikud, vaiksed karstiorud ja türkiissinine järv, mille vesi peegeldab rõõmsalt taevast.

Lähtekoht: Rif. Micheluzzi, 1860 m, Valle di Duroni keskosas. Sõit Campitello keskusest (parkla) takso-mikrobussiga (üksiksõit 10 eurot, tel +39 348 2980251), jalgsi umbes 1.15 tundi.

Lõpp-punkt: Campitello keskus (bussipeatus, liin B101).

Nõuded: Kerge, kuid pingutust nõudev matk headel radadel. Vajalik on kindel samm.

Micheluzzihütte **1** juurest kulgeb matkarada nr 532 läbi Valle di Duroni avara orupõhja lääne suunas peaaegu tasaselt ühe loodusliku astanguni ning tõuseb sellest otse Rist. Lino Brachi juurde, 1856 m. Oru lõpus kulgeb rada Rio Duroni kõrval edasi kuni **teelahkmeni 2**. Pöörame vasakule ja läheme mööda kruusateed (nr 578) vasakul pool Buschwerki kõrval järsult ülespoole, seejärel lõuna suunas Ciamp de Grevena mäeseljale, 2072 m. Kruusatee viib läbi põõsastiku edela suunas üles kitsasse orgu. See tõuseb järskude serpentiinidega kuni **Passo delle Ciaregole 3**, 2282 m, kust avaneb tagasivaade Valle di Duronile ja Seiser Almi mäeahelikule.

Veidi edasi jõuame **teelahkmeni 4** ja hoiame paremale (rada nr 580), liikudes üle rusunõlva Cima di Dona idaseina all. Pärast loodesuunalist pööret jõuame üle karstiplatoo **Passo di Dona 5**, 2516 m. Cima di Dona lõunaseinte all kulgeme rusukaaris läände **Rifugio Antermoia 6** juurde, 2497 m. Tasub külastada ka hüti lähedal, karstiorus lääne pool asuvat oluliste kaljufossiilidega Antermoia järve, 2495 m, mille vees peegeldub Marmolada liustik.

Läheme tagasi **teelahkmeni 4** Passo delle Ciaregole ees. Parempoolne rada nr 580 viib üle Camerlo niitude Ostenisse ja jõuab ühe teelahkmeni. Rajal nr 577 liigume otse edasi Valle di Dona nõkku. Sealt suundume lõuna poole alla Rif. Val di Dona juurde, 2071 m, ja edasi Monte Ponsini nõlval asuvate **Fostiaci 7** mägihüttideni, 1964 m.

Nüüd kulgeb rada järsult, kaljudega kaetud metsasel nõlval alla **Fontanazzo 8** juurde, 1395 m, orupõhjas. Mööda Große Dolomitenstraße't (nr 48, ka bussiühendus) jõuame 1,5 km möödudes Campitello **9** keskusesse.

2. päev. Pozza

Suurendamiseks klõpsa kaardil

VARIANT 1. Rifugio Passo di San Nicolo (2340 m)

Raamatus rada nr 28; aeg 5:45 h; raskusaste: sinine; +920 m, -920 m; 16,6 km.

Kaardil oranž joon.

Vidor (1420 m) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 0:25 h) - Sauch (1738 m; 1:15 h) - Rist. Baita Ciampie (1826 m; 1:35 h) - Rifugio Passo di San Nicolo (2340 m; 3:15 h) - Rist. Baita Ciampie (1826 m; 4:25 h) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 5:30 h) - Vidor (1420 m; 5:45 h)

Val di San Nicolo

Rifugio Passo di San Nicolo

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Tänuväärne matkasiht mäetippude vahel

Kui otsida mägede keskel asuvat mägihütti, keskse asukohaga tugipunkti, kuhu viivad rajad igast küljest, hakkab Fassa mägedes kohe silma Rifugio Passo di San Nicolò. See ei ole mitte ainult ideaalne peatuspaik matkal, vaid väärib ka omaette külastamist, eriti tänu suurepärasele asukohale avaral kuruteel Sass de Rocca ja Col Omberti vahel, kust avanevad kaunid vaated läänepoolsele Marmoladagruppele. Hüti juurde võib jõuda ka Contrintalist, kuid huvitavamaks osutub tõus läbi maalilise Val di San Nicolò oma lilleküllaste niitude ja fotogeeniliste heinaküünidega.

Lähtekoht: Vidòri suur parkla (1420 m, parkimine tasuta) Val di San Nicolò alumises osas, 2 km Pozza di Fassast (1304 m) kagus.

Nõuded: Tehniliselt lihtne, kuid pika maantee lõigu (4 km ühes suunas) ja märkimisväärse kõrguste vahe tõttu pingutav matk tähistatud radadel ja mägiradadel.

Märkused: Val di San Nicolò ja Val dei Monzoni on eraliiklusele (sõiduauto, jalgratas) suletud.

Vidòri parklast sõidab Sauchi juurde (3 km) kell 8.30–17.00/18.00 iga 30 minuti järel matkabuss (täiskasvanu ühe suuna pilet 6,50 eurot, edasi-tagasi 10 eurot; Dolomiti Viaggi, tel +39 335 7865464). Aja kokkuhoid mõlema otsa bussiga sõitmisel umbes 2.15 tundi.

Samuti on võimalik sõita Pozzast (Piaza de Comun) maanteerongiga (28 kohta) Baita Ciampiè juurde (alates 8.45-st umbes kord tunnis; täiskasvanu pilet 8,50 eurot, piletid rongist, tel +39 328 2852124).

Vidòri **parklast 1** läheme mööda asfaltteed läbi Val di San Nicolò alumise osa **Rist. Malga al Crocifisso 2** juurde, 1530 m, Monzonitalist paremal asuva suudme juures.

Pöörame vasakule asfaltteele nr 608, mis kulgeb läbi niidurikka Val di San Nicolò **Sauchi mägihüttide 3** juurde, 1738 m, ning möödume Malga Mezzaselvast. Edasi tõuseme ida suunas laugelt **Rist. Baita Ciampiè 4** juurde, 1826 m, ja jõuame seejärel teelahkmeni.

Jätkame otse üles metsa (Schranke, Kriegerdenkmal), seejärel mööda pinnasteed metsas edasi niidule „Ciamp de Forcia“ ning seal **teelahkmeni 5**, veidi enne Jst. Baita alle Cascate juurde jõudmist (2011 m, kaks väikest juga).

Pöörame vasakule ja läheme mööda kitsast jalgrada nr 608 algul üle niitude põhja poole üles, seejärel käänakutega läbi kauni mägimetsa paremale ehk kirde suunas. Lõpuks kulgeme taas üle niitude **Passo di San Nicolòle**, 2338 m.

Seal pöörame põikrajal paremale ning jõuame Col Omberti jalamil asuva **Rifugio Passo di San Nicolò 6** juurde, 2340 m.

Laskumine toimub sama marsruuti mööda.

VARIANT 2. Laguseli järv (2103 m) TOP

Raamatus rada nr 29; aeg 5:30 h; raskusaste: sinine; +840 m, -840 m; 14,9 km.

Kaardil oranž joon sillani + edasi kollane joon.

Vidor (1420 m) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 0:25 h) - Sauch (1738 m; 1:15 h) - Lago Lagusel (järv 2103 m; 2:25 h) - Sella Palaccia (2259 m; 3:00 h) - Strada dei Russi (1886 m; 3:50 h) - Sauch (1738 m; 4:25 h) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 5:05 h) - Vidor (1420 m; 5:30 h)

Lago Lagusel

Vaade oru lõpus

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Järvepärl Val di San Nicolò kohal

Rosengarteni, Langkofeli ja Sella kaljulossid Fassatali põhjaosas on oma vähem uhkeldava lõunapoolse naabri juba ammu varju jätnud. Üha parem ligipääsetavus ja kasvav külastajate arv on aga viimasel ajal muutnud ka selle Marmoladagruppe kuuluva piirkonna huvitavaks sihtkohaks. Eriti Val di San Nicolò pakub siin kauneid vaateid. Sass dal Piefi juures asuv orgude Val di San Nicolò ja Val dei Monzoni vaheline ala peidab oma põhjaküljel Lagusèli järve – üht kaunimat järvepärli Dolomiitides.

Lähtekoht: Vidòri suur parkla (1420 m, parkimine tasuta) Val di San Nicolò alumises osas, 2 km Pozza di Fassast (1304 m) kagus.

Nõuded: Kerge, keskmise pikkusega matk tähistatud radadel ja metsateedel.

Märkused: Val di San Nicolò ja Val dei Monzoni on eraliiklusele (sõiduauto, jalgratas) suletud.

Vidòri parklast sõidab Sauchi juurde (3 km) kell 8.30–17.00/18.00 iga 30 minuti järel liinibuss (täiskasvanu ühe suuna pilet 6,50 eurot, edasi-tagasi 10 eurot; Dolomiti Viaggi, tel +39 335 7865464). Aja kokkuhoid mõlema otsa bussiga sõitmisel umbes 2.15 tundi.

Variant: Tagasiteel läbi Val di San Nicolò võib sama ajakuluga kasutada „Strada dei Russi“ asemel asfaltteed oru paremal küljel Baita Ciampiè kaudu.

Vidòri **parklast 1** läheme mööda asfaltteed läbi Val di San Nicolò alumise osa **Rist. Malga al Crocifisso 2** juurde, 1530 m, Monzonitali suudme juures paremal.

Pöörame vasakule asfaltteele nr 608, mis kulgeb läbi niidurikka Val di San Nicolò **Sauchi mägihüttide 3** juurde, 1738 m.

Seal pöörame paremale, ületame Nicolòbachi ning läheme kruusateed mööda lõuna suunas ühe mahajäetud parkla juurde. Seejärel tõuseme läbi metsa lõuna poole kuni Esimeses maailmasõjas vene sõjavangide rajatud põikmetsateeni **„Strada dei Russi“**.

Pöörame sellel vasakule ehk itta ning jõuame **teelahkmeni 4**. Seal pöörame paremale metsateele nr 640 ja tõuseme järsult lõuna poole kauni metsarohumaa juurde. Seejärel tõuseme käänakutega läbi metsa laugema alani.

Läbime Val di Palaccia taustal oleva mägilangatuse ning pöörame paremale ehk läände. Tõuseme metsaga kaetud maastikuastmele ja liigume seda mööda lõuna poole üles **Lagusèli 5** juurde, 2103 m, mis asub Val di Palaccia ülemise osa niidunõos veidi vasakul.

Jätkame rada nr 640 lõuna suunas üles põikmetsateeni nr 641 (Forcella dal Pief, 2186 m, jääb paremale ning sinna ei minda!). Hoiame vasakule ja läheme mööda Wiesenterrasse Sass dal Piefi põhjajalamil kergelt tõustes ida poole **Sella Palacciale 6**, 2259 m.

Teisel pool laskume mööda rada läbi rohunõlvade serpentiinidega kahe puithüti juurde ning edasi mööda metsateed nr 641 läbi metsase Val de Coami põhja poole tagasi Val di San Nicolòs asuvale **„Strada dei Russi“ 7** teele.

Pöörame seal vasakule ja liigume oru vasakul küljel lääne suunas laugelt allamäge, seejärel hoiame paremale **Sauchi mägihüttide 3** juurde ning läheme juba tuttavat teed mööda tagasi **Vidòri parklasse 1**.

VARIANT 3. Punta Vallaccia (2637 m)

Raamatus rada nr 31; aeg 6:15 h; raskusaste: punane; +1220 m, -1220 m; 15,1 km.

Kaardil oranž joon kuni Rist. Malga al Crocifisso + edasi heleroheline joon.

Vidor (1420 m) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 0:25 h) - Agritur Malga Monzoni (1862 m; 1:25 h) - Rifugio Vallaccia (2275 m; 2:35 h) - Forcella La Costela (2529 m) - Punta Vallacia (2637 m; 3:35 h) - Rifugio Vallaccia (2275 m; 4:15 h) - Agritur Malga Monzoni (1862 m; 5:05 h) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 5:55 h) - Vidor (1420 m; 6:15 h)

Rifugio Vallaccia

Punta Vallaccia

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Marmoladagruppe läänepoolne nurgasammas

Val di San Nicolò koos oma kõrvaloru Monzoniga kuulub Fassatali „vääriskivide“ hulka. Sarnaselt Zentralalpeni maastikule on siin suurem osa mägiloodusest säilinud puutumatuna keset piirkonda, mida turismi areng on mujal juba märgatavalt kahjustanud. Tänuväärse ja igale kogenud matkajale jõukohase tipuna väärib siin kindlasti nimetamist Punta Vallaccia – suurepärane vaatepunkt, kuhu viib pingutav, kuid tehniliselt lihtne tõus.

Lähtekoht: Vidòri suur parkla (1420 m, parkimine tasuta) Val di San Nicolò alumises osas, 2 km Pozza di Fassast (1304 m) kagus.

Nõuded: Pikk ja eelkõige suure kõrguste vahe tõttu pingutav, kuid tehniliselt lihtne matk tähistatud radadel ja mägiradadel. Vajalik on kindel samm! Ainult stabiilse ilmaga!

Märkused: Val di San Nicolò ja Val dei Monzoni on eraliiklusele (sõiduauto, jalgratas) suletud.

Vidòri parklast sõidab Malga Monzoni juurde (3,5 km) kell 8.30–17.00/18.00 iga 30 minuti järel matkabuss (täiskasvanu ühe suuna pilet 6,50 eurot; Shuttle Dienst Val Monzoni, tel +39 335 7865464, piletid bussist). Edasi-tagasi bussisõidu korral on aja kokkuhoid umbes 2.30 tundi.

Variant: Rifugio Vallaccia all võib paremale hargnedes laskuda Val dei Monzoni orupõhja ja külastada seal üksildast Rif. Taramellit, 2046 m. Lisakulu ajas umbes 45 minutit.

Vidòri **parklast 1** läheme mööda asfaltteed läbi Val di San Nicolò alumise osa **Rist. Malga al Crocifisso 2** juurde, 1530 m.

Hoiame paremale ning läheme mööda asfaltteed ja rada nr 603 läbi metsarikka Val dei Monzoni, möödudes Rifugio Baita Monzonist, 1792 m, ning tõuseme lõuna poole **Agritur Malga Monzoni 3** juurde, 1862 m.

Nüüd läheme mööda kruusateid nr 604 ja 624 lõuna poole üle niitude ja läbi hõreda metsa kuni teelahkmeni. Pöörame paremale metsateele nr 624 ja tõuseme lääne poole Gardeccia-Kari. Seal läheme läbi metsa ja üle mägikarjamaade kuni kaljuseinte all rohuribal asuva **Rifugio Vallaccia 4** juurde, 2275 m.

Liigume lääne suunas üle niitude ja rusunõlvade Punta Vallaccia idaseina alla. Seal pöörame ristuva raja nr 615 juures järsult vasakule ehk lõuna poole ning tõuseme **Forcella La Costelale 5**, 2529 m.

Hoiame paremale ja tõuseme järsu rusunõlva kaudu serpentiinidega lääne poole üles. Seejärel läheme loode suunas mööda tipuharja **Punta Vallaccia 6** tippu, 2637 m.

Laskumine toimub sama marsruuti mööda.

VARIANT 4. Rifugio Passo Le Selle (2531 m) - põhjapoolne rada

Raamatus rada nr 32; aeg 6:00 h; raskusaste: sinine; +1110 m, -1110 m; 14,8 km.

Kaardil oranž joon kuni Rist. Malga al Crocifisso + edasi heleroheline joon kuni Malga Monzoni + edasi helesinine joon.

Vidor (1420 m) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 0:25 h) - Agritur Malga Monzoni (1862 m; 1:25 h) - Rifugio Taramelli (2046 m; 2:00 h) - Rifugio Passo Le Selle (2531 m; 3:25 h) - Rifugio Taramelli (2046 m; 4:25 h) - Agritur Malga Monzoni (1862 m; 4:50 h) - Rist. Malga al Crocifisso (1530 m; 5:40 h) - Vidor (1420 m; 6:00 h)

Rifugio Taramelli

Rifugio Passo Le Selle

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Populaarseim matkasiht Val dei Monzoni ümbruses

Kes tahab Val dei Monzoni ilu autoga avastada, peab peagi pettuma. Pozzast tulles jõuab autoga juba kahe kilomeetri pärast parkla ja tõkkepuuni. Sealt sõidab küll buss Malga Monzoni juurde, kuid sellega lõpeb igasugune autoga liikumise mugavus. Järsu trepi kaudu jõuab idülliliselt oru lõpus asuva Rifugio Taramellini. Sellele järgnev järsk tõus Rifugio Passo Le Selle juurde nõuab küll omajagu higistamist, kuid „naturaaltasu“ võluvate vaadete ja hea toidu näol korvab pingutuse kuhjaga.

Lähtekoht: Vidòri suur parkla (1420 m, parkimine tasuta) Val di San Nicolò alumises osas, 2 km Pozza di Fassast (1304 m) kagus.

Nõuded: Pikk ja pingutav, kuid tehniliselt lihtne matk hästi tähistatud radadel.

Märkused: Val di San Nicolò ja Val dei Monzoni on eraliiklusele (sõiduauto, jalgratas) suletud.

Vidòri parklast sõidab Malga Monzoni juurde (3,5 km) kell 8.30–17.00/18.00 iga 30 minuti järel matkabuss (täiskasvanu ühe suuna pilet 6,50 eurot; Shuttle Dienst Val Monzoni, tel +39 335 7865464, piletid bussist). Edasi-tagasi bussisõidu korral on aja kokkuhoid umbes 2.30 tundi.

Rif. Passo Le Selle juurest saab tähistatud rajal nr 616 üle põhjaharja tõusta ilma raskusteta Punta delle Sellele, 2593 m. Lisakulu ajas umbes 20 minutit.

Vidòri **parklast 1** läheme mööda asfaltteed läbi Val di San Nicolò alumise osa **Rist. Malga al Crocifisso 2** juurde, 1530 m.

Hoiame paremale ning läheme mööda asfaltteed ja rada nr 603 läbi metsarikka Val dei Monzoni, möödudes Rif. Baita Monzonist, 1792 m, ning tõuseme lõuna poole **Agritur Malga Monzoni 3** juurde, 1862 m.

Nüüd läheme mööda kruusateid nr 604 ja 624 lõuna poole üle niitude ja läbi hõreda metsa kuni paremale hargneva metsateeni nr 624. Jätkame otse kuni järgmise teelahkmeni oru lõpus ning pöörame seal rajale nr 604 vasakule ehk itta. See viib silmatorkava kaljurahnu juures asuva **Rifugio Taramelli 4** juurde, 2046 m.

Sealt tõuseme ida poole järsul rohunõlval serpentiinidega **Val delle Selle** orgu. Selle paremal küljel läheme üle niitude üles **Lago delle Selle** nõkku, 2232 m.

Järvest vasakult möödudes liigume mööda rusunõlvu kirde suunas üles, hiljem üle mägikarjamaade paremale ehk kagusse Val delle Selle kõige ülemisse nõkku.

Selle paremal küljel tõuseme ida poole **Passo delle Sellele**, 2510 m, kus veidi kõrgemal paremal asub **Rifugio Passo Le Selle 5**, 2531 m.

Laskumine toimub sama marsruuti mööda.

3. päev. Alba

Suurendamiseks klõpsa kaardil

VARIANT 1. Su l'Aut (2515 m)

Raamatus rada nr 45; aeg 2:15 h; raskusaste: punane; +370 m, -370 m; 5,2 km.

Kaardil heleroheline joon.

Algus tõstukiga Alba - Ciampac.

Üles-alla pilet 25€; üks ots 16€.

Ciampac (2147 m) - Pian de Selle (2361 m; 0:45 h) - Su l'Aut (2515 m; 1:30 h) - Sella del Brunech (2428 m) - Ciampac (2147 m; 2:15 h)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Tänuväärne tipusiht Ciampaci nõo kohal

Tõus Albast rohelisse Ciampaci kõrgorgu oleks üsna vaevarikas ettevõtmine, kui poleks gondeltõstukit, mis viib matkajad mõne minutiga sellesse väikesesse mägiparadiisi. Siinsed arvukad matkavõimalused pakuvad eelkõige lummavaid vaateid jäisele Marmoladale ning Langkofeli ja Sella kaljumassiividele. Sissejuhatava matkana soovitan tõusta Su l’Autile Pian de Selle kaudu.

Lähtekoht: Ciampac-Kleinkabinenbahni alumine jaam, 1489 m (suur parkla, bussipeatus, liin B101), Penias, 500 m Albast kagus. Ülemine jaam, 2147 m, asub Ciampaci kõrgoru põhjapoolsel serval. Köisraudtee töötab iga päev kell 8.30–17.30.

Nõuded: Lühike ja kerge mägimatk osaliselt tähistamata radadel.

Kombineerimisvõimalus: Hea vastupidavusega matkajad võivad alates Sella del Brunechist ühendada selle matka ka variandiga 2 (raamatus 47), mille tulemusel saab teha suurejoonelise ringmatka ümber Ciampaci nõo, mis jätab kõik teised selle piirkonna matkad varju.

Peniast **1** sõidame Ciampac-Kleinkabinenbahniga üles **ülemisse jaama 2**. Seejärel möödume Baita Valeruzist ja Rifugio Ciampacist ning läheme mööda kruusateed üle mägikarjamaade edela suunas üles Schutzhütte Tabia del Ghiaceri juurde.

Pöörame paremale ja läheme mööda rada nr 645 tumedast kaljust Crepa Neigra obeliskitaolise tipu suunas. Kulgedes mööda rohunõlvu loode poole üles, jõuame nõkku, kus asuvad mõned heinaküünid.

Järsul rohuribil tõuseme serpentiinidega Crepa Neigra poole edasi üles ning lõpuks vasakule ehk edela suunas **Pian de Selle 3** madalamasse sadulasse, 2361 m.

Sealt pöörame vasakule ja tõuseme tähistamata rajal mööda Su l’Auti rohtunud põhjaharja üle mitme künka **P. 2490 m 4** juurde. Hoiame paremale ehk loode suunda ja tõuseme mööda tipuharja **Su l’Autile 5**, 2515 m.

Pöördume tagasi **P. 2490 m 4** juurde. Sealt laskume paremale mööda rohtunud seljandikku **Sella del Brunechile 6**, 2428 m.

Nüüd läheme mööda rada nr 644 üle rohunõlvade vasakule ehk ida poole alla Ciampaci nõkku. Sealt jõuame tagasi **ülemisse jaama 2** ning sõidame gondeltõstukiga alla **Peniasse 1**.

VARIANT 1A. Sella Buffaure ja Sas de Adam (2430 m)

Raamatus rada nr 27; aeg 3:30 h; raskusaste: punane; +600 m, -600 m; 9,3 km.

See ringrada on raamatus kirjeldatud algusega Pozza'st Buffaure tõstukiga. Aga ta jookseb kokku eelmisena kirjeldatud variandiga 1 (vaata kaarti), nii et seda sobib ilmselt teha ka vastupidi (st liita kokku variandid 1 ja 1A). Samas on ka võimalus teha variandist 1A ainult pool rada ning laskuda Pozza'se kas tõstukiga (12.50€) või jalgsi.

Kaardil tumeroheline joon.

Buffaure (2050 m) - Rifugio Baita Cuz (2213 m) - Col de Valvacin (2372 m) - Sas de Adam (2430 m; 1:30 h) - Sella del Brunech (2438 m; 2:00 h) - Malga Giumela di Sotto (1860 m; 3:00 h) - Buffaure (2050 m; 3:30 h)

Sass de Porcel ja Sas de Adam

Buffaure, vaade lõunasse Vallacia massiivile

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Üle Fassa Dolomiitide kauneima rohuseljandiku

Sas de Adami ja Su l’Auti laiad, kaarjad rohuseljandikud on Fassatali matkajatele lausa ideaalsed. Suurte kaljumassiividega võrreldes asuvad need täpselt orustiku keskosas ning nende eeliseks on seetõttu hea ligipääsetavus. Sas de Adami ületamist alustame Buffaurelt – Meìdast väikese gondeltõstukiga mugavalt ligipääsetavalt mäeõlalt, kust avaneb juba suurepärane vaade sammasjate kaljudega Vallaccia-Massivile.

Lähtekoht: Buffaure-Kleinkabinenbahni / Cabinovia alumine jaam, 1329 m (parkla), Meìda lõunapoolses osas, Pozza di Fassa linnaosas (bussipeatus, liin B101). Ülemine jaam, 2050 m, asub Buffaure mäeõlal. Köisraudtee töötab iga päev kell 8.30–17.50.

Nõuded: Lihtne matk peaaegu kogu ulatuses hästi tähistatud radadel.

Variant: Buffaure-Kleinkabinenbahni ülemisest jaamast saab Rist. El Zedroni Col de Valvacini juures sõita ka neljakohalise tooltõstukiga (suvel töötab samadel aegadel kui gondeltõstuk, lõunapaus 12.15–14.00). Ajasääst umbes 1 tund.

Pozza di Fassa **alumisest jaamast 1** sõidame gondeltõstukiga **ülemisse jaama 2** ning läheme mööda kruusateed nr 613 (paremale jääb Rif. Buffaure, 2044 m) üle Monte Giumelino rohtunud lõunanõlvade ida poole üles **Buffaure di Sotto 3** mäeõlale, kus asub Rifugio Baita Cuz, 2213 m.

Pöörame vasakule ja tõuseme mööda rada nr 613 serpentiinidega põhja poole **Col de Valvacinile 4**, 2372 m, kus asub restoran El Zedron.

Nüüd liigume mööda rohuseljandikku ida poole algul peaaegu tasaselt, seejärel üle ühe kõrgendiku ning lõpuks järsult üles tumedast vulkaanilisest kivimist koosnevale **Sas de Adami 5** tipule, 2430 m.

Laskume **P. 2405** ees asuvasse sadulasse, kus rada möödub sellest punktist vasakult ja viib Sass del Porceli ees olevasse sadulasse. Sealt tõuseme veidi ning läheme seejärel pika nõlvakut läbiva traaversiga kirde poole üles **Sella del Brunechile 6**, 2428 m, kust avaneb kaunis vaade Marmoladale.

Tähistamata rajajälgi mööda (rada nr 644) laskume üle Val Giumela avara rohunõo, hoides orupõhjast vasakule, laugelt lääne poole **Malga Giumela di Sopra 7** juurde, 2200 m.

Nüüd läheme tähistatud kruusateed nr 644 mööda orgu alla **Malga Giumela di Sotto 8** juurde, 1860 m, kus asub einestamiskoht.

Jätkame kruusateel veel veidi allapoole. Puuristi juures pöörame vasakule, ületame oja ja tõuseme teisel kruusateel (nr 643) lõuna poole üles, möödudes Val Giumelina nõost.

Jalgrajal liigume lõuna poole kuni põikrajani, pöörame sellel vasakule ning tõuseme tagasi **ülemisse jaama 2**. Sealt sõidame gondeltõstukiga alla **Pozza di Fassa alumisse jaama 1**.

VARIANT 2. Sass de Rocca ümber

Raamatus rada nr 47; aeg 4:45 h; raskusaste: punane; +610 m, -610 m; 10,3 km.

Kaardil heleroheline joon kuni Sella del Brunech'ini, edasi kollane joon ja lõpus uuesti heleroheline joon.

Algus tõstukiga Alba - Ciampac.

Üles-alla pilet 25€; üks ots 16€.

Ciampac (2147 m) - Sella del Brunech (2428 m) - Sass Porcel (2490 m; 1:15 h) - Pian de Mez (2:40 h) - Rifugio Passo di San Nicolo (2340 m; 3:00 h) - Pian de Mez - Forcia Neigra (2530 m; 4:05 h) - Ciampac (2147 m; 4:45 h)

Võimalik kombineerida rajaga variant 1 (raamatus 45) või rajaga variant 3 (raamatus 48).

Passo di San Nicolo

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Kõrgetel radadel üle Contrini, Val di Contrini ja Nicolòtali

Kas ei taha seekord midagi liiga erilist, näiteks turistlikku haruldust? Pole probleemi – püsime loomulikult tähistatud radade piires, kuid õhulised läbikäigud ja julgestustrossid annavad matkale siiski pisut via ferrata hõngu. Kõne all on „Sentiero Lino Pederiva“, mis kulgeb põiki üle Sass de Rocca järskude lõunanõlvade. Lähtekohaks on Ciampaci köisraudtee ülemine jaam. Pärast edukat matka kogume jõudu Rifugio Passo di San Nicolò juures. Ülejäänud teekond – tagasitee üle Forcia Neigra, kust avaneb kuulus vaade Marmoladale – on küll tehniliselt lihtne, kuid sama nauditav kui Pederiva rada, ainult kindla sammuga matkajatele.

Lähtekoht: Ciampac-Kleinkabinenbahni alumine jaam, 1489 m (suur parkla, bussipeatus, liin B101), Penias, 500 m Albast kagus. Ülemine jaam, 2147 m, asub Ciampaci kõrgoru põhjapoolsel serval. Köisraudtee töötab iga päev kell 8.30–17.30.

Nõuded: Pikk ja mõnevõrra nõudlik ringmatk. Vajalikud on kindel samm, kõrgusekartuse puudumine ja stabiilne ilm!

Kombineerimisvõimalus: Hea vastupidavusega matkajad võivad selle matka ühendada variant 1-ga (raamatus 45) ja/või variant 3-ga (raamatus 48) ning seda niimoodi väärtuslikult pikendada.

Peniast **1** sõidame Ciampac-Kleinkabinenbahniga üles **ülemisse jaama 2** ning läheme mööda kruusateed üle niitude edela suunas laugelt üles kuni teelahkmeni.

Jätkame mööda rada nr 644 tooltõstuki kõrval (suvel ei tööta) otse edasi ning tõuseme lõpuks serpentiinidega järsult paremale ehk lääne poole **Sella del Brunechile 3**, 2428 m.

Pöörame vasakule ehk lõuna poole üles ja jõuame pärast lühikest parempööret **Sass Porceli 4** tippu, 2490 m.

Nüüd läheme mööda rada nr 613 B („Sentiero Lino Pederiva“) mööda C. Roseali rohuseljandikku, 2480 m, ida poole ning seejärel Sass de Rocca lõunanõlvale. Seal kulgeme järskudel nõlvadel mööda õhulisi, osaliselt trossidega julgestatud lõike kuni avara sadulani, 2431 m, Sasso Biancost lõunas.

Teisel pool laskume **Pian de Mezi 5** nõkku ja läheme sealt mööda rada nr 613 üles. Tõuseme otse üle kaljuse kõrgendiku, seejärel laskume harjast veidi vasakul kagu suunas **Passo di San Nicolòle**, 2338 m, ning liigume peaaegu tasaselt edasi **Rifugio Passo di San Nicolò 6** juurde, 2340 m.

Pöördume tagasi **Pian de Mezi 5** juurde. Seal läheme mööda rada nr 613 piki rohunõlvu põhja poole üles **Torre Dantone** ja **Sass Neigheri** vahelisse sadulasse.

Teisel pool laskume üle lihtsate kaljude (trossid, raudklambrid), seejärel läbime järsu mäenõlva põiki Sass Neigheri idanõlval ning tõuseme **Forcia Neigrale 7**, 2530 m.

Laskume järsul rohunõlval serpentiinidega vasakule ehk läände kaunile rohumaale. Seejärel läheme üle rusunõlvade ja mägikarjamaade loode suunas alla **ülemisse jaama 2** ning sõidame Ciampac-Kleinkabinenbahniga tagasi **Peniasse 1**.

VARIANT 3. Colac'i ring

Raamatus rada nr 48; aeg 4:15 h; raskusaste: punane; +410 m, -1070 m; 12,1 km.

Kaardil veidi maad heleroheline joon, edasi kuni Rifugio Passo San Nicolo'ni kollane joon ("ülemine"), edasi kuni lõpuni oranž joon..

Algus tõstukiga Alba - Ciampac.

Üles pilet 16€.

Ciampac (2147 m) - Forcia Neigra (2530 m; 1:05 h) - Rifugio Passo di San Nicolo (2340 m; 2:10 h) - Rifugio Contrin (2016 m; 3:00 h) - Baita Locia de Contrin (1736 m) - Penia / Alba (1489 m; 4:15 h)

Vaade Forcia Neigra'lt üle Contrini oru Marmolada suunas

Rifugio Contrin

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Unistuste matk Marmolada hiiglasliku kulissi vastas

Canazei ümbrus, Fassatali ja Ladinimaa süda, pakub innukale puhkajale harva nii mitmekesist matkaprogrammi. Eriti tasub külastada Ciampaci nõgu, kuhu Albast viib moodne suur gondeltõstuk. See suurepärane niidunõgu on tõstukite ja toitlustuskohtade rajamise tõttu küll kaotanud palju oma kunagisest võlust. Collàc-Runde kuulub siiski endiselt nende matkade hulka, mida ei tohiks vahele jätta. Kogu marsruut kulgeb võimsa Marmolada lummuses ning selle ilu avaneb kõige paremini Contrintali suurepärastel niitudel, kus pidevalt saadab matkajat vaade Langkofelile.

Lähtekoht: Ciampac-Kleinkabinenbahni alumine jaam, 1489 m (suur parkla, bussipeatus, liin B101), Penias, 500 m Albast kagus. Ülemine jaam, 2147 m, asub Ciampaci kõrgoru põhjapoolsel serval. Köisraudtee töötab iga päev kell 8.30–17.30.

Nõuded: Kerge matk, kuid vajalikud on kindel samm ja kõrgusekartuse puudumine!

Peniast **1** sõidame Ciampac-Kleinkabinenbahniga üles **ülemisse jaama 2**, kust avaneb muljetavaldav vaade põhja ja kirde poole Langkofel- ja Sellagruppe kaljumassiividele. Läheme mööda kruusateed nr 644 lõuna poole üles kuni teelahkmeni.

Pöörame vasakule tähistatud rajale nr 613 ja läheme üle mägikarjamaade ja rusunõlvade lõuna poole kaunile rohumaale. Seejärel tõuseme järsul nõlval serpentiinidega ida poole **Forcia Neigrale 3**, 2530 m.

Teisel pool läheme mööda rada nr 613 paremale Sass Neigheri idanõlvale ning laskume seal järsul mäenõlval, hiljem üle lihtsate kaljude (trossid, raudklambrid), kuni Torre Dantone ja Sass Neigheri vahelise sadulani.

Sass de Rocca all kulgeme mööda rohunõlvu alla **Pian de Mezi** nõkku, mida läbime vasakule kaardudes kuni **teelahkmeni 4**. Nii jõuame Sasso Bianco kaguharjal asuvale kaljusele kõrgendikule.

Harjast veidi vasakul laskume kagu suunas **Passo di San Nicolòle**, 2338 m, ning läheme edasi **Rifugio Passo di San Nicolò 5** juurde, 2340 m.

Mööda rada nr 608 liigume üle Monte Vernadaisi lõunanõlvade ida poole alla rohunõkku. Rohuga kaetud nõlva mööda laskume kirde suunas **Malga Contrin Nuova** juurde, 2027 m, ja seejärel **Rif. Contrini 6** juurde, 2016 m.

Lai rada nr 602 viib loode suunas alla **Malga Contrin Vecchia** juurde ning Rio di Cirelle äärde Val di Contrinis. Mööda kruusateed läheme, nautides muljetavaldavat vaadet Langkofelgruppe metsikutele kaljudele, peaaegu tasaselt orust alla idüllilise, suurte kaljudega ümbritsetud **Baita Lòcia de Contrini 7** juurde.

Sealt laskume serpentiinidega mööda järsku metsast nõlva Fassatali ning läheme maanteed mööda tagasi **Penias asuvasse alumisse jaama 1**.

VARIANT 4. Bindelweg / Viel de Pan TOP

Raamatus rada nr 41; aeg 2:30 h; raskusaste: sinine; +170 m, -510 m; 6,6 km.

Kaardil helesinine joon.

Algus tõstukiga Alba - Col dei Rossi / Col de Rosc.

Üles pilet 15.50€.

Col dei Rossi / Col de Rosc (2382 m) - Rifugio Belvedre (2338 m) - Rifugio Fredarola (2388 m; 0:20 h) - Rifugio Viel dal Pan (2432 m; 1:15 h) - Lago di Fedaia (2044 m; 2:30 h) >> bussiga tagasi Albasse (ümberistumine) >> hotelli.

See on nõlvaraja kirjeldus raamatu järgi. Tegelikult jookseb paralleelselt harjarada (kaardil nr 636), mis ületab ka Sas da Ciapel'i tipukese (2557 m). See on kindlasti ilusamate vaadetega, aga ilmselt raskem (punane?).

Viel de Pan ja Marmolada

Viel de Pan Rifugio Fredarola läheduses

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Nauditav matk kuninganna hiilguses

Bindelweg (ladiini keeles „Vièl del Pan“, mis tähendab „leivateed“ ja viitab vanale teraviljakaubanduse teele Fassast Cordevole orgu) on üks Alpide tõeliselt suurepäraseid ja lummavalt kauneid kõrgmäestikuradu. Padonkamm'i rahulikel rohunõlvadel võib tundide kaupa matkata, silme ees kuninganna Marmolada säravad liustikud – unustamatu elamus igale loodusesõbrale! Just see Dolomiitidele tegelikult ebatüüpiline maastik annabki sellele jalutuskäigule erilise võlu.

Lähtekoht: Belvedere-Seilbahni kaheastmelise köisraudtee alumine jaam, 1450 m (parkla), Canazeis (bussipeatus, liin B101). Vahejaam, 1926 m, asub Pecolis. Ülemine jaam Belvederes (ka „Col de Rosc“), 2383 m. Töötab iga päev kell 8.15/8.30–17.20/17.30.

Märkus: Belvederele (Col de Rosc) saab otse gondeltõstukiga tõusta ka Albast.

Lõpp-punkt: Lago di Fedaia (tammi põhjapoolne ots), 2044 m. Tagasisõit Canazeisse bussidega B131 ja B101 Trentino Trasporti liinil ajavahemikus 25./30. juunist kuni 5./10. septembrini iga 30 minuti järel (ümberistumine Penias, trentinotrasporti.it/linea-extraurbana); muul ajal taksoga (Taxi Felix, tel +39 336 356961; Taxi Stambek, tel +39 340 8571466; Taxi Mauro, tel +39 334 7410099) või autostopiga.

Nõuded: Mugav matk tähistatud rajal. Väga populaarne ja palju käidav.

Canazeist **1** sõidame Belvedere-Seilbahniga **vahejaama 2** kaudu **Belvederele 3**.

Sealt laskume kruusateel üle rohtunud seljandiku kirde suunas **Rifugio Belvedere 4** juurde, 2338 m, ning teisel pool tõuseme vasakul künkal asuva Rifugio Sasso Bece juurest mööda **Rifugio Fredarola 5** juurde, 2388 m.

Nüüd läheme mööda Bindelwegi (rada nr 601) pika traaversina üle Col del Cuci rohtunud lõunanõlvade ida poole laugelt üles **Rifugio Vièl dal Pan 6** juurde (mõnel kaardil ka „Rifugio Vièl del Pan“), 2432 m.

Jätkame kitsamal rajal mööda rohunõlvu, läbime Sass Capello aluse ning tõuseme **sadulale 7**, mis asub Col de Pausa (Sellablick) tipust ida pool. Edasi tõuseme veel kuni teelahkmeni.

Pöörame paremale ja laskume lõuna poole üle niitude, seejärel läbi hõreda okasmetsa. Hiljem ületame ühe kaljunõlva mööda head rada vasakule ehk ida poole. Viimaks laskume läbi metsa järskude serpentiinidega Fedaia maanteele **Lago di Fedaia 8** tammi põhjapoolses otsas, 2044 m.

4. päev. Passo San Pellegrino

Suurendamiseks klõpsa kaardil

VARIANT 1A. Fuciade (1982 m) ja Passo di ForcaRossa (2490 m)

Raamatus rada nr 25; aeg 4:45 h; raskusaste: sinine; +580 m, -580 m; 14,3 km.

Kaardil kollane joon.

Passo di San Pellegrino (1918 m) - Albergo Miralago / Lago delle Pozze (1920 m; 0:20 h) - Rifugio Fuciade (1982 m; 1:00 h) - Passo di ForcaRossa (2490 m; 2:45 h) - Rifugio Fuciade (1982 m; 3:45 h) - Albergo Miralago / Lago delle Pozze (1920 m; 4:25 h) - Passo di San Pellegrino (1918 m, 4:45 h)

Rifugio Fuchiade Pala massiivi taustal

Albergo Miralago

Lago di San Pellegrino

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Võluv mägikarjamaade piirkond Marmoladagruppe lõunaosas

Kes juba tunneb Pellegrinopassi ümbrust ja on sealsest võluvast järvest tüdinenud, võib matkata edasi Fuciade (mõnel kaardil ka „Fuchiade“) imekaunitele mägikarjamaadele. Marmoladagruppe jalamil ootab siin haruldaselt kaunis alpimaastik maaliliste heinaküünide ja kutsuva külalistemajaga. Sellel idüllil on siiski üks väike puudus – sinna jõudmiseks tuleb üsna pikalt mööda teed kõndida (mis on aga võimalik iga ilmaga).
Kui soovitakse pikemat matka, võib edasi tõusta näiteks Passo di Forca Rossale, mis võimaldab üleminekut Malga Ciapelasse (Val Pettorina). Matk kulgeb üle lilleküllaste niitude ja möödub hiiglaslikest lambakarjadest, samal ajal kui lõuna poole avaneb vaade Palagruppe sakilistele tippudele.

Lähtekoht: Passo di San Pellegrino, 1918 m (suured parklad, bussipeatus, liin B123), oluline ühendustee Fassast Cordevoletali Marmolada- ja Bocchegruppe vahel, 13 km Moenast ja 10 km Falcadest.

Nõuded: Kerge matk pinnasteel ja hästi tähistatud radadel.

Märkus: Fuciadesse viiv tee on Albergo Miralagoni (punkt 2) sõiduautoga läbitav, mis võimaldab säästa edasi-tagasi kokku umbes ¾ tundi.

Pellegrinopassilt **1** läheme mööda asfaltteed 200 m Falcade suunas kuni vasakule hargneva pinnasteeni nr 607. Seda mööda tõuseme põhja suunas laugelt tee vasakul küljel väikese Lago di Pozze ääres asuva **Albergo Miralago 2** juurde, 1920 m.

Tee kulgeb edasi läbi metsa ja üle niitude **Val di Cigalo** orupõhja, kus asuvad mägihütid ja **Rifugio Fuciade 3**, 1982 m. Siit avaneb suurepärane vaade lõuna poole Palagruppe tipureale, paremal Cimon della Pala. Edelas paistab Cima Bocche porfüüriala koos Col Margheritaga (gondeltõstuki ülemine jaam), põhjas aga läänepoolse Marmoladagruppe tipud Sasso di Tasca, Punta Cigole ja Sasso di Valfredda.

Nüüd läheme mööda rada nr 670 üle niitude kagu suunas üles ning seejärel ümber Monte Le Saline lõunapoolse jalamiku Valfredda rohelisse orgu.

Ületame oru paremale ehk kirde suunas tõustes. Ida poole läbime kivise ala ja jõuame suurele rohumaale. Sealt tõuseme üle rohtunud mägikarjamaade ning lõpuks serpentiinidega **Passo di Forca Rossale 4**, 2490 m, mida iseloomustab silmatorkavalt punakas kivim.

Laskumine toimub sama marsruuti mööda.

VARIANT 1B. Cima Cadine Est (2885 m) ja Punta Cigole (2815 m)

Raamatus rada nr 26; aeg 6:00 h; raskusaste: punane; +1100 m, -1100 m; 15,6 km.

Kaardil kollane joon kuni Rifugio Fuciade'ni, edasi oranž joon.

Passo di San Pellegrino (1918 m) - Albergo Miralago / Lago delle Pozze (1920 m; 0:20 h) - Rifugio Fuciade (1982 m; 1:00 h) - Passo delle Cirelle (2683 m; 3:00 h) - Cima Cadine Est (2885 m) - Passo delle Cirelle (2683 m) - Punta Cigole (2815 m) - Passo delle Cirelle (2683 m; 3:45 h) - Rifugio Fuciade (1982 m; 5:00 h) - Albergo Miralago / Lago delle Pozze (1920 m) - Passo di San Pellegrino (1918 m, 6:00 h)

Punta Cigole

Cima Cadine Est

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Pellegrinopassilt kahele suurepärasele vaatemäele

Val di Cigole rohelises nõos, Marmoladagruppe lõunaküljel asuv Fuciade mägikarjamaade piirkond (mõnel kaardil ka „Fuchiade“) kuulub Kesk-Dolomiitide võluvaimate paikade hulka. Seal asuvas Rifugios saab ka hästi peatuda, mistõttu sobib see suurepäraseks lähtekohaks ümbruskonna kurudele ja kõrgendikele suunduvatele retkedele. Kõige soovitatavamate matkade hulka kuuluvad tõusud Cima Cadine Estile ja Punta Cigolele – kahele Passo delle Cirelle kohal kõrguvale, hõlpsasti ligipääsetavale vaatemäele, kust avanevad suurepärased vaated Marmolada lõunaseinale ja põhjapoolse Palagruppe fantastilistele kaljutornidele.

Lähtekoht: Passo di San Pellegrino, 1918 m (suured parklad, bussipeatus, liin B123), oluline ühendustee Fassast Cordevoletali Marmolada- ja Bocchegruppe vahel, 13 km Moenast ja 10 km Falcadest.

Nõuded: Pikk ja pingutav, kuid tehniliselt lihtne matk. Tipupiirkonnas kulgeb rada osaliselt tähistamata ja rajata, muus osas head rajad ja mägirajad. Ainult stabiilse ilmaga!

Märkused: Autoga Fuciadesse sõites saab säästa umbes 2 tundi. 1. juulist kuni 12. septembrini võib autoga sõita ainult parklani, 1942 m (2,5 km Passo di San Pellegrinost). Sealt kulub Fuciadesse jalgsi umbes 25 minutit. Passo delle Cirelle põhjapoolsel tõusul võivad varasuvel olla vajalikud kirkad ja kassid.

Pellegrinopassilt **1** läheme mööda asfaltteed 200 m Falcade suunas kuni vasakule hargneva pinnasteeni nr 607. Seda mööda tõuseme kirde suunas laugelt tee vasakul küljel väikese Lago di Pozze ääres asuva **Albergo Miralago 2** juurde, 1920 m.

Tee kulgeb edasi läbi metsa ja üle niitude **Val di Cigole** orupõhja, kus asuvad mägihütid ja **Rifugio Fuciade 3**, 1982 m.

Jätkame mööda rada nr 607 läbi Val di Cigole nõo üle kaunite niitude põhja poole laugelt üles. Seejärel pöörame vasakule, ületame oja ning tõuseme teisel pool (teelahkmel hoiame vasakule!) järsul rohunõlval serpentiinidega üles rõdutaolisele terrassile Valle di Tasca suudme juures.

Kõrgorg jätkub serpentiinidena loode poole üles, seejärel pöörame järsult paremale ehk itta ning liigume kaljuastangu kohal järsku rusukarsti. Läbime kari (varasuvel kõva lumega ettevaatust – vajalikud võivad olla kirkad ja kassid!) ning tõuseme serpentiinidega vaevaliselt põhja poole. Hiljem pöörame paremale ja jõuame **Passo delle Cirellele 4**, 2683 m, Cime Cadine ja Punta Cigole vahel.

Sealt läheme üle rusunõlva tähistamata rada mööda vasakule ehk läände ning tõuseme **Cima Cadine Esti 5** tippu, 2885 m.

Pöördume tagasi **Passo delle Cirellele 4**. Teisel pool tõuseme vanal sõjaaegsel rajal harjakõrguse lähedal kagu suunas **Punta Cigole 6** tippu, 2815 m.

Laskumine toimub sama tõusumarsruuti mööda.

VARIANT 2. Rifugio Passo Le Selle (2531 m) - lõunapoolne rada

Raamatus rada nr 24; aeg 3:15 h; raskusaste: sinine; +610 m, -610 m; 8,5 km.

Kaardil roosa joon.

Passo di San Pellegrino (1918 m) - raja hargnemine (2090 m; 0:40 h) - Rifugio Passo Le Selle (2531 m; 1:50 h) - raja hargnemine (2090 m; 2:45 h) - Passo di San Pellegrino (1918 m; 3:15 h)

Rifugio Passo Le Selle

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Jalgadele liiga vähe, silmadele liigagi palju!

Kes oskab nautida looduse ilu ja selle avastamist, on lõuna pool asuvalt Pellegrinopassilt Rifugio Passo Le Selle juurde suunduvaks matkaks suurepäraselt valmis. See matk pakub vähese aja- ja jõukuluga hulgaliselt suurepäraseid maastikuvaateid. Peaaegu liigagi palju, sest kõige silmatorkava kõrval võib kergesti märkamata jääda hulk tagasihoidlikumaid väikseid vaatamisväärsusi, mida selles piirkonnas samuti leidub.

Lähtekoht: Passo di San Pellegrino, 1918 m (suured parklad, bussipeatus, liin B123), oluline ühendustee Fassast Cordevoletali Marmolada- ja Bocchegruppe vahel, 13 km Moenast ja 10 km Falcadest.

Nõuded: Kerge matk mägihütti hästi tähistatud jalg- ja kruusateedel.

Märkused: Costabella tõstukit kasutades saab Campagnaccia platoolt (alumine jaam 200 m kurust läänes) säästa tõusul ja laskumisel kokku umbes 1.30 tundi (ülemine jaam, 2170 m; töötab iga päev kell 8.30/9.00–12.50/13.00 ja 14.00–17.00/17.30). Rifugio Passo Le Selle juurest saab tõusta lähedal asuvale **Punta delle Sellele**, 2593 m. Lisakulu ajas umbes 20 minutit.

**Passo di San Pellegrino 1** kõrgemast osast läheme mööda teed nr 604 läbi kõrgoru põhja poole üles. Hiljem pöörame vasakule ja tõuseme jalgrajal üle niitude loode poole kuni ristuva kruusateeni.

Seda mööda jõuame **teelahkmeni 2** ning hoiame seal vasakule (rada nr 604), möödudes Rist. Paradisost ja liikudes lääne poole Campagnaccia kõrgplatoole.

Tõuseme loode suunas laugelt üles ning hoiame teelahkmel paremale laiale jalgrajale nr 604. Möödume paremalt Costabellalifti ülemisest jaamast tuleva raja suubumiskohast ning tõuseme põhja poole. Hiljem läheme serpentiinidega läbi kivise maastiku järsult üles ühe moreenseljandiku juurde.

Pöörame vasakule ehk loodesse ja tõuseme rohelisse nõkku. Seejärel läheme serpentiinidega järsult lääne poole üles **Passo delle Sellele**, 2510 m, mille kohal vasakul asub **Rifugio Passo Le Selle 3**, 2531 m.

Laskumine toimub sama marsruuti mööda.

VARIANT 3. Alta Via della Mariotta

Raamatus rada nr 23; aeg 4:15 h; raskusaste: punane; +360 m, -1000 m; 11 km.

Kaardil helesinine joon.

Algus tõstukiga Col Margherita.

Üles pilet 14€ (üles-alla 22€).

Col Margherita tõstukijaam (2508 m) - Col Margherita (2550 m) - Forcella di Vallaza (2521 m) - Cima Iuribrutto (2697 m; 1:30 h) - Forcella Grana di Iuribrutto (2394 m) - Col de la Palue (2267m; 3:00 h) - Passo di San Pellegrino (1918 m; 4:15 h)

Cima Bocche rada

Forcella Grana di Iuribrutto ja Col de la Palue vaheline rada

Col Margherita

Rajal Col Margherita'lt Cima luribrutto poole

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Kõrgmäestikurada suurejoonelises maastikus

See matk algab Bocchegruppe idaosas Col Margherita juures, kuhu pääseb Pellegrinopassilt gondeltõstukiga. Ees ootab sõna otseses mõttes Dolomiitide seljandikumatk, mis pakub lummavaid vaateid Fiemme Dolomiitidele, misjärel siirdutakse Cima Iuribrutto põhjapoolsele küljele, kus laugelt laskuv niiduramp võimaldab probleemideta tagasi Pellegrinopassile jõuda.

Lähtekoht: Col-Margherita-Gondelbahni alumine jaam, 1874 m (suur parkla, bussipeatus, liin B123), 700 m Passo di San Pellegrinost ida pool Falcade suunas. Ülemine jaam, 2508 m, asub Col Margherita põhjaõlal. Töötab iga päev kell 9.00–17.30. Sõidud iga 20 minuti järel.

Nõuded: Lihtne matk. Cima Iuribrutto kaljusel järsul tõusul (võimalik mööda minna!) ja pikal läänenõlval on siiski vajalikud kindel samm, kõrgusekartuse puudumine ning kuivad tingimused.

Variandid: Veidi avatud järsu tõusu Forcella di Vallazza juurest Cima Iuribruttole saab vältida, minnes ümber tipu; ajasääst umbes 30 minutit. Forcella Grana di Iuribruttolt saab Cima Bocchele, 2745 m, tõusta mööda rada nr 628; lisakulu ajas umbes 2.15 tundi.

Alumisest jaamast **1** sõidame Col-Margherita-Gondelbahniga üles **ülemisse jaama 2** ning läheme mööda pinnasteed („Alta Via della Mariotta“) üle niitude ja kaljurahnude edela suunas üles **Col Margherita 3** tippu, 2550 m.

Nüüd liigume hästi tähistatud jalgrajal piki mäe platooja lääneharja põhjapoolset serva läbi niitude ja kivise maastiku suurepärasel panoraammatkal (imekaunis vaade Palagruppele, tagasivaade Marmoladale, Pelmole ja Civettale). Seejärel laskume lõpuks **Forcella di Vallazzale 4**, 2521 m, Cima Iuribrutto järsu kaljutõusu ette, kus asub oluline **teelahk 5**.

Pöörame paremale rajale „Variante ripida“ ja tõuseme mäe kaguharjal üle järskude rohunõlvade ning lihtsate kaljuastmete serpentiinidega üles avarale **Schulterile**, 2640 m, kus on Esimese maailmasõja aegsete positsioonide, kaevikute ja varjendite jäänused ning suurepärane panoraamvaade.

Liigume mööda tippu kulgevat rada, möödudes kivimehikestest ja kivimüüridest ning ületades ühe kaeviku. Seejärel läheme laugelt lõuna poole, hiljem läbi kivise ala järsult alla piklikku nõkku ning laskume üle kiviplaatide mõõdukalt järsult vasakul asuvasse **teelahkmeni 7**.

Jätkame esialgu läbi nõo, seejärel laskume kaljudega kaetud rohunõlvadel diagonaalselt paremale ehk edela suunas **Forcella Grana di Iuribruttole 8**, 2394 m (vastas asuva „Bivacco Iuribrutto“ istepingiga puhke-/varjualune), Cima Bocche ees.

Sealt läheme mööda rada nr 628 läbi kivise kõrgoru Cima Iuribrutto ja C. Bocche vahel paremale ehk põhja poole alla. Seejärel läbime hiiglasliku kivivaringu ala ning jõuame **teelahkmeni 9**, 2325 m.

Pöörame paremale rajale nr 628 ja kulgeme Cima Iuribrutto punaste seinte all järskudel rohunõlvadel (ettevaatust!) mööda peaaegu tasast või kergelt laskuvat põikrada põhja poole kuni **Col de le Palue rohuõlani 10**, 2267 m. Seal pöördub rada paremale Cima Iuribrutto kirdeküljele.

Laskume üle järskude niitude, möödume vasakule hargnevast rajast „Gallerie Italiane“ ning liigume serpentiinidega vastu niidupõhja. Seejärel läheme erodeerunud rajal suure Cima Iuribrutto kaljuvaringuala juurde.

Pöörame kaljurahnu juures vasakule ja laskume läbi niitude kirde suunas, hiljem mööda vana sillutatud sõjateed üle pika niiduterrassi. Lõpuks läheme pinnasteed mööda metsaservas asuvatele niitudele **Passo di San Pellegrino 11** juurde, 1918 m.

Sealt pöörame vasakule hotellide ja maantee juurde. Mööda maanteed läheme ida poole, viimaks paremale tagasi **alumisse jaama 1**.

VARIANT 4A. Laghi di Lusia

Raamatus rada nr 20; aeg 3:45 h; raskusaste: sinine; +740 m, -740 m; 10,2 km.

Kaardil heleroheline joon.

Algus tõstukiga Ronchi-Valbona-Le Cune.

Üles-alla pilet 26€ (üles 22€).

Le Cune (2272 m) - Passo di Lusia (2056 m) - Baita le Laste (2337 m; 1:05 h) - Cima di Lusia lõunanõlv (2425 m) - Untere Lusiasee / Bivio Sandro Redolf (2333 m; 1:50 h) - Obere Lusiasee (2380 m; 2:00 h) - Untere Lusiasee / Bivio Sandro Redolf (2333 m) - Cima di Lusia lõunanõlv (2425 m) - Baita le Laste (2337 m; 2:45 h) - Passo di Lusia (2056 m; 3:15 h) - Le Cune (2272 m; 3:45 h)

Laghi di Lusia

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Tänuväärne matkasiht Cima Bocche varjus

Lùsia-Seilbahni ülemises jaamas „Le Cune“ valitsevad üsna trööstitu maastik ja suusakeskuse rajatised. Huvitavatest matkavõimalustest siin aga puudust pole, mistõttu tõeline loodusesõber suundub kiiresti kaugemale. Passo di Lùsiast mööda kulgeb rada üle kaunite mäginiitude ja porfüürirahnude Cima di Lùsia lõunapoolsele mäeõlale, kus avaneb lummavalt kaunis vaade Palagruppele.

VARIANT 4B. Cima Bocche (2745 m), läänest itta TOP

Raamatus rada nr 21; aeg 5:45 h; raskusaste: punane; +750 m, -1100 m; 13 km.

Kaardil heleroheline joon kuni Lusiasee'ni, edasi tumeroheline joon kuni Forcella Grana di Iuribrutto'ni, edasi lõpuni helesinine joon ("ülemine").

Algus tõstukiga Ronchi-Valbona-Le Cune.

Üles pilet 22€.

Le Cune (2272 m) - Passo di Lusia (2056 m) - Baita le Laste (2337 m; 1:05 h) - Cima di Lusia lõunanõlv (2425 m) - Untere Lusiasee / Bivio Sandro Redolf (2333 m; 1:50 h) - Obere Lusiasee (2380 m; 2:00 h) - Cima Bocche (2745 m; 3:00 h) - Forcella Laste di Bocche (2560 m) - Forcella Grana di Iuribrutto (2394 m) - Col de le Palue (2267 m; 4:45 h) - Passo di San Pellegrino (1918 m; 5:45 h)

Tõusul Cima Bocche'le

Vaade Cima Bocche lõunaribilt Lago di Iuribrutto suunas

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Üksildane porfüüritipp Fassa Dolomiitide ja Pala vahel

Tuntud suvituskoha Moena külastajale hakkavad eelkõige silma Bocchegruppe tumedad porfüürimäed lõuna pool asuvas Valle di San Pellegrinos. Vaatamata kahele köisraudteele on selle mäerühma keskosa jäänud suuresti puutumatuks ja asustamata. Lõunast kuni tipuharjani ulatuv looduspark Paneveggio-Pale di San Martino näitab eeskujulikult, et selles „kristallilises mäestikus Dolomiitide vahel“ on võimalik loodust suurepäraselt kaitsta. Selle kõrgeim tipp Cima Bocche on ümbritsetud kõikjalt üksildastest orupõhjadest ja muljetavaldavatest porfüürkaljudest. Käesoleval marsruudil ületame mäe läänest itta kuni Passo di San Pellegrinoni – pikk ja pingutav, kuid heades tingimustes tehniliselt lihtne matk suurejoonelises kõrgmäestikumaastikus.

Lähtekoht: Lùsia-Seilbahni kaheastmelise köisraudtee alumine jaam, 1370 m (suur parkla, bussipeatus, liin B123), Weiler Ronchis Valle di San Pellegrinos, 3 km Moenast. Vahejaam, 1820 m, asub Valbonal, Malga Pozzast põhjas. Ülemine jaam, 2272 m, asub „Le Cune“ mäeõlal Passo di Lùsiast läänes. Töötab iga päev kell 8.30–12.45 ja 14.00–17.15.

Lõpp-punkt: Passo di San Pellegrino, 1918 m. Tagasisõit lähtepunkti suvel mitu korda päevas sõitva bussiga B123.

Nõuded: Pikk ja pingutav matk tähistatud radadel. Vajalikud on mägimatkamise kogemus ja hea vastupidavus. Ainult stabiilse ilmaga! Udus tuleb Cima Bocche kõrgpiirkonnas olla ettevaatlik.

Lùsia-Seilbahni **alumisest jaamast 1** sõidame **ülemisse jaama 2** ning läheme mööda kruusateed (suusarada, rajad nr 614 ja 633) tasaselt lõuna poole. Seejärel laskume tähistatud rajal üle järskude niitude vasakule ehk ida poole **Passo di Lùsiale 3**, 2056 m.

Läheme mööda pinnasteed umbes 50 m paremale, seejärel pöörame vasakule kruusateele nr 633 (vana sõjatee) ja tõuseme üle niitude ida poole **Baita Le Laste 4** kivihüti juurde, 2337 m.

Sealt liigume üle niiduterrassi, kust avaneb vaade Palagruppele, ning tõuseme vanal teel poolvasakule ehk loode suunas **Cima di Lùsia lõunapoolsele mäeõlale 5**, 2425 m.

Teisel pool laskume mööda mäe järsku lõunanõlva **Untere Lùsiasee 6** juurde, kus asub Biv. Sandro Redolf. Järvest ja ojast paremal tõuseme karstiorgu **Obere Lùsiasee 7** juurde, 2380 m.

Järve juures pöörame rajalt nr 633 paremale ning tõuseme läbi rohtunud karstioru loode suunas laugelt üles. Hiljem läheme siledate kaljurahnude vahelt läbi mitme karstioru ning lõpuks järsult üles **Forcella di Bocchele 8**, 2543 m, Grontoni ja Cima Bocche vahel (sõjajäänused; varjualune).

Pöörame paremale ning tõuseme mööda rada nr 633 järsul kivisel seljandikul serpentiinidega ida poole eeltipule, 2619 m. Seejärel kulgeme mööda tipuharja (paremal all Biv. Renato Jellici) laugelt üle kivise maastiku kirde poole kuni **Cima Bocche kõrgeima punktini 9**, 2745 m (kaunis tipurist, sõjajäänused). Siit avaneb ulatuslik panoraamvaade ja erakordne vaade Palagruppele.

Tipust läheme mööda rada nr 628 üle mäe plokilise idaharja, möödudes kivimüüridest ja laskepesadest. Laskume laugelt lõuna poole, hiljem läbi kivise maastiku järsult alla piklikku nõkku ning üle kiviplaatide mõõdukalt järsult vasakul asuvasse **teelahkmeni 7**.

Jätkame esialgu läbi nõo, seejärel laskume kaljudega kaetud rohunõlvadel diagonaalselt paremale ehk edela suunas **Forcella Grana di Iuribruttole 11**, 2394 m (vastas asuva „Bivacco Iuribrutto“ istepingiga varjualune).

Teisel pool sadulat läheme mööda rada nr 628 läbi kivise kõrgoru Cima Iuribrutto ja Cima Bocche vahel paremale ehk põhja poole alla. Seejärel läbime suure kivivaringuala ja jõuame **teelahkmeni 12**, 2325 m.

Hoiame paremale rajale nr 628 ning liigume Cima Iuribrutto punaste seinte all järskudel rohunõlvadel (ettevaatust!) peaaegu tasaselt või kergelt laskudes põhja poole kuni **Col de le Palue rohuõlani 13**, 2267 m. Seal pöördub rada paremale Cima Iuribrutto kirdeküljele.

Laskume üle järskude niitude, möödume vasakule hargnevast rajast „Gallerie Italiane“ ning läheme serpentiinidega alla niidupõhja. Seejärel jõuame erodeerunud rajal Cima Iuribrutto suure kaljuvaringuala juurde.

Pöörame kaljurahnu juures vasakule ja laskume läbi niitude kirde suunas, hiljem mööda vana sillutatud sõjateed üle pika niiduterrassi. Lõpuks läheme pinnasteed mööda metsaservas asuvatele niitudele **Passo di San Pellegrino 14** juurde, 1918 m.

5. päev. Vigo

Suurendamiseks klõpsa kaardil

VARIANT 1A. Grasleitenpass / Passo Principe

Raamatus rada nr 1; aeg 5:00 h; raskusaste: sinine; +750 m, -750 m; 13,8 km.

Kaardil oranž joon.

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles-alla pilet 28€; üks ots 16€; tagasipilet kehtib ka Ciampedie-Pera, Paolina ja König Laurin tõstukitel.

Ciampedie (1998 m) - Gardeccia (1949 m; 0:45 h) - Vajolethütte (2243 m; 1:45 h) - Grasleitenpass / Passo Principe (2599 m; 2:50) - Vajolethütte (2243 m; 3:35 h) - Gardeccia (1949 m; 4:15 h) - Ciampedie (1998 m; 5:00 h)

Vajolethütte

Grasleitenpass / Passo Principe

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Fotoretk läbi suurejoonelise Rosengartengruppe

Vajolettali kohal hingematvalt järsult, otsekui mõõgad õhku kõrguvad Südliche Vajoletürme on julge kaljuarhitektuuri musternäide. Koos naabruses asuvate Rosengartenspitze tippudega moodustavad need ületamatult võimsa kaljuseina. Nende varjus matkamine võib tunduda veidi kõhedust tekitav, kuid on igal juhul muljetavaldav. Ciampedie mäeõlg, kuhu saab Vigo di Fassast gondeltõstukiga, on sageli kiidetud vaatepunkt ning lähtekoht paljudele tänuväärsetele matkadele. Sealt Gardecciasse ja läbi Vajolettali Grasleitenpassile kulgeval matkal saab Dolomiitide ilu tundma õppida ja armastama hakata!

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Sõidab iga 15 minuti järel, kell 8.00 - 18.30.

Nõuded: Pikk, kuid raskusteta matk hästi tähistatud radadel.

Märkus: Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; kell 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast).

Vigo di Fassast **1** sõidame **Rosengarten-Seilbahniga** üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest, laskume veidi lääne poole ning läheme seejärel läbi metsatuka Rif. Negritella juurde, kus rada hargneb.

Hoiame paremale ja jõuame mitme rajaga ristmikule. Pöörame vasakule ning läheme mööda panoraamrada nr 540 läbi kauni seedermännimetsa Vajolettali välisosa kohal peaaegu tasaselt loode suunas **Gardeccia 3** majade juurde, 1949 m, Vajolettalis.

Sealt läheme mööda kruusateed nr 546 läbi hõreda seedermännimetsa serpentiinidega ülespoole, hiljem läbi kaljurahnude ning lõpuks oru vasakul küljel üle järsu rusunõlva serpentiinidega üles kuni vasakule hargneva rajani nr 541.
Jätkame rajal nr 546 põhja poole serpentiinidega üles **Vajolet- und Preußhütte 4** juurde, 2243 m. Seejärel läheme mööda rada nr 584 orupõhjast vasakul, mööda rohuga kaetud rusunõlvu, algul põhja suunas laugelt ja seejärel järsemalt üles **Grasleitenpassile 5**, 2599 m.

Tagasi läheme sama marsruuti mööda.

VARIANT 1B. Cigolade ja Fassaner Höhenweg / Alta Via dei Fassani

Raamatus rada nr 3; aeg 5:30 h; raskusaste: punane; +740 m, -740 m; 16 km.

Kaardil oranž joon Vajolethütteni + edasi kollane joon.

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles-alla pilet 28€; üks ots 16€; tagasipilet kehtib ka Ciampedie-Pera, Paolina ja König Laurin tõstukitel.

Ciampedie (1998 m) - Gardeccia (1949 m; 0:45 h) - Vajolethütte (2243 m; 1:45 h) - Cigoladepass / Pas de la Zigolade (2550 m; 3:30 h) - Rotwandhütte / Rifugio Roda del Vael (2280 m; 4:15 h) - Malga Vael (2028 m; 4:40 h) - Ciampedie (1998 m; 5:30 h)

Cigolade

Fassaner Höhenweg

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Ka ilma tippu tõusmata „pidu silmadele“

Ciampedie suurepärane vaateplatvorm Vigo di Fassa kohal esitleb Rosengartengruppe kaljulossi otsekui lähedalt. Pole ilmselt kedagi, kellel pärast selle võimsa maastiku nägemist ei tekiks soovi seal matkata. Tõeline unistuste rada viib sealt Gardeccia kaudu Vajoletürme tornide lummusesse ja kauni asukohaga Vajolethütte juurde. Seejärel järgneb suurejooneline kõrgmäestikumatk üle Cigoladepassi Rotwandhütte juurde ja tagasi Ciampediele. Nauding kõigile, kellele meeldib probleemideta matkata ja kaunist maastikku nautida.

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Töötab 1 iga päev (iga 15 minuti järel) kell 8.00 - 18.30.

Nõuded: Pikk matk hästi tähistatud radadel. Vajalik on kindel samm.

Märkused: Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; kell 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast). Fassaner Höhenweg võib maalihete tõttu olla ajutiselt suletud.

Vigo di Fassast **1** sõidame **Rosengarten-Seilbahniga** üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest ja läheme mööda panoraamrada nr 540 loode suunas peaaegu tasaselt **Gardecciasse 3**, 1949 m, Vajolettalis. Sealt tõuseme mööda kruusateed nr 546 serpentiinidega **Vajolethütte 4** juurde, 2243 m.

Tagasi paremale hargneva raja nr 541 juurde. Sellel liigume lõuna suunas üles, hiljem peaaegu tasaselt järsku väikesesse orgu. Selle vasakul küljel tõuseme sadulani Rosengartenspitze idaseina all. Lõuna suunas, Baumannkammi all, jõuame paremale hargneva rajani nr 550 ning seejärel edasi ühe kaljutorni juurde.

Nüüd tõuseme serpentiinidega läbi rusunõlva **Cigoladepassile 5**, 2550 m. Teisel pool laskume läbi rusuvälja, seejärel pöörame paremale Südliche Mugonispitze seina alla ja läbime seal omapärase läbikäigu kahe lähestikku asuva kaljurahnu vahel.

Laskume edela suunas **Unteren Vajolonkesseli** rohumaale. Rotwandi kaljuseina all liigume tasaselt kagu suunas **Rotwandhütte 6** juurde, 2280 m. Sealt tasub teha väike kõrvalepõige lähedal asuvale Ciampazi tipule, kust avaneb suurepärane vaade.

Seejärel läheme mööda rada nr 545 põhja poole Vajoloni kõrgorgu ning pöörame seal suure kaarega lõuna suunas **Jst. Malga Vaèl 7** juurde, 2028 m, kus rada hargneb.

Pöörame vasakule rajale nr 545, mis kulgeb kruusateed mitu korda puudutades allamäge kuni **teelahkmeni 8**. Seal pöörame vasakule laiale rajale nr 545 („Alta Via di Fassa“ ehk „Fassaner Höhenweg“), möödume kahest kaljunukist ning liigume peaaegu tasaselt või kergelt laskudes mööda metsaseid nõlvu kirde suunas tagasi **Ciampedie ülemisse jaama 2**.

Sealt sõidame Rosengarten-Seilbahniga tagasi **Vigo di Fassa alumisse jaama 1**.

VARIANT 1C. Santnerpass / Passo Santner (2734 m)

Raamatus rada nr 4; aeg 5:15 h; raskusaste: punane; +870 m, -870 m; 13 km.

Kaardil oranž joon Vajolethütteni + edasi helelilla joon.

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles-alla pilet 28€; üks ots 16€; tagasipilet kehtib ka Ciampedie-Pera, Paolina ja König Laurin tõstukitel.

Ciampedie (1998 m) - Gardeccia (1949 m; 0:45 h) - Vajolethütte (2243 m; 1:45 h) - Gartlhütte / Rifugio Re Alberto (2621 m) - Santnerpass / Santnerpasshütte // Passo Santner / Rifugio Passo Santner (2734 m; 3:05 h) - Gartlhütte / Rifugio Re Alberto (2621 m) - Vajolethütte (2243 m; 4:00 h) - Gardeccia (1949 m; 4:30 h) - Ciampedie (1998 m; 5:15 h)

Gartlhütte / Rifugio Re Alberto (2621 m)

Santnerpasshütte / Rifugio Passo Santner (2734 m)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Kuningas Laurini võluaias

Kui Rosengartenis tohiks valida vaid ühe sihtkoha, peaks selleks olema Santnerpass. Atraktiivne, kuid samas nõudlik järsk tõus Garti kaljukaarest sinna avab muljetavaldavaid mägimaastikke ning Südliche Vajoletürme on üks klassikalisi Dolomiitide motiive. Santnerpassile jõudes võib julge pilgu heita üle Laurinswandi järskude kaljuseinte 2500 meetrit madalamal asuva Bolzano poole ning imetleda selle kohal Adamello-, Presanella- ja Ortlergruppe liustikumägesid ning Ötztaler ja Stubaier Alpeni mäestikku. Isegi Dolomiitides ei kohta sageli samaväärse kvaliteediga matku.

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Töötab iga päev (iga 15 minuti järel) kell 8.00-18.30.

Nõuded: Pikk ja pingutav matk. Tõusul läbi Gartlschluchti (lumega ja jäätumise korral ettevaatust!) on vaja mägironimiskogemust ning eelkõige kindlat sammu.

Märkus: Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; töötab 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast). Fassaner Höhenweg võib maalihete tõttu olla ajutiselt suletud.

Variant: Vajolethütte juurest saab vaheldusrikkamalt ja maastikuliselt muljetavaldavamalt tagasi lähtepunkti minna ka Rotwandhütte ja Fassaner Höhenwegi kaudu. Lisakulu ajas umbes 2 tundi.

Vigo di Fassast **1** sõidame **Rosengarten-Seilbahniga** üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest ja läheme mööda panoraamrada nr 540 loode suunas peaaegu tasaselt **Gardecciasse 3**, 1949 m, Vajolettalis. Sealt tõuseme mööda kruusateed nr 546 serpentiinidega **Vajolethütte 4** juurde, 2243 m.

Muljetavaldav vaade avaneb elegantsetele Vajoletürme tornidele otse meie kohal läänes. Neist vasakul kõrguvad Rosengartenspitze kompaktne idasein ning veel vasakul Baumannkamm, Coronelle ja Mugonispitzen. Lõunas paistavad Fleimstaler Alpen ning veel vasakul suurepärane Palagruppe koos elegantse Cimon della Pala tipuga.

Hüti juurest läheme mööda rada nr 542 üle rusunõlva serpentiinidega lääne poole üles **Gartlschluchti**. Läbime selle järsult ülespoole kaljuastmete kaudu (trossidega julgestatud lõigud) ning jõuame vasakul asuva terava kaljutorni „Gartl“ juurde. Sealt tõuseme serpentiinidega väikese, enamasti kuivanud järve kõrval asuva **Gartlhütte 5** juurde, 2621 m.

Suurepärase asukohaga hütt paikneb kõrgel Vajolettali kohal, ümbritsetuna muljetavaldavalt metsikust kaljumaastikust: otse hüti vastas kõrgub Südliche Vajoletürme filigraanne kolmik, üks Dolomiitide sümboleid. Idas, teisel pool Vajolettali, paistavad Larsecgruppe muljetavaldavad kaljused tipud ja nende kohal võimas Marmolada.

Tõuseme serpentiinidega lääne poole **Laurinpassile**, 2650 m. Sealt pöörame vasakule ehk lõuna poole ning tõuseme Gartl-Karsi paremal küljel Laurinswandi all üle rusunõlva **Santnerpassile 6**, 2734 m.

Laskumine toimub sama teed mööda.

VARIANT 1D. Kesselkogel / Catinaccio d'Antermoia (3004 m)

Raamatus rada nr 5; aeg 8:00 h; raskusaste: must; +1100 m, -1100 m; 17,4 km.

Kaardil oranž joon Grasleitenpass'ini / Passo Principe'ni + edasi helesinine joon.

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles-alla pilet 28€; üks ots 16€; tagasipilet kehtib ka Ciampedie-Pera, Paolina ja König Laurin tõstukitel.

Ciampedie (1998 m) - Gardeccia (1949 m; 0:45 h) - Vajolethütte (2243 m; 1:45 h) - Grasleitenpass / Passo Principe (2599 m; 2:50) - Kesselkogel / Catinaccio d'Antermoia (3004 m; 4:35 h) - Vajolethütte (2243 m; 6:35 h) - Gardeccia (1949 m; 7:15 h) - Ciampedie (1998 m; 8:00 h)

Kesselkogeli tõus on tegelikult ikka via ferrata

Kesselkogel / Catinaccio d'Antermoia (3004 m)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Rosengartengruppe kõrgeimale tipule

Rosengartengruppe keskse ja kõrgeima tipuna peidab Kesselkogel end võimsate naabrite taha. Seetõttu saab selle võimsat kaljupead täies suuruses imetleda vaid vähestest kohtadest. Tiputõus läänekülje kaudu – pingeline, lühike ronimisrada – ei sobi päris algajatele. Kesselkogel pole seega tipp, kuhu tasuks niisama „korraks põigata“. Tuleb võtta aega, nagu ütleb vanasõna, ning kaaluda ööbimist ühes kuulsatest mägihüttidest – Vajolethütte, Antermoiahütte või Grasleitenpasshütte.

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Töötab iga päev (iga 15 minuti järel) kell 8.00 - 18.30.

Nõuded: Nõudlik matk. Tiputõus kulgeb osaliselt julgestatud järskudel lõikudel, mistõttu on soovitatav kasutada ronimisrakmeid ja ronimiskiivrit. Raskusaste I vabaronimise lõikudes. Vajalikud on kindel samm ja kõrgusekartuse puudumine.

Märkus: Vanalume korral tipupiirkonnas tuleb olla ettevaatlik! Vajaduse korral tuleks teel planeerida ööbimine mägihütis. Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; töötab 1kell 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast).

Vigo di Fassast **1** sõidame **Rosengarten-Seilbahniga** üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest, laskume veidi lääne poole ning läheme seejärel läbi metsatuka Rifugio Negritella juurde, kus rada hargneb.

Hoiame paremale ja läheme mööda panoraamrada nr 540 läbi kauni seedermännimetsa Vajolettali välisosa kohal peaaegu tasaselt loode suunas **Gardeccia 3** majade juurde, 1949 m, Vajolettalis.

Sealt läheme mööda kruusateed nr 546 läbi hõreda seedermännimetsa serpentiinidega ülespoole, hiljem läbi kaljurahnude ning lõpuks oru vasakul küljel üle järsu rusunõlva serpentiinidega üles kuni vasakule hargneva rajani nr 541. Jätkame rajal nr 546 põhja poole serpentiinidega üles **Vajolet- und Preußhütte 4** juurde, 2243 m.

Seejärel läheme mööda rada nr 584 orupõhjast vasakul, mööda rohuga kaetud rusunõlvu, algul põhja suunas laugelt ja seejärel järsemalt üles **Grasleitenpassile 5**, 2599 m.

Grasleitenpassilt läheme mööda rada nr 585 („Via ferrata Ovest del Catinaccio d’Antermoia“) üle rusunõlva ida poole Kesselkogeli lääne seina alla ning pöörame seal vasakule järsu eenduva kalju jalamile. Tõuseme diagonaalselt vasakule üles (trossjulgestus), seejärel läbi kitsa kaljulõhe üles ja mööda avatud kaljuriba paremale selle lõpuni.

Ületame kaljuseina (raudredel) ja jõuame kitsale ribile. Teisel pool tõuseme trosside abil üles, seejärel läbi rennide ja üle astmelise kalju laiale läänepoolsele harjale. Seda mööda läheme vasakule üles silmatorkavasse sälku, kust avaneb sügav vaade Grasleitenkesselisse.

Veel enne sälku tõuseme üle kaljude (ronimisjäljed ja kivimehikesed) paremale ning jõuame põhjaharjale. Seda mööda läheme **Kesselkogeli 6** kõrgeimasse punkti, 3004 m, kus asub tipurist.

Laskumine toimub sama tõusuteed mööda.

VARIANT 1E. Cima Scalieret (2887 m) TOP

Raamatus rada nr 6; aeg 8:00 h; raskusaste: punane; +1040 m, -1040 m; 16,9 km.

Kaardil oranž joon Grasleitenpass'ini / Passo Principe'ni + edasi heleroheline joon.

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles-alla pilet 28€; üks ots 16€; tagasipilet kehtib ka Ciampedie-Pera, Paolina ja König Laurin tõstukitel.

Ciampedie (1998 m) - Gardeccia (1949 m; 0:45 h) - Vajolethütte (2243 m; 1:45 h) - Grasleitenpass / Passo Principe (2599 m; 2:50) - Passo d'Antermoia (2770 m; 3:20 h) - Passo Scalieret (2789 m) - Cima Scalieret (2887 m; 3:50 h) - Vajolethütte (2243 m; 5:20 h) - Gardeccia (1949 m; 6:00 h) - Ciampedie (1998 m; 6:45 h)

Variant laskumiseks Antermoia järve kaudu: Passo d'Antermoia (2770 m) - Rifugio Antermoia (2497 m) - Passo di Dona (2516 m) - Valle di Dona (2200 m) - Mazzin (1373 m). Aega pole antud, kuid pakuksin ca 10 h.

Tõus Cima Scalieret'le

Cima Scalieret (2887 m)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Tipp panoraamvaadete austajatele

Klassikalises mõttes vaatemägesid, kust avanevad avarad panoraamid, lummavad lähivaated ja kuhu pääseb hõlpsasti, pole Dolomiitides just palju. Cima Scalieret Rosengartengruppe südames kuulub kindlasti nende hulka. Pikk põhjapoolne tõus Ciampedielt läbi Vajolettali, mida katkestavad vaid mägihütid, pakub mägimatkajale intensiivseid elamusi ja fotograafile hulgaliselt suurepäraseid motiive.

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Töötab iga päev (iga 15 minuti järel) kell 8.00-18.30.

Nõuded: Pikk ja pingutav, kuid tehniliselt lihtne matk. Vajalik on mägimatkamise kogemus. Tipupiirkonnas tuleb lumega olla ettevaatlik. Ainult stabiilse ilmaga!

Märkus: Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; töötab 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast).

Variant: Passo d’Antermoialt saab mööda rada nr 584 laskuda kirde suunas läbi rusuvälja (vanalume jäägid!) ja üle järsu nõlva Antermoia nõkku, seejärel läbi kitsuse (vaade Marmoladale!) Antermoia järvest mööda Rif. Antermoia juurde. Edasi saab liikuda Fassatalisse (kombineerimisvõimalus raamatu marsruudiga 7 ehk meie kirjelduses 1F).

Vigo di Fassast **1** sõidame Rosengarten-Seilbahniga üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest, laskume veidi lääne poole ning läheme seejärel läbi metsatuka Rif. Negritella juurde, kus rada hargneb.

Hoiame paremale ja läheme mööda panoraamrada nr 540 läbi kauni seedermännimetsa Vajolettali välisosa kohal peaaegu tasaselt loode suunas **Gardeccia 3** majade juurde, 1949 m, Vajolettalis.

Sealt läheme mööda kruusateed nr 546 läbi hõreda seedermännimetsa serpentiinidega ülespoole, hiljem läbi kaljurahnude ning lõpuks oru vasakul küljel üle järsu rusunõlva serpentiinidega üles kuni vasakule hargneva rajani nr 541. Jätkame rajal nr 546 põhja poole serpentiinidega üles **Vajolet- und Preußhütte 4** juurde, 2243 m.

Seejärel läheme mööda rada nr 584 orupõhjast vasakul, mööda rohuga kaetud rusunõlvu, algul põhja suunas laugelt ja seejärel järsemalt üles **Grasleitenpassile 5**, 2599 m.

Jätkame rajal nr 584 Kesselkogeli seinte all üle järskude rusunõlvade (lumega ettevaatust!) kagu suunas üles ühe sadulani ning sealt ida suunas edasi **Passo d’Antermoiale 6**, 2770 m.

Sealt pöörame rajalt nr 584 paremale ja läheme tähistamata rada mööda lõuna suunas üle Cima di Laussa järskude läänenõlvade rusunõkku. Läbime selle, tõustes veidi **Passo Scalieretile**, 2789 m.

Seejärel liigume paremale üles Cima Scaliereti rususele põhjaharjale. Tõuseme mööda seda, hiljem möödume parempoolsel nõlval veidi avatud kohas ühest harjaastmest ning jõuame **Cima Scaliereti 7** tippu, 2887 m (tipurist ja -raamat).

Laskumine toimub sama marsruuti mööda.

VARIANT 2. Larsecgruppe

Raamatus rada nr 7; aeg 7:00 h; raskusaste: must; +840 m, -1470 m; 15,1 km.

Kaardil oranž joon Gardecciani + edasi roosa joon.

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles pilet16€.

Ciampedie (1998 m) - Gardeccia (1949 m; 0:45 h) - Passo delle Scalette (2378 m; 2:30 h) - Passo di Lausa (2700 m; 3:45 h) - Rifugio Antermoia (2497 m; 4:30 h) - Passo di Dona (2516 m) - Valle di Dona (2200 m; 5:00 h) - Mazzin (1373 m; 7:00 h)

Passo di Lausa (2700 m)

Passo delle Scalette (2378 m)

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Seal, kus Dolomiidid on veel puutumata

Ja siis öeldakse veel, et Rosengartenis leidub ainult rahvamasse ning vaikseid, looduslähedasi paiku enam pole. Kes tõuseb Gardecciast mööda julgestatud „Larsecsteigi“ Val di Laussa poole, kogeb hiljemalt Passo delle Scalette juures üllatust. Seal avaneb tõeline mägimatkaja paradiis avarate karstiorgude ja unenäoliste järvesilmadega. Larsecgruppe läbimine nõuab küll vastupidavust ning alles põlvi väsitav laskumine Fassatalisse paneb mägimatkaja jõu ja vastupidavuse tõeliselt proovile.

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Töötab iga päev (iga 15 minuti järel) kell 8.00-18.30.

Lõpp-punkt: Mazzin, 1372 m, regulaarne bussiühendus Vigo di Fassaga.

Nõuded: Pikk ja nõudlik matk ronimislõikudega tõusul Passo delle Scalettele. Soovitatav on kasutada via ferrata varustust. Ainult kogenud ja vastupidavatele matkajatele ning stabiilse ilmaga!

Märkus: Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; töötab 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast).

Variant: Pärast Passo di Donat asuvalt teelahkmelt võib vasakule hoides laskuda Rif. Micheluzzi juurde Val Duronis ning sealt Campitello kaudu lähtepunkti tagasi sõita (bussiliin B101; umbes 1.30 tundi lühem).

Vigo di Fassast **1** sõidame Rosengarten-Seilbahniga üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest, laskume veidi lääne poole ning läheme seejärel läbi metsatuka Rif. Negritella juurde, kus rada hargneb.

Hoiame paremale ja läheme mööda panoraamrada nr 540 läbi kauni seedermännimetsa Vajolettali välisosa kohal peaaegu tasaselt loode suunas **Gardeccia 3** majade juurde, 1949 m, Vajolettalis.

Sealt läheme üle Rio di Soiàli ning võtame Rif. Gardecciast ida pool raja nr 583 („Sentiero Larsec“). Rada kulgeb lehistega kaetud nõlvadel vaheldumisi tõustes ja laskudes ida poole, pöördub seejärel põhja suunas kahe kaljurahnu juurde ning viib suure järsu kaljuastangu alla.

Tõuseme sellest osaliselt trosside ja raudklambrite abil (pikad vahed!) üles **Passo delle Scalettele 4**, 2378 m. Teisel pool jõuame sageli kuivanud Lago Secco juurde ning edasi **Val di Laussa 5** orgu. Seal liigume üle kaljuastmete põhja poole üles **Passo di Laussale**, 2700 m.

Nüüd läheme läbi kaljunõgude (sageli vanalumi) põhja poole allamäge, seejärel paremale ehk ida suunas üle rusunõlvade ja karstikaljude **Rifugio Antermoia 6** juurde, 2497 m.

Mööda rada nr 580 liigume Cima di Dona lõunaseinte all peaaegu tasaselt ida poole ning tõuseme **Passo di Donale 7**, 2516 m. Teisel pool laskume üle kiviplaatide ja rusunõlvade kirde poole ühe teelahkmeni.

Pöörame paremale ning laskume mööda radu nr 577 ja 580 üle niitude avarasse **Valle di Dona 8** nõkku, 2200 m, kus rada hargneb. Parempoolne rada nr 580 viib läbi kaljulõhe lõuna poole Val d’Udai.

Seal laskume algul läbi ühe süvendi, seejärel kaljuseinte ja jugade alt järsult alla kuni teelahkmeni. Pöörame vasakule ja läheme mööda kruusateed kagu suunas, nüüd vähem järsult, alla **Mazzini 9**, 1372 m, Fassatalis.

Bussiga (suvel umbes kell 6.49–18.44 peaaegu iga tund) sõidame tagasi Vigo di Fassasse.

VARIANT 3. Rotwandhütte / Rifugio Roda di Vael

Raamatus rada nr 2; aeg 3:00 h; raskusaste: punane; +420 m, -420 m; 8,6 km.

Kaardil fuksiaroosa joon kuni rajani 541+ edasi kollane joon ("alla").

Algus tõstukiga Vigo - Ciampedie Seilbahn (Vigo di Fassa - Catinaccio/Rosengarten).

Üles-alla pilet 28€; üks ots 16€; tagasipilet kehtib ka Ciampedie-Pera, Paolina ja König Laurin tõstukitel.

Ciampedie (1998 m) - Baita Pra Martin (2096 m; 0:25 h) - ristumine rajaga 541 (1:00 h) - Rotwandhütte / Rifugio Roda di Vael (2280 m; 2:00 h) - Malga Vael (2028 m; 2:15 h) - Ciampedie (1998 m; 3:00 h)

Baita Pra Martin

Rotwandhütte / Rifugio Roda di Vael

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Populaarne mägimatkajate tugipunkt ja vaatekoht Vigo kohal

Ciampedie mäeselg Rosengartengruppe lõunaosas kuulub Fassatali suurepäraste vaatekohtade hulka. Vigo di Fassast pääseb sinna mugavalt Rosengarten-Seilbahni gondlitega ning üleval avaneb fantastiline vaade kaljumaailmale, kuhu saab hästi rajatud teid mööda mugavalt sisse matkata. Eriti tasub sealt külastada Rotwandhüttet. Tõustes mööda „Sentiero delle Pecore“ rada ja laskudes tuntud Fassaner Höhenwegi kaudu saab teha imekauni ringmatka ümber võimsa Vajolonkesseli.

Lähtekoht: Rosengarten-Seilbahni („Funivia Catinaccio“) alumine jaam, 1393 m (parkla), Vigo di Fassas, bussipeatus, liinid B101 ja SAD 180. Ülemine jaam asub Ciampedie mäeõlal, 1998 m, Vigo kohal põhjas. Töötab iga päev (iga 15 minuti järel) kell 8.00-18.30.

Nõuded: Kerge ja pigem lühike matk tähistatud radadel ja mägiradadel. „Sentiero delle Pecore“ rajal on vaja kindlat sammu ja kõrgusekartuse puudumist!

Märkused: Vaaterohkele Ciampazi kaljurühmale, 2316 m, saab Rotwandhütte juurest mööda rada tõusta mõne minutiga.

Ciampedie mäeõlale saab tõusta ka kolme järjestikuse tooltõstukiga (Vajolet 1 ja 2, Lift Pian Pecei – Ciampedie; töötab 8.30–17.45/18.00, alustades Pera di Fassast).

Fassaner Höhenweg võib maalihete tõttu olla ajutiselt suletud.

Vigo di Fassast **1** sõidame Rosengarten-Seilbahniga üles **Ciampedie ülemisse jaama 2**. Möödume Rifugio Ciampediest, laskume veidi lääne poole ning läheme seejärel läbi metsatuka Rif. Negritella juurde, kus rada hargneb.

Hoiame paremale ja jõuame mitme rajaga ristmikule. Kruusateel nr 545 pöörame vasakule ning tõuseme üle suusanõlva järskude käänakutega lääne poole kauni asukohaga **Pra Martini 3** mägihüti juurde, 2096 m (vaade Larsecgruppele!), edasi tooltõstuki ülemise jaama juurde, 2096 m (suvel ei tööta).

„Viel de le Feide“ rajal (tuntud ka kui „Sentiero delle Pecore“, nr 545) tõuseme mööda hõredalt metsastunud Cigoladekammi lääne poole. Kammi lõunaküljel kulgeme järskudel, rusuga kaetud nõlvadel (vajalik kindel samm!) kuni teelahkmeni, kust üks rada suundub paremale Cigoladepassile; Ciampedielt on siia umbes üks tund.

Jätkame otse ja laskume pika põiktraaversiga lääne poole **Unteren Vajolonkesseli**, kus on peaaegu tasane rohumaa ja ristub rada nr 541. Seda mööda läheme Rotwandi ja Fensterturmi all peaaegu tasaselt vasakule ehk kagusse kuni **Rotwandhütteni 4**, 2280 m, mis asub Ciampazi sadulas, 2316 m.

Mööda rada nr 545 läheme **Malga Vaèlist 5** mööda ida poole alla kuni **teelahkmeni 6**. Seal pöörame vasakule rajale nr 545 („Fassaner Höhenweg“) ja läheme tagasi **Ciampedie ülemisse jaama 2**.

Sealt sõidame köisraudteega tagasi **Vigo di Fassa alumisse jaama 1**.

VARIANT 3A. Ümber Rotwandi / Roda di Vael'i

Minu arvates on seda mõistlik teha jätkuna variandile 3. Kokku tuleb siis (var 3 + 3A) hinnanguliselt aeg ~5 h ja tõusu-laskumist ~800 m. Seepärast panin selle kirja ka variandina 3A, mitte eraldi. Allpool on raamatu kirjeldus, mis lähtub Paolinahüttest (tõus sel juhul Paolinaliftiga).

Raamatus rada nr 11; aeg 3:00 h; raskusaste: punane; +530 m, -530 m; 6,7 km.

Kaardil fuksiaroosa joon kuni rajani 541 + edasi kollane joon ("alla").

Algus raamatus tõstukiga Paolina Chairlift (Carezza).

Üles-alla pilet 26€; üks ots 18.50€; aga kehtib ka Ciampedie tõstuki tagasipilet.

Paolinahütte (2125 m) - Vajolonpass (2560 m; 1:45 h) - Rotwandhütte / Rifugio Roda di Vael (2280 m; 2:30 h) - Christomannose mälestusmärk - Paolinahütte (2125 m; 3:00 h)

Pronkskotkas - Theodor Christomannose monument (pronkskotkas)

Paolinahütte

Raamatu rajakirjeldus

AI tõlge. Tärnide vahel on raamatu kaartidel raja sõlmpunktides olevad numbrid.

Matkanauding pärast esimest ehmatust

Kas just „nõelasilm“ – 400 meetri kõrgune järsk renn Vajolonpassile – muudab Rotwandi ümber kulgeva matka esmapilgul problemaatiliseks? Mulje on petlik! Lume- ja jäävabades tingimustes ning veidi hea füüsilise vormi korral ei valmista renn raskusi. Kõik muu on takistusteta matk muljetavaldavas Dolomiitide maastikus.

Lähtekoht: Paolinalifti alumine jaam, 1622 m (parkla, bussipeatus, liin 180 Bozen – Welschnofen – Pera di Fassa), Karersee asula piirkonnas Karerpassstraße ääres asuva Paolina-Vierersessellifti juures, 11 km Vigo di Fassast. Ülemine jaam asub Karerpassi kohal põhjas Paolinahütte kõrval, 2125 m. Tõstuk töötab iga päev kell 8–18.

Nõuded: Vajolonrinne läbimine on pingutav (lumega ettevaatust!), muus osas probleemideta matk.

Märkused: Vajolonpassilt saab osaliselt julgestatud põhjaharja kaudu tõusta Rotwandi tippu, 2800 m; vajalikud on via ferrata varustus koos kiivriga ning ronimiskogemus. Lisakulu ajas umbes 1.30 tundi.

Rotwandhütte juurest tasub teha ka lühike kõrvalepõige Ciampazi tippu, 2316 m.

Paolinalifti **alumisest jaamast 1** sõidame **ülemisse jaama / Paolinahütte 2** juurde ning läheme mööda rada nr 552 põhja suunas piki järsku nõlva kuni ristuva Hirzelwegini.

Pöörame sellel rajal (nr 549) järsult paremale ja läheme kagu suunas peaaegu tasaselt kuni vasakule hargneva rajani nr 551. Seda mööda tõuseme põhja suunas järsult üles Vajolonpassilt alla ulatuvasse rusurenni.

Tõuseme mööda renni, hiljem üle julgestatud kaljuastme ning lõpuks taas üle rusunõlva **Vajolonpassile 3**, 2560 m, Rotwandi ja Vajolonkopfi vahel.

Teisel pool läheme mööda rada nr 551 pika põiktraaversina üle Tscheinerspitze all olevate rususte ja kiviste nõlvade kirde suunas **Oberen Vajolonkesselisse**. Seal pöörame läbi kaljuse renni järsult paremale ehk lõuna poole ning laskume **Unteren Vajolonkesselisse**, kus asub ulatuslik rohumaa ja ristub rada nr 541.

Seda mööda läheme Rotwandi all peaaegu tasaselt paremale ehk kagusse **Rotwandhütte 4** juurde, 2280 m.

Seejärel liigume mööda rada nr 549 („Hirzelweg“) Punta di Masarè nõlvadel peaaegu tasaselt lõuna poole, hiljem paremale mäe lõunaküljele ning jõuame **Christomannos-Denkmal 5** juurde (pronkskotkas, teelahk).

Hoiame veidi vasakule ja läheme mööda rada nr 539 lääne suunas algul laugelt, seejärel laskume astmeid mööda (trosspiire) järsult **Paolinahütte / ülemise jaama 2** juurde.

Sealt sõidame tooltõstukiga alla **Paolinalifti alumisse jaama 1**.

Kaardid

Online topokaardid on kättesaadavad näiteks http://www.kompass.de/touren-und-regionen/wanderkarte/

Matkaradade tähistus ja raskuskategooriad

Rajaviidad annavad infot sihtpunkti, rajanumbri ja kõnniaja kohta. Kividele värvitud puna-valge-punastel rajatähistel on sageli olemas ka rajanumber.

Raskuskategooriad on selles raamatus järgmised:

Sinised rajad = Lihtne: Matkad tähistatud, enamasti hästi hooldatud teedel ja radadel. Lihtne ja üldiselt mitte väga pingutav. Sobib ka lastele ja pensionäridele.
Punased rajad = Keskmine: Mägimatkad hästi märgistatud radadel, mis võivad olla kitsad ja järsud ning võivad lühikestel lõikudel olla mõnevõrra eksponeeritud. Vajalik on kindlustunne, kõrgusetunnetus ja hea suunataju.
Mustad rajad = Raske: Nõudlikud mägimatkad kohati tähistamata ja rajata lõikudega. Rajad võivad kohati olla väga eksponeeritud, nõudes käte kasutamist (kerge ronimine raskusastmel I, kohati raskusastmel II). Mõnedel lõikudel on vahel vajalik via ferrata komplekt. Ainult täiesti kindla jalaga, peapöörituseta, heas füüsilises vormis ja kogenud mägimatkajatele.

Jäljed

Lehed

Val di Fassa 2027

Val di Fassa 2027

Matkareis xx.-xx. juuli 2027

Transport Eestist Fassatali

Kohalik transport

Sooduskaardid

Hotellid

Kindlustus

Matkarajad

1. päev. Campitello

2. päev. Pozza

3. päev. Alba

4. päev. Passo San Pellegrino

5. päev. Vigo

Kaardid

Matkaradade tähistus ja raskuskategooriad

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Teave minu kohta

Vaatajaid