EV100 suusamatk Muraka rabas e Jäljed lumel vol 5

Aeg on sättima hakata! EV100 on peagi käes! Nii kõlasid üleskutsed ETV-s. Lisaks siis vastavad videod.

Jõgeva koolides levis see veidi modifitseeritud kujul:
Otsige keldrist või lakapealselt üles oma suusad, kaevake kapinurgast välja villased sokid ja soojendusdress, punuge juuksed (kellel on) patsi ja läki EV100 tähistamiseks koos Jõgeva koolide õpetajatega kahepäevasele suusamatkale Muraka rappa! 
Soojad ja vihmased ilmad on vist selleks korraks läbi. Igatahes annab venelaste (ja ka ameeriklaste) pikk ilmateade lootust. Seega - KUI on piisavalt lund ja temperatuur ikka miinuspoolel püsib, siis lähme veebruari viimasel nädalavahetusel (24.-25.02) kahepäevasele suusamatkale Muraka rappa. 
Sõidaks laupäeva hommikul Muraka raba lõunaserva, jätaks autod sinna ja matkaks üle lumise raba 10 km põhja suunas kuni Varessaare matkamajani. Veedaks EV sünnipäevaõhtu koos kolleegidega ilma iga-aastase pingviinide paraadita. Korraldaks hoopis ise vastuvõtu lumise metsa keskel rabaservas ja laulaks tuntud laulu „suusabaasis on tantsupidu ja villaste sokkide lõhna“. Kui veab, kuuleme huntide ulgu ja näeme linnavalgusest eemal siravaid tähti. Pühapäeval suusataks oma jälgi pidi tagasi autode juurde. Muide, vaade on teistpidi hoopis uus!

Nii see plaan teoks siis saigi. Jõgevamaa Gümnaasiumis ei reageerinud küll sel korral keegi, kuid Jõgeva Põhikoolist saime paraja seltskonna kokku. Matkajaid kogunes kokku üheksa: Merike, Maris, Mare, Kaire, Eike, Margit, Ants, Jürgo ja mina. Kahtlejaid muidugi oli, sest ilmateade lubas ööseks ikka alla -20, aga teatavasti pole ju valet ilma, on lihtsalt vale varustus. Pakkisime kõik endale korralikult sooja rõivastuse seljakotti ja startisime laupäeva, 24. veebruari hommikul kell 10.15 minu maja juurest.
Tund aega hiljem olime juba Muraka raba lõunaservas, kust tavaliselt ikka oma viimase aja suusamatkale startinud oleme. Suusad alla, kotid selga ja punuma! Lund ei olnud küll iseenesest palju, kuid esimene katsumus oli nagu ikka rabaservakraavi ületamine.

Esimesed sammud rabamännikus

Edasi otsisime rada tihedas rabamännikus, kus iseäranis Ants hädas oli. Nimelt oli ta oma seljakoti sidunud minisuuskadega laiendatud Salvo kelgule ja vedas seda nüüd järel. Kelk aga kippus puude vahel siksakitades igale poole kinni jääma. Siiski jõudsime peagi lagedamale alale - Iissaare laugastikule. Siin olevat suvel väga kaunis (olen näinud pilte), kuid ega talvgi kehvem ole. Külmunud laukasilmade vahel looklevad rabapeenrad kummalise kujuga rabamändidega - ehtsad bonsaid. Eriti rõõmustasid silma mõned kuivanud männid.

Iissaarest möödas, hakkas eespool männikeste vahelt paistma juba Kaasiksaar. Enne aga ootas ees jupike lageraba. Kuna kell 13:00 pidi toimuma üle-eestiline pildistamine "Eesti minut", milles tahtsime ka osaleda, siis pidasime hoogu ja tegime veidi aega parajaks, et nimetatud pilt ikka männikeste vahel tehtud saaks.

Kaire

Just täna hommikuses Postimehe lisas Arter oli avaldatud suure rahvaküsitluse tulemused, millega selgus, et kõige eestilikumaks kohaks peetakse just raba. Ja meie olemegi EV 100 puhul just õiges kohas - rabas! Muraka rabas. Ja siis oli aeg käes ja meie klõps tuli selline.

Eesti minut

Pildi allkirjaks sai "EV100. Jõgeva Põhikooli õpetajate suusamatk kõige eestimas kohas - rabas. Muraka rabas. Kell 13."
Kodus pilte sirvides selgus küll, et pilt on tehtud tegelikult 12:59 - nii väidab telefoni poolt pildile lisatud ajatempel. Pildistamisel aga vaatasin oma käekella - ju see oli siis mõned sekundid ees. Loodetavasti läheb meie pilt siiski arvesse.
Jätkasime siis üle lageda raba Kaasiksaare suunas, õigemini küll sellest veidi vasakule hoides, et saaks saarest ümber suusatada. Ja siis juba sukeldusime Kaasiksaare tagusesse rabamännikusse.

Kaasiksaar

Kaasiksaare rabamännik

Enne peeti maha lõunaeine, sest minu taskus kõnelev Polar'i GPS-tädi teatas, et meil on juba 5 km läbitud, ehk oleme poolel teel. Minul küll kulus suurem osa sellest lõunapausist lumes sobramiseks, sest just ülaltoodud pilte tehes olin kogemata pillanud lumme kinda sees soojenemisel olnud fotoka tagavaraaku. Õnneks leidsin selle siiski üles.

Lõunapeatus

Edasi ragistasime siis Kaasiksaare taguses rabamännikus. Suusad hakkasid mul järjest rohkem tagasi lipsama. Nimelt unustasin hommikul suuskadele pidamismääret panna. Õnneks ajasid ka Jürgo ja Ants rada - lund polnud küll palju, kuid kuna sula ja tuisku pole olnud, siis oli esimesel vajumine päris korralik ja tagasilibisevate suuskadega väsitav. Nägime ka paari ristuvat suusarada ja veidi maad suusatasime üht meie jaoks enam-vähem sobivas suunas kulgevat suusajälge pidi. Siiski hoidus see liiga vasakule, nii et hakkasime taas oma rada ajama.
Pardilaugaste ja Tümasoone ümbruse lageraba oli veidi tuulisevõitu, kuid mitte liiga külm. Tõmbasime aga kapuutsid sügavamale pähe ja edasi eespool paistva Kotkanina suunas.

Jürgo

Tagasivaade Kaasiksaare poole

Kui üle Tümasoone saime, rabamännik taas algas ja GPS-tädi teatas, et oleme juba 8 km läbinud, tundsin ennast äkki üsna väsinuna. Jürgo päästis mind taas hädast ja asus ise ees rada ajama. Õnneks oli suund Varessaarele otse ees ja kenasti näha. Uimerdasin tasapisi ja nautisin männikesi.

"Navitrolla"

Viimaks jõudsime rabaserva, ragistasime läbi võpsiku ja kohal me olimegi. Aega kulus 4:50 h ja läbisime 10,67 km.
Varessaare tervitas meid laskuva päikese punakates kiirtes. Õnneks polnud majas kedagi ja nii saimegi hõivata kaks ülemist kambrikest. Väljas ja ilmselt ka toas oli hetkel -10 kraadi. Egas midagi, puid tegema, kütma ja kokkama!

Peagi loojus päike, valmisid tatrapuder ja tee. Toas hakkas ka temperatuur plusspoolele jõudma. Pidulik õhtusöök läks sujuvalt üle pidulikuks vastuvõtuks. Kellel oli, see ehtis end sini-must-valge tuti või lillekesega, kes kandis kikilipsu. Lauale ilmusid lipuvärvides küünlad, kiluleivad, (tordipritsiga) täidetud munad, Triinu pallikesed ja muud hõrgutised. Pakuti ka pisikest napsi.

Viimasel õueskäigul näitas termomeeter -21; kuu siras ja tähed särasid. Hundiulgu ei kuulnud... Aga toas oli parasjagu soe olla. Jutukera veeres, aeg voolas ja lõpuks oli paras end magama sättida.  Tõsi küll, mujal pidu alles kogus hoogu, aga meil oli päevateest väsimus kontides ja nii me Marise unejutu (valitud katked J. Smuuli "Muhu monoloogidest") saatel suikusimegi. Maris ja Jürgo olid nii hoolsad, et käisid aeg-ajalt ahju puid lisamas. Ülejäänud tõmbasid norinat, isegi hiiri polnud vist kuulda.

Hommikul pärast seitset ärgates oli toas igatahes +11 kraadi sees. Kokanaat toimetas kaerahelbepudru ja tee-kohviga, ülejäänud asjatasid toas. Õues oli ka soojemaks läinud, termomeeter näitas ainult -17. Õnneks hakkasid meie teelemineku ajaks öösel tekkinud pilved hajuma ja nii sai mõned kenad pere- ja grupipildid tehtud.

Jürgo ja Kaire tuiskasid kella 10 ajal minema, et kuhugi jõuda (vanasti öeldi, et lennukipileteid broneerima :-). Meie suusatasime tasapisi järele. Ilm oli ilus, rabamännikesed härmas, õhus lendlemas kristallikesed.

Vahepeal tõmbas küll taeva hämusse, kuid mitte päris pilve. Päike kumas läbi ja puistas lumehelbekesi. Rada oli ees kui raudtee, nii et igaüks sai omas mõnusas tempos suuselda ja raba nautida. Hämmastavalt kiiresti jõudsime üle Pardilaugaste taas Kaasiksaare männikuni, kus tegime täpselt samas kohas, kus eelmiselgi päeval, lõunaeine. Said siis muuhulgas ka kõigile uued FB profiilipildid klõpsitud.

Prii sõit - Ants ja Maris

Mare

Eike

Margit

Merike

Neeme

Edasi liuglesime üle lageda raba Iissaare poole. Vasakule jäi sügisene jõhvikakorjamiskoht Mäurassaare all, paremale põnevate nimedega saarekesed - Hundiaugu saar ja Kübarsaar.
Iissaare laugastikus tervitas meid taas sirav päike ja see ehtis vastu valgust tehtud fotod pea meie lipuvärvidesse. On ikka kaunis küll, see meie raba!

Tagasitee lendas kui linnutiivul. Olime taas oma autode juures ajaga 3:10 h. See tähendab, et tervelt üks tund ja 40 minutit kiiremini. Ootamatult läbi see meie EV100 matk oligi... Jääb vaid üle nentida, et lisaks matkamõnudele ja heal seltskonnale ei kulutanud me minutitki palju kriitikat leidnud vastuvõtu telekast jälgimisele. On ju väärtuslikult veedetud aeg ja hästi tähistatud EV juubel - tehes just seda, mida kõige rohkem tahaks sellisel juubelil teha, ja just seal, kus tahaks kõige rohkem olla.

Matka marsruut (suurendamiseks klõpsa kaardil)

Ja nagu viimasel ajal kombeks, ikka matkavideo ka.