Jäljed: august 2014

Matkareis Alpide südamesse

2. - 10. august 2014

Matkad toimuvad Engadini piirkonnas asuva Sankt Moritzi ümbruses

Programmis on kolm matkapäeva Engadini radadel.

Maloja
Mitmed erineva raskusega matkarajad lähtuvad Alpide veelahkmeahelikul asuvalt Maloja kurult. Võimalikud valikud algavad lihtsatest pühapäevamatka tasemel radadest ja lõpevad tõusudega kohalikele tippudele, kust avanevad vaated nii suurtele järvedele St Moritzi poole laskuvasse avarasse Engadini orgu kui ka Itaalia poole laskuvasse järskude nõlvade vahele pressitud Bregaglia orgu.
Val Roseg
Rosegi org on sügavale Bernina massiivi südamesse tungiv org, mille madalamat osa katavad lehisemetsad, keskmisel kõrgusel laiuvad alpiaasad ja ülemises osas pakuvad metsikut silmailu kaljurüngad, mägiojad, lumised neljatuhandesed tipud ja liustikud.
Piz Languard või Diavolezza
Piz Languard on selle nurga Alpide kõige lihtsamini vallutatav kolmetuhandeline mäetipp (3262 m), pakkudes ühtlasi avarat vaadet, mis silmapiiril ulatub Itaaliast Saksamaani. Neile, kes kolmandal matkapäeval ei viitsi enam omal jalal tippe vallutada, on alternatiiviks tõusta tõstukiga Diavolezza mägionni ja nautida sealt avanevaid vaateid Bernina massiivile.

Matkade baaslaager asub St Moritzi noortehostelis.

St Moritzi noortehostel

HIND ühele reisijale 482 € (grupis 46 reisijat).
Paketi hinnas

bussisõit, tee- ja tunnelimaksud, parkimine
4 ööbimist hotellides koos hommikusöökidega (kahesed toad)
4 ööbimist hostelis koos hommikusöökidega (neljased toad, kraanikauss toas, dušš ja WC koridoris)
kuurordimaks
reisijuhi teenused
kuumad joogid bussis
käibemaks
Ülem-Engadini tõstukite piletid matkapäevadel

Lisatasu eest:

tervise- ja reisitõrkekindlustus (soovi korral, grupile soodustus olenevalt grupi suurusest; variandid ja hinnad on toodud reisilepingu lisas);
majutuse lisavõimalused St. Moritzi hostelis, ühe reisija kohta eeldusel, et toas majutub vastavalt 4 või 2 reisijat:

neljakohalises toas, dušš ja WC toas: 52 € (4 tuba);
kahekohalises toas, kraanikauss toas, dušš ja WC koridoris: 52 € (3 tuba);
kahekohalises toas, dušš ja WC toas: 132 € (4 tuba);

õhtusöögid St. Moritzi hostelis 3 x 15,50€ = 46.50 € (salativalik, päevasupp, pearoog ja magustoit). Õhtusööke on võimalik juurde tellida kuni 20.06.2014.
muuseumide ja atraktsioonide piletid (2013. a. seisuga, hinnad täpsustatakse infolehes):

Innsbrucki hüppemägi koos Tirooli panoraamiga 11 € täiskasvanule, ainult hüppetorn 9 €;
Czermna luukabelis annetus;
Diavolezza mullivann 24 franki.

Reisiprogramm päevade kaupa

NB! Sõltuvalt ilmast võib matkaplaan veidi muutuda.

1. päev / 2. august

Väljasõit varahommikul vastavalt lisainformatsioonile. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola, lühipeatused teel. Ööbimine Varssavis (hotell Partner).

2. päev / 3. august

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Tšehhi, lühipeatused teel. Õhtuks jõuame Hlubokasse Vltava ääres (Hluboká nad Vltavou), České Budějovice lähistel asuvas väikelinna Lõuna-Böömimaal, mida eelkõige teatakse romantilise „Tšehhi Windsori“ lossi järgi (Schloss Frauenberg). Ööbimine hotellis (hotell Park).

Hluboka loss

3. päev / 4. august

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Austria Šveitši. Pikem peatus Innsbruckis, 1964. ja 1976. a. taliolümpiamängude toimumise linnas. Käime Bergiseli suusahüppemäel, kus iga aasta alguses toimub maineka nelja hüppemäe turnee kolmas etapp. Praeguse välimuse sai hüppetorn 2001. aastal. Treenitud rahvasportlased saavad soojenduseks torni ronida jala (455 astet), teised viib 50 meetri kõrgusesse torni tõstuk. Õhtune sõit Innsbruckist Engadini kulgeb nimele vastavalt Inni jõe orus. Õhtuks jõuame St Moritzisse, kus ööbime järgneval neljal ööl noortehostelis.

Innsbrucki suusahüppetorn

4. päev / 5. august - Val Roseg

Hommikusöök hotellis. Matka alguspunktiks on Surlej ja Corvatschi tõstuki vahejaam Murtèl (2699 m). Järgneb pisike tõus Fuorcla Surlej (2755 m) kurule, kust avaneb selge ilmaga reklaamvoldikule iseloomulik pilt lumisest ja jäisest Bernina massiivist Itaalia ja Šveitsi piiril. Järgnevalt on võimalik valida kahe marsruudi vahel: laskumine piki maalilist Rosegi orgu või retk liustiku serval paikneva Coazi mägionnini (2610 m) ja seejärel laskumine liustikujärveni ja edasi piki Rosegi orgu. Võimalus raja lõpuosa (7 km, 255 m) piki orgu hotellist Val Roseg – Pontresina sõita hobukaarikuga (18 CHF). Öö St Moritzi noortehostelis.

Variant 1
Corvatsch Murtèl (2699 m) - Fuorcla Surlej (2755 m) – Val Roseg – Pontresina (1805 m).
Raskusaste 2.
Tõus 56 m , laskumine 950 m, aeg 4:00 h, teepikkus 13 km.

Klassikaline vaade Bernina massiivile Surlej kurult

Vaade Bernina massiivile Rosegi orust

Variant 2
Corvatsch Murtèl (2699 m) - Fuorcla Surlej (2755 m) – Coaz Hut (2601 m) - Lej da Vadret - Val Roseg – Pontresina (1805 m).
Raskusaste 2.
Tõus 350 m , laskumine 1064 m, aeg 7:30 h, teepikkus 22 km.
Coazi mägionn asub Rosegi liustiku kohal.

Chamanna Coaz
(Coaz'i hütt)

Rada Coaz'i hüti suunas

5. päev / 6. august - Maloja

Hommikusöök hotellis. Matka alguspunktiks on Maloja kuru (1815 m): teravatipulised mäeahelikud, väikeste kivist majadega mägikülad ja maalilised vaated, šveitsi kord ja itaalia atmosfäär. Matkaradasid leidub siin igale maitsele ja treenitusastmele: Cavloci järv (1907 m) sobib piknikupidamiseks ja Motta Salacina (2150 m) vaadete nautimiseks, Muretto kuru (2562 m) annab võimaluse kaks sammu Itaaliasse astuda; raskemad rajad Forno mägionni (2574 m) ning Piz de la Margna (3158 m) ja Piz Lunghini (2780 m) tippudesse pakuvad suurepäraseid vaateid mägedele, liustikule ja järvedele. Öö St Moritzi noortehostelis.

NB! Kõik allpool toodud skeemid on orienteeritud nii, et põhi on üleval. Reljeefkaardid seevastu on suunaga alt üles.

Variant 1
Maloja kuru (1815 m) - Cavloci järv (1907 m) - Maloja kuru (1815 m).
Raskusaste 1.
Tõus 92 m , aeg 2 h, teepikkus 7 km.
Lihtne pühapäevamatk. Järve ääres restoran. Soovitav teha ring ümber järve.

Cavloci järv (Lägh da Cavloc)

Cavloci järv (Lägh da Cavloc)
Taga vasakul on näha tõus Muretto kurule, paremale keerav org viib Forno liustikule

Variant 2
Maloja kuru (1815 m) – Lägh da Biterbergh (1854 m) – Motta Salacina (2150 m) - Cavloci järv (1907 m) – Maloja (1815 m).
Raskusaste 1-2.
Tõus 453 m , aeg 3:45 h, teepikkus 10,4 km.
Pühapäevamatk. Vaatepunkt Salacina mäenukil (Motta Salacina).

Vaade Motta Salacinalt Bregaglia orgu

Vaade Motta Salacinalt Albigna tammi suunas

Variant 3
Maloja kuru (1815 m) - Cavloci järv (1907 m) - Passo del Muretto (2562 m) - Maloja kuru (1815 m).
Raskusaste 3.
Tõus 747 m , aeg 5:30 h, teepikkus 14 km.
Kurutõus on kohati järsk, aga üldiselt peaks siiski suhteliselt normaalne rada olema. Kuru asub Šveitsi – Itaalia piiril.

Muretto kuru (Passo del Muretto).

Muretto kurult saab heita pilgu Itaaliasse.

Variant 4
Maloja kuru (1815 m) - Cavloci järv (1907 m) - Capanna del Forno (2574 m) - Maloja kuru (1815 m).
Raskusaste 3.
Tõus 747 m , aeg 7:00 h, teepikkus 20 km.
Rada on kohati järsk. Valida on kahe rajavariandi vahel. Esimesel juhul (sinine rada!) tuleb ületada ka liustiku keel ja võtta järsk tõus viimases lõpus liustikult onnini. Teisel juhul liigutakse esmalt veidi Moretto kuru suunas ja alles siis keeratakse paremale; rada kulgeb mööda mäenõlva oru ja liustiku kohal (vasakul pool liikumise suuna järgi; see on punane rada).

Capanna del Forno
(Fornohütte)

Hütini jõudmiseks tuleb ületada ka liustiku keel

Variant 5
Maloja kuru (1815 m) – Lägh da Lunghin (2484 m) - Pass Lunghin (2645 m) - Piz Lunghin (2780 m) - Maloja kuru (1815 m).
Raskusaste 3.
Tõus 965 m, aeg 5:30 h, teepikkus 6 km.
Suurepärased vaated nii Engadini ja Bregaglia orgudele kui ka Bernina aheliku lumistele tippudele. Rada möödub ka Inn'i (En'i) jõe lähtest Lunghini järvest (Lägh da Lunghin). Raja viimane osa (kurult tipule, 30 min) on sinine rada (sest kulgeb teraval tipuharjal).

Piz Lunghin

Vaade Bregaglia orgu Piz Lunghinilt

Variant 6
Maloja kuru (1815 m) – Piz de la Margna (3158 m) - Maloja kuru (1815 m).
Raskusaste 3.
Tõus 1343 m, aeg 6:30 h, teepikkus 10 km.
Esmalt liigutakse küllalt suure kaarega ümber mäe (Val Fedozi suunas, järgneval fotol vasakule), alles seejärel algab tõus, mis on esmalt punasel rajal. Raja viimane osa on sinine rada: kohati tuleb ronida, lume olemasolul on see ohtlik (lumi on alt nähtav), rada võib olla ebastabiilne. Suurepärased vaated nii orus paiknevatele järvedele kui ka Bernina aheliku lumistele tippudele. Soovitatav valida vaid väga kogenud reisilistel.

Piz de la Margna

Vaade Engadini orgu Piz de la Margna tipust

6. päev / 7. august - Piz Languard või Diavolezza

Hommikusöök hotellis. Viimasel matkapäeva lähtekohaks on Pontresina Bernina orus. Languardi matka alguspunkti Alp Languardi’le (2326 m) tuleb tõusta tõstukiga. Piz Languard on Alpide selle nurga kõige lihtsamini vallutatav kolmetuhandeline mäetipp (3262 m), pakkudes avarat vaadet, muuhulgas ka üle oru asuvale lumisele Bernina massiivile ja silmapiiril Itaaliast Saksamaani. Samas on võimalik piirduda retkega Chamanna Paradis'i mägionni (2540 m) ning seal pakutava kulinaaria ja loomulikult ka Bernina jäiste tippide nautimisega.
Neile, kes kolmandal matkapäeval ei viitsi enam omal jalal tippe vallutada, on alternatiiviks sõita 10 km bussiga, tõusta tõstukiga Diavolezza mägionni (2973 m) ja nautida sealt avanevaid vaateid Bernina massiivile. Diavolezza onnist on võimalik piki mäeharja matkata Munt Persi (3207 m) tippu: panoraamvaade lumistele mägedele, Persi ja Morteratschi liustikele ja sügavale rohelisele orule. Soovijatel on võimalik kogu ilu nautida Diavolezza päikeseterrassil asuvas 41-kraadise veega mullivannis.
Öö St Moritzi noortehostelis.

Variant 1
Alp Languard (2326 m) – Georgy Hut (3186 m) - Piz Languard (3262 m) - Alp Languard (2326 m).
Raskusaste 2-3.
Tõus 936 m, aeg 4:30 h, teepikkus 10 km.

Piz Languard

Vaade Piz Languardi tipust Bernina massiivile
(all Georgy hütt)

Variant 2
Alp Languard (2326 m) – Chamanna Paradis (2540 m) - Alp Languard (2326 m).
Raskusaste 1-2.
Tõus 214 m, aeg 2:00 h, teepikkus 4 km.
Üks lihtsamaid pühapäevamatkamarsruute vaadetega lumisele Bernina massiivile.

Alp Languardi aasadel võib kohata nii kodu- kui ka metsloomi

Vaade Bernina massiivile Alp Languard'ilt

Variant 3 - omal käel Diavolezza
Berghaus Diavolezza (2973 m) – Munt Pers (3207 m) - Berghaus Diavolezza (2973 m).
Raskusaste 1-2.
Tõus 234 m, aeg 2:15, teepikkus 4 km.
Lähivaated lumisele Bernina massiivile. Tuleb kasutada tõstukit (pilet sisaldub reisipaketi hinnas).
Lisavõimalus: kasutada ettetellitavat giidi (60 CHF/in) ja laskuda üle Persi liustiku Morteratschi (1896 m). Raskusaste 3. Tõus 234 m, laskumine 1100 m. Aeg 4:00 h, teepikkus 10 km.

Berghaus Diavolezza, taamal Munt Pers

Bernina massiiv Diavolezza mägimaja juurest

7. päev / 8. august

Hommikusöök hotellis. Kulgeme bussiga piki Inni orgu Šveitsist Austriasse, edasi risti läbi Austria ja Garmisch Partenkircheni kaudu Baierimaale. Lühipeatus Taraspi linnuse juures. Lõunapeatuse teeme Ettalis – kloostrile kuuluvas õlletoas saab lõuna kõrvale maitsta ka õllekeldri toodangut, kiiremad jõuavad baroksele kirikule pilgu heita. Sõidame läbi Müncheni lennujaama, et soovijad saaksid õhtuse Air Balticu lennuga Riiga või Tallinna lennata.Ööbime Plženis (hotell Courtyard by Marriott).

Garmisch Partenkirchen

8. päev / 9. august

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Tšehhi ja Poola, jalasirutuspeatused teel. Põikame sisse väikesesse
Czermna külla, kuhu kohalik preester otsustas 1776. a. rajada kummalise kabeli – ta kogus kokku Kolmekümneaastases sõjas, kolmes Sileesia sõjas ning näljahäda ja kooleraepideemiate tagajärjel igaveseks lahkunute kondid ning kaunistas nendega väikese barokse kabeli sisemuse. Sarnaseid luukabeleid on Euroopas vaid kolm. Lõunatame maalilises Kudowa Zdroj väikelinnas. Kui jõuame varakult Varssavisse, siis jalutuskäik vanalinnas (see on siiski vähetõenäoline, sest päevatee on pikk). Ööbimine Varssavis (hotell Partner).

Czermna pealuukabel

9. päev / 10. august

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Balti riikide, koju jõudmine hilisõhtul.

Matkaradade raskuskategooriad

Matkaradade raskuskategooriad on toodud K. Reynoldsi reisijuhi "Walks in the Engadine" järgi. Reynoldsi selgitused on järgmised:
1 - Lühikesed vähese tõusuga korralikud rajad.
2 - Mõõduka raskusega üsna suure kõrguste vahega rajad, mis eeldavad sobivat riietust ja jalatseid.
3 - Pikad järsu tõusuga või halvasti märgatavad rajad, mis nõuavad head tasakaalutunnetust, vahel võib viia ka liustikule; hädavajalikud on sobivad jalatsid ja ilmastikukindel riietus.

Reynoldsi liigitus on mõneti sarnane Šveitsis kasutatava radade märgistusega, kuid ei kattu sellega siiski. Meie reisil väljapakutud rajad on Šveitsi märgistuse kohaselt peaaegu kõik "punased rajad". Vaid Piz de la Margna ja Piz Lunghini tõusude viimane osa ning Forno hüti rada liustiku kaudu on "sinised rajad".

"Kollased rajad" e matkarajad on igaühele sobivad, ohutult käidavad igapäevaste jalatsitega.
"Punased rajad" e mägimatkarajad on mägimatkajatele, kelle varustusse kuulub ilmastikukindel riietus ja haakuva tallaga matkajalatsid.
"Sinised rajad" e alpirajad - võib ette tulla mägiohte, võib vaja olla ronida (ketiradadel) või ületada liustikke, vajalik alpivarustus.

Taustainfo

Šveitsi suurimas Graubündeni kantonis asuv Engadin jaotatakse tavaliselt Alam- ja Ülem-Engadiniks. Meie matkad toimuvad kõrgemal asuvas Ülem-Engadinis.

Alpide kõrgeimate ahelike hulka kuuluv rohkete liustikega Bernina ahelik kulgeb piki Šveitsi-Itaalia piiri. Kõrgeim tipp ongi ahelikule nime andnud Bernina (4049 m), mis on ühtlasi kõige idapoolne üle 4000-meetrine tipp Alpides. Engadinis on palju erineva raskusega matkaradu, mis pakuvad hingematvaid vaateid nii lumistele tippudele kui sinistele mägijärvedele.

Engadin tähendab tõlkes Inn'i aeda (see on saksa keeles; itaalia k Engadina, romanši k Engiadina). Inn'i jõgi (romanši keeles En) voolab Šveitsi kaguosas Graubündeni kantonis pikas orus, mida nimetataksegi Engadiniks ilmselt tema päikselise kliima ja ilusa maastiku tõttu.

Geograafiliselt ja ajalooliselt kannab Engadini nime kogu orgu ümbritsev ala koos mägede ja kõrvaljõgedega. Inni jõe ülemjooks asub Maloja kurul (1815 m). Šveitsi piires voolab Inn umbes 100 km ulatuses, seejärel jätkub tema teekond Austrias ja Saksamaal, kus ta lõpuks pärast 517 km läbimist suubub Doonausse. Inn'i äärde jääb kaks taliolümpialinna: Austrias Innsbruck (1964, 1976) ja Šveitsis Sankt Moritz (1928, 1948).

Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% rahvastikust;, prantsuse keel (20,4%), itaalia keel (6,5%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.