esmaspäev, 10. august 2020

TMB valitud lõike

TMB valitud lõike

Matkareis 31. juuli - 9. august 2020


Alpides Prantsusmaa ja Itaalia piiril asuv Mont Blanc (pr) ehk Monte Bianco (it) on Lääne-Euroopa kõrgeim mägi (4808 m). Mäe alt kulgev tunnel ühendab kahte suurt mägiturismi keskust - Prantsusmaa poolel asuvat Chamonix'd ja Itaalia poolel asuvat Courmayeuri. Mõlema linna ümbruses on palju erineva raskusastmega matkaradu, mis pakuvad võimsaid vaateid Valgele Mäele. Kui Prantsuse poolel kõrgub lumine mäemassiiv laia oru kohal ja tundub seetõttu pigem laugena, siis Itaalia külg rabab oma metsikute järskude nõlvadega.
Tour du Mont Blanc ehk TMB on ca 170 kilomeetri pikkune matkarada, mis kulgeb ümber Mont Blanci massiivi läbi kolme riigi (Prantsusmaa, Itaalia ja Šveitsi). Raja läbimiseks kulub tavaliselt 10–12 päeva. Tegemist on maailma ühe populaarseima mägimatkamarsruudiga, mille läbib aastas umbes 10 000 inimest.

TREILER


PILDID



VIDEO



Matkareisi programmis on kaks matkapäeva Chamonix ja kaks matkapäeva Courmayeuri piirkonnas TMB radadel.



Matkapäevad on püütud planeerida nii, et oleks midagi igale maitsele: nii algajale kui edasijõudnule, nii sportlikule matkajale kui ka lihtsalt loodusnautlejale, nii lühikese kui ka pika matka austajale. Kõigil matkapäevadel on võimalik valida mitme erineva matkaraja vahel või neid kombineerida. Marsruutidel on omakorda valikud, kui kaugele ja kõrgele üldse minna: kas teha lühike orumatk või minna tippe vallutama või valida midagi vahepealset.

Reisi korraldab OÜ Fortest Reisid.

Tegemist on Fortest Reiside reisipaketiga. Kehtivad Fortest Reiside reisitingimused, privaatsustingimused ning pakettreisi teabeleht, mille leiate siit: http://www.fortestreisid.ee/reisitingimused/ ja http://www.fortestreisid.ee/oluline-teave/.
Iga reisijaga sõlmitakse eraldi reisileping.

Reisijuht on Kristiina Püttsepp (734 1220, info.tartu[ät]fortestreisid.ee).
Reisirühma esindaja on Neeme Katt (neemekatt[ät]gmail.com).

HIND ühele reisijale 723€ (grupis 44 reisijat).

Soovijatel on võimalik reisida lennukiga Zürichisse ja/või tagasi. Reisi hind on siis vastavalt  658 € või 593 €, aga lisandub lennukipileti hind (võib broneerida ise või lasta seda teha Fortestreisidel). Lend Tallinn - Zürich tuleb valida 2. augustil mitte hilisema maandumisega kui kell 15.30. Lend Zürich - Tallinn tuleb valida 7. augustil mitte enne kella 14.

Raha kogumine toimub osade kaupa novembrist juulini. Võib maksta ka kogu summa korraga reisilepingu sõlmimisel.

Paketi hinnas
  • bussisõit, tee- ja tunnelimaksud, parkimine;
  • 9 ööbimist hotellides koos hommikusöökidega;
  • kohalik turismimaks majutuskohtades;
  • reisijuhi teenused;
  • käibemaks.
Lisatasu eest
  • soovi korral tervise- ja reisitõrkekindlustus (tervisekindlustus koos mägimatka lisakaitsega; grupile soodustus olenevalt grupi suurusest);
  • tõstukite piletid (2019. a. seisuga, hinnad täpsustatakse enne reisi infolehes), näiteks:
    • Col de Balme tõstuk edasi-tagasi ühele täiskasvanule 28,50€, üle 65-a täiskasvanule 24,20€ (grupisoodustus, grupis minimaalselt 20 inimest);
    • Planprazi tõstuk edasi-tagasi ühele täiskasvanule 18,10€, üle 65-a täiskasvanule 15,40€ (grupisoodustus, grupis minimaalselt 20 inimest);
    • kohalik buss Val Ferreti ja Val Veny orus, päevapilet 3,50€;
    • Dolonne’i ja Maison Vielle’ tõstukite edasi-tagasi kombipilet täiskasvanule 20€.  

REISIPROGRAMM

1. PÄEV 

Väljasõit varahommikul Jõgevalt 6:00, Tartust 7:00. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Varssavis hotellis Partner.

2. PÄEV 

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Saksamaa, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Zwikaus hotellis T3 Budget Zwickau.

3. PÄEV 

Hommikusöök hotellis. Sõit Zwikaust läbi Saksamaa ja Šveitsi Prantsusmaale Chamonix'sse. Soovijail võimalik ühineda reisiseltskonnaga Zürichi lennujaamas. Ööbime Chamonix' lähedal Les Houches'is hotellis Les Melezes.

Chamonix, mälestusmärk MB esmavallutajatele


4. PÄEV
LE TOUR

Hommikusöök hotellis. Matkapäev Le Tour'i küla (1450 m) piirkonnas. Öö samas hotellis.
Õhtuti sõidab kohalik buss Les Houches’i ja Chamonix’ vahel (2019. a. päevapilet 3 eurot).

Tõstukiinfo: Le Tour - Charamillon on kabiiniga tõstuk ja Charamillon - Col de Balme on suusalift. Hinnad: Le Tour - Charamillon - Col de Balme edasi/tagasi 30.00€ / soodushind kuni 14 a ja üle 65 a 25.50€; ainult Le Tour - Charamillon 19.00€ / soodushind 16.20€; üks ots vastavalt 25.00€ / 21.30€ ja 15.00€ / 12.80€ (grupisoodustus alates 20 inimesest). Tõstuk alustab kell 8:30, viimane reis alla 17:15.



Variant 1. Refuge Albert I
Kaardil punane joon.

Col de Balme tõstukijaam (2180 m) - Lac de Charamillon (2271 m) - Refuge Albert I (2702 m; 2:30) - Col de Balme tõstukijaam (2180 m; 4:10)
Aeg 4:10 h, tõus 550 m, raskusaste 2.

Hütt on nime saanud Belgia kuninga Albert I auks, kes oli kirglik mägironija, kuid hukkus Ardenni mägedes üksi ronides. Hütt paikneb Glacier du Tour liustiku serval, pakub vaateid liustikule ja ümbritsevatele lumistele tippudele (nt Aiguille du Chardonet 3824 m).

Hästi sissetallatud rada kulgeb Col de Balme tõstukijaamast lõuna suunas, möödub sageli kuivaks jäävast Lac de Charamillon'i järvest ja tõuseb tasapisi mäeharjale. Lühikese kaljuse lõigu järel on mäenõlval taas hea rada. Hütini jõuab rada mööda moreenvalli harja. Tagasitee sama rada mööda või siis tõstuki vahejaama (Charamillon, 1850 m) kaudu (hargnemine Lac de Charamillon'i juures) või siis otse alla Le Tour'i (hargnemine moreenil üsna hüti lähistel; on järsk ja ebamugav).

Glacier du Tour liustik on taandumas
Refuge Albert I
Refuge Albert I asub otse liustiku kõrval

Variant 2. Col de Balme -  La Croix de Fer
Kaardil kollane joon.

Col de Balme tõstukijaam (2180 m) - Col de Balme (2191 m) - La Croix de Fer (2343 m) - L'Arolette (2333 m) - Tete de Balme (2321 m) - Col de Balme tõstukijaam (2180 m)
Aeg 2:30 h, tõus 150 m, raskusaste 1/2.

Ilusate vaadetega harjarada. Croix de Fer (tõlkes raudrist) on Šveitsi poolel asuv vaatetipuke, kust on näha terve Rhone org.

Rada on kogu aeg hea, kuigi mõnes kohas enne Croix de Fer tippu üsna kitsas. Tõstukijaamast tuleb suund võtta Col de Balme kurule, kus asub ka samanimeline hütt. Col de Balme asub Prantsuse - Šveitsi piiril, Croix de Fer ja l'Arolette aga Šveitsis - ettevaatust mobiilikõnedega. Kurult tuleb edasi liikuda mööda laia rada põhja suunas. Paari väikese ojasängi ületamise järel tõuseb rada nimetule kurule (2260 m), kus teeviit suunab Croix de Fer tipule. Hoiatus "ohtlik rada" kehtib siiski vaid märja või lumise ilma korral. Rada kulgeb mööda harja, möödub lääne poolt traverseerides kaljunukist,  tõuseb taas harjale ja jõuab tipuristini. Tagasitee kulgeb esmalt sama rada mööda. Kurul tuleb suund võtta üle rohuse nõlva l'Arolette'le ja sealt juba Tete de Balme'le. Siit laskub kitsas rada piki riigipiiri Col de Balmele. Aga on ka võimalik laskuda Col des Posettes kaudu Le Tour'i või liikuda edasi variant 3 marsruudile. Sel juhul tuleb Tete de Balme'lt suund võtta suusatõstuki jaamale. Järgnevalt keerleb rada suusaliftiga samas suunas Col des Posettes poole.

Croix de Fer
Harjarada, taamal Col de Balme hütt
Harjarada, taamal Croix de Fer



Variant 3. Col de Balme - Aiguillette des Posettes
Kaardil sinine joon.

Col de Balme tõstukijaam (2180 m) - Col de Balme (2191 m) - Col des Posettes (1997 m) - Aiguillete des Posettes (2201 m) - Le Tour (1470 m)
Aeg 3:30 h, tõus 210 m, raskusaste 1-2.

Võrratud vaated kogu Mont Blanci massiivile. Terve tee on silme ees tippude plejaad: vasakult alates Chardonnet, Verte, Les Drus, Aiguelles de Chamonix ja Mont Blanc ise; paremal pool aga Aiguilles Rouges ahelik.

Tõstukijaamast tuleb suund võtta Col de Balme kurule, kus asub ka samanimeline hütt. Col de Balme asub Prantsuse - Šveitsi piiril - ettevaatust mobiilikõnedega. Kurult tuleb suund võtta mööda TMB põhirada läände, minnes mööda laia rada, kuni nurga taga on järjekordne suusalift. Sealt laskub rada siksakitades suusaliftiga samas suunas Col des Posettes kuru poole. Kurult on võimalik teha väike kõrvalepõige Chalet de Balme (1973 m) hütti. Rada Aiguillete des Posettes tippu viib siiski kurult (jälgi TMB märgistust). Tegelikult on kaks paralleelset rada, millest üks tõuseb kohe mäeharjale ja kulgeb seda mööda, teine aga tõuseb tasapisi mööda nõlva ja alles enne tippu ronib üles. Tipu Vallorcine poolsel küljel on ka rist. Tagasi võib minna sama teed pidi Col de Balme tõstukijaama kaudu, sest laskumine Le Tour'i on küllalt järsk. Kui aga see ette võtta, siis tuleb veidi laskuda piki mäeharja edela suunas. Peagi tuleb keerata vasakule (otse mööda harja kulgev TMB rada laskub Montroci ja Trelechampsi). Le Tour on all näha, nii et ka järgmistel lahknemistel peab suuna hoidma üsna risti mäenõlvaga alla, muidu või sattuda mõnele teisele Montroci suunduvale rajale. Rada laskub serpentiinidena esmalt rohu ja põõsastega kaetud nõlval, lõpus aga metsas.

Col des Posettes ja Aiguillette des Posettes
Mont Blanc on otse ees
Aiguillette des Posettes' vastas üle oru asub Glacier de Tour

Variant 4. Aiguillette d’Argentiere - Lac Blanc
Kaardil roheline joon.

Montroc (1363 m) - Trelechamps (1386 m, 0:30) - Aiguillette d’Argentiere (1893 m, 1:45) - La Tete aux Vents (2133 m, 2:30) - Lacs des Cheserys (2169 m, 3:30) - Lac Blanc (2352 m, 4:00) - Montroc (1363 m, 8:00)
Aeg 8:00 h, tõus 1000 m, raskusaste 3.
Rada pole muus osas raske, aga kolmes kohas pakuvad närvikõdi küllalt pikad redelid.

Kaunid vaated Mont Blanci massiivile ja Mer de Glace liustikule, väikesed mägijärved. Väärib märkimist, et paljud suurepärased Mont Blanci vaated on pildistatud just üle Lac Blanc'i.

Rada algab Montroci raudteejaama juurest, kulgedes majade kohal metsas piki mäenõlva Trelechampsi suunas. Seal tuleb ette suur maantee, mille ääres on kaks pisikest parklat. Üle maantee parkla vastas suunavad TMB viidad läbi metsa tasapisi tõusvale rajale. Metsast välja jõudes on mõned siksakid mustika jt põõsastega kaetud kaljurahnude vahel. Paremal jõuab lähemale järsk kaljusein. Ees hakkab paistma iseloomulik Aiguillette d’Argentiere kaljusammas. Selle juures ongi esimesed redelid; ülevalpool ka mõned kaljule kinnitatud trepiastmed. Järgnevad serpentiinid ja veel üks redel viivadki lõpuks kaljuseinast üles Tete aux Vents nimelisele kühmukesele. Siit kulgeb TMB põhirada edasi Flegere'i tõstukijaama suunas juba allamäge. Lacs des Cheserys ja Lac Blanc'i suunas viiv rada tõuseb aga veel veidi. Peagi möödub rada kauneid peegeldusi pakkuvast ühest Chesery järvest; ülejäänud jäävad veidi eemale, kuid on mäeharjalt näha. Ka siin peab vaatama suunaviitasid (allapoole suunduv rada viib Flegere'i suunas). Lac Blanc suunas tuleb aga veelkord redelitest ronida, tõusta lühikest kruusast kuluaari pidi ja üle suure kaljunuki ongi äkitselt Lac Blanc ja tema hütt käeulatuses. Maksab tähele panna, et Lac Blanc on kaheosaline kaheksat meenutav järv, mille teine (suurem) osa on mõned meetrid kõrgemal väikse astangu taga.
Tagasitee kulgeb mööda juba tuttavat tõusuteed.

Aiguillette d'Argentiere ja redelid
Mer de Glace, Grandes Jorasses ja Mont Blanc
Lac Blanc ja Mont Blanc

5. PÄEV
BREVENT

Hommikusöök hotellis. Pakime kohvrid bussi, et õhtul sõita ööbima Itaaliasse. Matkapäev Breventi tipu (2525 m) ümbruses. Pärast matkapäeva sõidame läbi Mont Blanci tunneli (11,6 km) Itaaliasse. Ööbime Courmayeur'is hotellis Les Jumeaux (Miage korpuses).

Tõstukiinfo: Chamonix - Planpraz - Brevent on kabiiniga tõstuk. Hinnad: Chamonix - Planpraz edasi-tagasi 19.00€ / soodushind 16.20€; Chamonix - Planpraz - Brevent 34.00€ / soodushind 28.90€; üks ots vastavalt 15.00€ /12.80€ ja 25.00€ / 21.30€ (grupisoodustus alates 20 inimesest). Tõstuk alustab kell 8:15, viimane reis alla Breventilt 17:45, Planprazilt 18:00.


Variant 1. Brevent - Refuge de Bel Lachat
Kaardil punane joon.

Planprazi tõstukijaam (2000 m) - Col du Brevent (2368 m, 1:15) - Le Brevent (2525 m, 2:15) - Col de Bellachat (2183 m) - Refuge de Bellachat (2136 m, 3:30) - Chamonix, Le Breventi tõstukijaam (1087 m, 5:30)
Aeg 5:30 - 6:00, tõus 550 m, raskusaste 2.
Col du Breventi ja Breventi vahel üks lauge redel.

Vaated otse üle Chamonix Mont Blancile. Tundub, nagu asuksid MB-ga samal kõrgusel. Vaateväljas on nii Mont Blanc'ist vasakule jäävad Aiguilles Chamonix, Les Drus, ja Aiguille Verte, kui ka paremal asuva Dome de Gouter' lumine kuppel ja Aiguille de Bionnassay. Ja muidugi ka Mont Blanc'ilt laskuvad liustikud (otse ees serakkidega kaetud Bossons).

Planprazi tõstukijaamast tuleb suund võtta veidi ülespoole La Parsa suusaliftijaama suunas. Selle tagant hargnevatest radadest tuleb suund võtta mööda ülemist rada, mis juhatab Col du Brevent'i kurule (see on ka TMB põhirada). Rohunõlval tõuseb küllaltki lai rada mitme suure siksakina - kord on silme ees Mont Blanc, kord Aiguilles Rouges tipud. Kurult pöörab rada vasakule, jätkudes mööda moreeni ja tehes ringi ümber Breventi tipu. Rajale jääb üks lauge redel. Pärast redelit jõuab rada mäe teiselt küljelt tõusvale autoteele ja tipp on juba käeulatuses.
Kui ei soovi ette võtta pikka laskumist Ref de Bel Lachat kaudu, siis on võimalik laskuda seda autoteed mööda Planprazi tõstukijaama või siis otse Breventi tipust alla sõita. Samas matkates Breventi ja Tete de Bellachat vahelisel rajal on tunne, et oled kui maailma ääre peal ja üle selle ääre paistab kogu aeg MB. Laskuv rada läheb esmalt tipust paistva Lac du Brevent'i järve suunas, kuid järveni siiski ei lasku, vaid pöörab piki mäeharja Tete de Bellachat suunas. Rada kulgebki sõna otseses mõttes piki maailma äärt, pakkudes taaskord võrratuid vaateid. Col de Bellachat kurult keerab rada alla; Refuge de Bellachat on kurult veidi allapoole. Järsk laskumine Chamonix suunas on esmalt tihedate siksakkidena rohunõlval, edasi juba pikemate loogetega serpentiinidena. Tuleb jälgida viitasid, mis juhatavad Chamonix'sse; nii peaks jõudma Breventi tõstukijaama. Laskumine Bellachat hütist Chamonix'sse peaks võtma umbes 1:45 h.

Col du Brevent
Breventi ja Refuge de Bel Lachat vaheline "maailma äär"
Refuge de Bel Lachat terrassil

Variant 2. Lac Cornu and Lacs Noirs
Kaardil kollane joon.

Planpraz (2000 m) - Col du Lac Cornu (2414 m) - Lac Cornu (2276 m, 1:50) - Col du Lac Cornu (2414 m) - Col de la Gliere (2461 m) - Lacs Noirs (2500 m, 2:50) - Col de la Gliere (2461 m) - Col du Lac Cornu (2414 m) - Planpraz (2000 m, 4:30)
Aeg 4:30 h, tõus 800 m, raskusaste 2.

Väikesed järvesilmad Aiguilles Rouges "metsikul" küljel, kuid siiski vaevalt üle mäeharja, nii et ikkagi saab nautida vaateid Mont Blanci suunas. Sobiva ilma korral võimalus karastavaks supluseks ja pisikeseks päevituspausiks kaljusel järvekaldal.

Planprazi tõstukijaamast tuleb suund võtta veidi ülespoole La Parsa suusaliftijaama suunas. Selle tagant tuleb esmalt suund võtta mööda autoteed põhja suunas, kuid õige pea hargneb teelt vasakule rada, mis viib Lac Cornule. Rada tõuseb esmalt laugelt, lõpus aga järsult siksakitades Col du Lac Cornu kurule. LacCornu järv asub kurult veidi allapoole; punaste märkidega tähistatud rada kurult järve äärde joonistab 90-kraadise kurvi. Et jätkata teed Lacs Noirs äärde, tuleb esmalt taas tõusta Col du Lac Cornu kurule, siit suunduda piki mäeharja põhja suunas Col de la Gliere kurule, kust viib kollaste tähistega rada kõrgema Lac Noir'ini ja sealt edasi alumise Lac Noir'ini. Tagasitee mööda juba käidud rada. Laskumine Col du Lac Cornu kurult Planprazi tõstukijaama võtab umbes 1:00 h.
Võimalik laskuda ka Col de la Gliere'lt l'Indexi suusaliftijaama (2385 m), sealt edasi La Flegere tõstukijaama (1877 m) ning sealt tulla tagasi Planprazi tõstukijaama (vt variant 3).

Col du Lac Cornu (vasakul) ja Lac Cornu
Ülemine Lacs Noirs järvedest
Alumine Lacs Noirs järvedest

Variant 3. Grand Balcon Sud: Planpraz - Flegere 
Kaardil sinine joon.

Planpraz (2000 m) - Montagne de Charlanon (1820 m) - Flegere (1877 m) - Montagne de Charlanon (1820 m) - Planpraz (2000 m)
Aeg 4:00 h, tõus 360 m, raskusaste 1-2.
Lihtne enam-vähem ühel kõrgusel kulgev rada. Kohati metsas. Üks järsk trepp.

Rajalt avanevad vaated Mont Blancile ja selle naabritele: Aiguille Verte, Les Drus, Mer de Glace liustik, Aiguilles de Chamonix, Mont Blanc du Tacul jt.

Planprazi tõstukijaamast tuleb suund võtta veidi ülespoole La Parsa suusaliftijaama suunas. Selle tagant tuleb esmalt suund võtta mööda autoteed põhja suunas. Autotee teeb veidi laskudes kaare mäenõlval. Tuleb olla tähelepanelik, et õiges kohas keerata matkarajale. Matkarada saab alguse risti üle autoteega ristuva teise autotee. Kuna tegu on TMB põhirajaga, siis on märgistus hea. Esmalt on ümbruses nn suusatõstukitööstuse maastik; rada lõikab veel korra autotee silmust. Edasi kulgeb rada enam-vähem metsapiiril, olles kord sellest veidi kõrgemal, kord viimaste suuremate puude vahel. Flegere'is on tõstukijaam, milles asub ka suur restoran, hoovi peal on toiduputka ja veidi allpool on Refuge la Flegere.  Tagasitee sama rada mööda. Vaated on nüüd hoopis teised - Mont Blanc on otse ees.

Grand Balcon Sud - vaade Planprazi suunas
Grand Balcon Sud - vaade Flegere'i suunas
Loomulikult on ka siin kogu aeg kaadris Mont Blanc

6. PÄEV
VAL FERRET

Hommikusöök hotellis. Matkapäev Val Ferret orus. Öö samas hotellis (Les Jumeaux).
Pärast matkapäeva tasub ringi jalutada nii Courmayeuris kui ülejõe asuvas naaberkülas, käänuliste tänavate ning kivikatusega Dolonne’is.
Bussiinfo: kui marsruudil on vaja kasutada kohalikku bussiliini alguspunkti ja/või lõpp-punktist tagasisõiduks, siis bussisõit on sel suvel tasuta. Oluline on järgida kohalikke koroonapiiranguid ühistranspordi jaoks.
Buss väljub Courmayeuri keskväljakult (Piazzale Monte Bianco): 7:00, 7:30, 8:00, 8:30, 9:00, 9:15, 9:30, 9:45, 10:00...
Sõiduaeg Prasec'i peatusse 25 min, Bivio Rifugio Bonatti peatusse 31 min, Arp Nouva peatusse 37 min.
Tagasi buss väljub Arp Nouva peatusest ... 15:10, 15:40, 15:55, 16:10, 16:25, 16:40, 16:55, 17:10, 17:25, 17:40, 17:55, 18:10, 18:25, 18:40, 19:10, 19:40, 20:10; Bivio Rifugio Bonatti peatusest +6 min, Praseci peatusest +12 min.




Variant 1. Grand Col Ferret - Tete de Ferret - Petit Col Ferret 
Kaardil punane joon.

Matka alguspunkti ja sealt tagasi tuleb sõita kohaliku bussiga.
Arp Nouva bussipeatus (1769 m) - Rifugio Elena (2062 m, 1:00) - Grand Col Ferret (2536 m, 2:30) - Tete de Ferret (2713 m, 3:00) - [ Petit Col Ferret (2486 m) ] - Rifugio Elena (2062 m) - Arp Nouva bussipeatus (1769 m).
Grand Col Ferret + Tete de Ferret edasi-tagasi aeg 5:30, tõus 944 m, raskusaste 2.
Petit Col Ferret kaudu laskudes raskusaste 3, sest on mitmeid järske lõike.
Mõlemad kurud ja tipp asuvad Itaalia - Šveitsi piiril (ettevaatust mobiilikõnedega!).

Nii tõusul kui ka kuru(de)lt ja tipust avanevad vaated Mont Dolent'ile, mis on Prantsuse, Itaalia ja Šveitsi riigipiiride kolmikpunktis asuv tipp. Samuti on kogu aeg silma ees Mont Dolentilt laskuvad liustikud. Šveitsi poole peal paistavad Wallise kantoni kõrgemad tipud: St Bernard, Mont Velan, Grand Combin. Itaalia poole peal avaneb pilgule terve Val Ferret org ja selle jätkuna Val Veny, mis kauguses kerkib Col de la Seigne kurule Itaalia - Prantsuse piiril (vt viimast matkapäeva). Kurult vaadates jääb Mont Blanc teiste mägede varju (eelkõige Grandes Jorasses).

Arp Nouva bussipeatusest tuleb veidike mööda teed edasi minna ja ületada sild. Veel veidi edasi  on sõiduautode parkla. Kuigi ka sealt keelumärgi alt edasi kulgev autotee viib Rifugio Elena juurde, on parklast algav matkarada (põhiTMB) lühem ja ilusamate vaadetega. Rada tõuseb esmalt järsult ja siis tasapisi rohunõlval kõrgemale, üle oru on näha Triolet tipp ja liustik; mõne aja pärast ilmub nähtavale ka Mont Dolent koos sealt laskuva liustikuga. Selja taga jääb Mont Blanc juba teiste mägede varju. Otse ees olev rohelisel mäeharjal aga ongi Ferret kurud. Mõne aja pärast tuleb veidi laskudes ületada paremalt tulev jõgi ning järgneva mäenuki taga on Rifugio Elena.
Grand Col Ferret suunas minekuks tuleb Rifugio Elena taga hoida paremale. Esmalt on tõus mitme üsna järsu serpentiinina. Viimane rajalõik enne kuru on juba väikese tõusuga kurule paremalt lähenev lai rada. Kuna kuru asub Itaalia - Šveitsi piiril, siis ettevaatust mobiilikõnedega. Kurul on vasest metallring, mis näitab olulisemate tippude suunas.
Grand Col Ferre'lt Tete de Ferret tippu viivad kitsad rajakesed kuru vasakust servast. Laskumise üks variant on sama rada pidi tagasi minna.
Teine variant on Tete de Ferret'lt minna Petit Col Ferret'le, milleks tuleb veidi Grand Col Ferret suunas tagasi laskuda ja siis saab tipu traverseerida. Rada jõuab 30 m allpool kuru sealt Rifugio Elena suunas laskuvale rajale, nii et kurule jõudmiseks peab veidi veel ülespoole minema.
Laskumine Petit Col Ferret'lt Rifugio Elena suunas on kohati järsk ja nõuab ettevaatust.

Mont Dolent, Petit Col Ferret, Tete de Ferret ja Grand Col Ferret

Viimane rajalõik Grand Col Ferret'le on lauge

Vaade Grand Col Ferret'lt Itaalia suunas (kauguses Col de la Seigne)
Vaade Grand Col Ferret'lt Šveitsi suunas

Variant 2. Tete Entre Deux Sauts
Kaardil kollane joon.

Matka alguspunkti ja sealt tagasi tuleb sõita kohaliku bussiga.
Prasec'i bussipeatus (1640 m) - Arminaz (2009 m) - Alp de Secheron (2260 m) - Col Entre Deux Sauts (2524 m) - Tete Entre Deux Sauts (2729 m) - Col Entre Deux Sauts (2524 m) - Rifugio Bonatti (2020 m) - Bivio Rifugio Bonatti bussipeatus (1654 m)
Aeg 6:00 - 7:00 h, tõus 1100 m, raskusaste 2/3.
Iseenesest head ja keskmise raskusastmega rajad, kuid tipurada kohati kitsas ja halvasti märgatav. TMB radadega kattuvad lõigud on samas väga hästi tähistatud.

Suurepärane vaatepunkt Mont Blanci Itaalia poolsele küljele ja Mont Dolentile.

Prasec'is tuleb ületada jõgi ja suunduda metsa poole, kus rada tõuseb Arminazi suunas. Esimese järsu tõusu järel ristub rada Arminazi varemete juures laia TMB põhirajaga (vasakule näitab Rifugio Bonatti). Sellest rajast tuleb üle minna ja jätkata tõusu kõrgkarjamaade suunas. Alp de Secheron'i varemete juures jälgi kollaseid rajamärke (küllalt kehvasti näha). Kuru all teeb rada esmalt jõnksu paremale, et siis ühineda TMB variandiga, mis tuleb Col Sapin'ilt. Sealt alates on rada jälle hästi märgistatud ja tõuseb vasakule Col Entre Deux Sauts kurule. Kurult tippu viiv rada läheb kurult vasakule. Esmalt on väike eeltipp ja seejärel juba puuristiga Tete Entre Deux Sauts tipp ise. Tipust tuleb laskuda sama rada mööda kurule ja sealt edasi alla Malatra alpiaasadele. Rifugio Bonatti ilmub ootamatult (pole kaugele näha). Sealt tuleb laskuda alla Val Ferret orgu, kus on järjest mitu bussipeatust: Bivio Rifugio Bonatti, Freboudze Bivio, Lavachey (on kohvik), Prasec.

Tete Entre Deux Sauts
Vaade Tete Entre Deux Sauts tipust Mont Blanci suunas
Laskumine Rifugio Bonatti poole

Variant 3. Rifugio Bertone - Rifugio Bonatti 
Kaardil roheline joon.

Matka lõpp-punktist tuleb tagasi sõita kohaliku bussiga.
Courmayeur (1226 m) - Villair (1327 m) - Rifugio Bertone (1991 m, 2:30) - Mont de la Saxe nõlv - Arminaz (2009 m) - Rifugio Bonatti (2020 m, 5:00) - Bivio Rifugio Bonatti bussipeatus (1654 m, 5:40)
Aeg 5:40 h, tõus 860 m, raskusaste 1/2.

Võimalik lõpetada ka Arp Nouva bussipeatuses (1769 m). Sel juhul on vaated Mont Dolentile lähemad ja paremad. Aega kulub lisaks Rifugio Bonattist 1:15-1:30 h.
Võimalik läbida marsruut vastupidises suunas, alustades Arp Nouva bussipeatusest (1769 m) või Bivio Rifugio Bonatti bussipeatusest (1654 m). Koguaeg sel juhul mõnevõrra väiksem (sest lõpus laskumine) ja vaated Mont Blancile otse ees.

Rada Mont de la Saxe nõlval pakub oivalisi vaateid üle oru kõrguvatele Mont Blanci naabritele, eelkõige on otse ees Grandes Jorasses ja Dent du Geant. Samuti saab uudistada all Val Ferret orus toimuvat. Kaunis lehisemets.

Rada algab Courmayeuri kiriku eest, kus tuleb pöörata vasakule. Tõus algabki mööda linnatänavat.  Courmayeur läheb sujuvalt üle Villairi külaks. Viimaks asendub asfalttee pinnaseteega, mis metsa vahel keerab üle silla. Tee teeb suurema serpentiini, kuid matkarada võimaldab seda lõigata. Veidi veel mööda teed ja siis keerab tähistatud TMB põhirada vasakule mäkke (suunaviidal on Rifugio Bertone; kellaajad kentsakad). Lai ja hästi hooldatud rada tõuseb üsna järskude serpentiinidena metsas. Hõredamates kohtades avanevad vaated all orus paiknevale Courmayeurile ja Mont Blanci massiivile. Kui mets lõpeb, siis ongi varsti Rifugio Bertone. Siit jätkub TMB põhirada mööda Mont de la Saxe nõlva -  Rifugio Bertone majade juures tuleb veel veidi tõusta ja siis hoida vasakule. Varsti on raja ääres vasest metallring, mis näitab olulisemate tippude suunas. Rada kulgeb edasi vahepeal veidi tõustes ja vahepeal veidi laskudes enamvähem metsapiiril. On mitmeid hargnemisi ja ristuvaid radu, kuid märgistus Rifugio Bonatti suunas on hea (ainult käiguajad on viitadel kohati kahtlased). Üle oru paistab Grandes Jorasses ja sealt laskuvad liustikud. Veidi vasakul võib märgata üle Mont Blanci nõlva Chamonix'sse viivat köisraudteed. Viimaks ilmub Rifugio Bonatti nähtavale - see päris viimane lõik on vaja üsna järsult tõusta (õnneks lühidalt). Rifugio Bonattist tuleb Val Ferret orgu saamiseks veidi laskuda juba tuldud teed mööda (just see viimane järsk osa) ja edasi mäest alla kuni maantee vastu tuleb. Seal on järjest mitu bussipeatust: Bivio Rifugio Bonatti, Freboudze Bivio, Lavachey (on kohvik), Prasec. Kui aga jätkata Arp Nouva bussipeatuse suunas, siis tuleb Rifugio Bonatti nurga tagant veel veidi tõusta, et ületada jõgi. Rada jätkub enam-vähem kõrgust hoides mööda mäenõlva. Umbes tunni möödudes jõuab rada mahajäetud hooneteni, kus tuleb teha järsk tagasipööre ja laskuda all orus paistva Chalet Val Ferret juurde. Sealsamas on ka bussiliini lõpp-peatus Arp Nuova.

Vaade Mont Blanci tunneli suudmele Rifugio Bertone lähistelt
Rada Mont de la Saxe nõlval kulgeb lehisemetsas ja alpiaasadel
Vaade Mont Blanci suunas Rifugio Bertone lähistel
Vasakul Mont Chetif (vt viimast matkapäeva)
Vaade Rifugio Bonatti lähistel

Variant 4. Rifugio Bertone - Mont de la Saxe - Col du Sapin 
Kaardil sinine joon.

Courmayeur (1226 m) - Villair (1327 m) - Rifugio Bertone (1991 m, 2:30) - Mont de la Saxe (2348 m) - Tete de Bernarde (2534 m) - Tete de la Tronche (2584 m) - Col du Sapin (2436 m) - Curru (2005 m) - Courmayeur (1226 m)
Aeg 7:00-8:00 h, tõus 1260 m, raskusaste 2/3.

Silmale avaneb nii Val Veny, mis lõpeb Prantsuse - Itaalia piiril Col de la Seigne'ga kui ka Val Ferret koos selle lõpus kõrguva Mont Dolenti ja Itaalia - Šveitsi piiril asuvate Ferret kurudega. Harjarada pakub kauneid vaateid üle Val Ferret oru kõrguvatele tippudele ja nendelt laskuvatele liustikele, pisikesed järvesilmad harjal peegeldamas kogu seda ilu.

Iseenesest head ja keskmise raskusastmega rajad, kuid Tete de la Tronche harjarada ja laskumine Col du Sapin kurule kohati kitsas. Väga järsk laskumine Col du Sapin kurult.

Rada algab Courmayeuri kiriku eest, kus tuleb pöörata vasakule. Tõus algabki mööda linnatänavat.  Courmayeur läheb sujuvalt üle Villairi külaks. Viimaks asendub asfalttee pinnaseteega, mis metsa vahel keerab üle silla. Tee teeb suurema serpentiini, kuid matkarada võimaldab seda lõigata. Veidi veel mööda teed ja siis keerab tähistatud TMB põhirada vasakule mäkke (suunaviidal on Rifugio Bertone; kellajad kentsakad). Lai ja hästi hooldatud rada tõuseb üsna järskude serpentiinidena metsas. Hõredamates kohtades avanevad vaated all orus paiknevale Courmayeurile ja Mont Blanci massiivile. Kui mets lõpeb, siis ongi varsti Rifugio Bertone. Siit jätkub TMB variantrada mööda Mont de la Saxe harja - Rifugio Bertone majade juures tuleb veel ~40 min  tõusu jätkata. Edasi kulgeb rada juba mööda harja. Kohati on paralleelseid radu mitu - siis on soovitav hoida kõrgemat rada. Hargnemistel tuleb hoida suunda ees paistvale veidi kõrgemale Tete de Bernarde tipule. Rada möödub sellest paremalt ja keerab veel paremale Tete de la Tronche tipu suunas, kust laskub üsna lühidalt ja järsult Col Sapin'i kurule. Col du Sapini kurult on võimalik suunduda Col Entre Deux Sauts (2524 m) kaudu Rifugio Bonatti'sse (2020 m) ja lõpetada matk kollasel rajal. Aeg Rifugio  Bonattini 6:30 h, sealt veel 0:40 h alla orgu Bivio Rifugio Bonatti bussipeatusse (1654 m). Kui aga valida laskumine Col Sapin'ilt Courmayeuri, siis tuleb silmas pidada, et laskumise esimene osa on väga järsk (1 km ja 400 m laskumist). Edasi jätkub rada mööda Val du Sapin'i nõlva, kuni laskub lõpuks Villairi külla. Sealt on juba tuttav tee Courmayeuri.

Grandes Jorasses peegelduma järvekeses Mont de la Saxe harjal
Tete de Bernarde
Tete de la Tronche
Col du Sapin - vaade Courmayeuri poole
Variant 5. Col Licony - Lac Licony 
Varumarsruut juhuks, kui Val Ferret tee on suletud.
Kaardil oranž joon.

Courmayeur (1230 m) - Villair (1327 m) - Tsapy (1600 m; 1:30) - Col de Licony (2670 m; 4:00) - Lac Licony (2555 m; 4:30) - Col de Licony (2670 m) - Courmayeur (1230 m; 8:00)
Aeg 8:00 h, tõus 1555 m, raskusaste 2/3.

Vaated Mont Blanci  massiivi Itaalia poolsele küljele veidi kaugemalt. Iseenesest normaalsed rajad, kuid kokkuvõttes palju tõusu, mis kohati on ka üsna järsk.

Võib tõusta ainult kurule ja teisel pool kuru asuva järve äärde mitte laskuda. Kurult võimalik tõusta Tete de Licony tippu (2929 m; tõus +0:45; tipus Luigi Pascal bivouac). Võimalik kasutada laskumiseks teist rada Tirecorne kaudu.

Vaade Col de Licony'lt Mont Blanci suunas

Vaade Tete de Licony'lt alla Col de Licony kuru suunas

Vaade Col de Licony'lt Lac Licony suunas


7. PÄEV
VAL VENY

Hommikusöök hotellis. Matkapäev Val Veny orus. Öö samas hotellis (Les Jumeaux).
Tõstukiinfo: Dolonne - Plan Checrouit tõstuk on kabiiniga, Plan Checrouit - Maison Vieille on suusalift. Hind Dolonne tõstuk + Maison Vieille suusalift edasi-tagasi 20€ / soodushind alla 12 a ja üle 65 a 12€; üks ots 15€ / soodushind 9€.
Bussiinfo; kui marsruudil on vaja kasutada kohalikku bussiliini alguspunkti ja/või lõpp-punktist tagasisõiduks, siis bussisõit on sel suvel tasuta. Oluline on järgida kohalikke koroonapiiranguid ühistranspordi jaoks.
Buss väljub Courmayeuri keskväljakult (Piazzale Monte Bianco) 7:15, 8:15, 8:45, 9:15, 9:45, 10:15, 10:45, ...
Sõiduaeg La Visaille peatusse 30 min.
Tagasi buss väljub La Visaille peatusest ... 15:10, 15:40, 16:10, 16:40, 17:10, 17:40, 18:10, 18:40, 19:10, 19:40.



Variant 1. Mont Fortin - Col de la Seigne - Rifugio Elisabetta 
Kaardil punase joonega.

Matka alguspunkti ja sealt tagasi tuleb sõita kohaliku bussiga.
Päripäeva: La Visaille bussipeatus (1659 m) - Lac Combal (1960 m, 0:55) - Mont Fortin (2753 m, 3:15) - Col des Chavannes (2603 m, 4:15) - [ Col de la Seigne (2516 m) ] - Rifugio Elisabetta (2197 m, 5:30) - Lac Combal (1960 m, 6:30) - La Visaille bussipeatus (1659 m, 7:15)
Aeg 7:15 h, tõus 1100 m, raskusaste 2/3.

Suurem osa rajast on raskusastmega 1/2, vaid tõusu viimane osa Lac Combali juurest on järsk.
Päripäeva variant on järsu tõusuga kohe alguses ja on sellevõrra raskem kui vastupäeva variant. Raamatu pakutud rada laskub järsult  Col des Chavannes'lt, kuid võib käia ka üle Col de la Seigne (aeg siis 8:00 - 9:00 h).

Vastupäeva: La Visaille bussipeatus (1659 m) - Lac Combal (1960 m) - Rifugio Elisabetta (2197 m) - Col de la Seigne (2516 m) - Col des Chavannes (2603 m) - Mont Fortin (2753 m) - Lac Combal (1960 m) - La Visaille bussipeatus  (1659 m)
Aeg 8:00 - 9:00 h, tõus 1100 m, raskusaste 2.
Vastupäeva variant on pikaldase ja aeglase tõusuga, eriti siis, kui käia Col de la Seigne kaudu.

Mont Fortin on vaatepunkt otse üle oru kõrguva Mont Blanci, sellelt laskuvate liustike  ja mitmete Aiguille'de vastas. Eriti silmapaistev on Aiguille Noire de Peuterey. Col de la Seigne aga asub juba Prantsuse - Itaalia piiril. Sealt on kauguses näha eelmisel päeval käidud Val Ferret ning üle Col Ferret Šveitsi poolel kõrguvad Grand Combin ja Mont Velan. Mont Fortini tipul on osaliselt säilinud kunagiste kaitserajatiste varemed.

Rada päripäeva.  Esimesed kaks kilomeetrit La Visaille bussipeatusest tuleb kõndida mööda autoteed. Vahetult enne Lac Combali järvekest tuleb pärast silla ületamist keerata vasakule põhiTMB rajale ja alustada tõusu. Raja äärde jääb kunagine karjusehütt (Arp Vieille alumine). Umbes 2230 m peal hargneb rada kaheks: vasakule suundub põhiTMB ülemise Arp Vieille, Col Checrouit ja Courmayeuri suunas, paremale aga rada Mont Fortini suunas. Topokaardil on ka teine rada, mis hargneb juba enne alumist Arp Vieille'i. Mont Fortini tõusu viimane osa on järsk. Tipust laskub rada veidi Val des Chavannes suunas, traverseerib Mont Perce tippu, möödub Lac Mont Perce järvekesest (2550 m) ja tõuseb uuesti veidi, et jõuda Col des Chavannes kurule (2603 m). Kui jätkata Col de la Seigne suunas, siis tuleb veidi kurult järsult laskuda ning siis pöörata vasakule. Col de la Seigne rada kulgeb praktiliselt kõrgust hoides. Col de la Seigne'lt on laskumine pikaldane. Rada möödub La Casermetta'st - see on Mont Blanci loodusõppekeskus (hoones asub nt MB massiivi makett). Kui aga laskuda Col des Chavannes kurult otse oru põhja, siis tuleb raja hargnemiskohast järsku laskumist jätkata ning all (2200 m) ületada jõgi. Veidi allpool jõuab rada hoonetegrupini, kust tuleb veidi tõusta, et sisse astuda Rifugio Elisabetta'sse. Edasine laskumistee on Rifugi Elisabetta juurest ilusti näha: autotee teeb mõned keerud, kuid matkarada võimaldab neid lõigata. Edasi kulgeb noolsirge autotee Lac Combal'ini ja sealt edasi juba mööda tuttavad teed La Visaille bussipeatuseni.

Rada vastupäeva.  La Visaille bussipeatusest tuleb kõndida mööda autoteed Lac Combali järveni ja edasi mööda sirget teed kuni tee hakkab serpentiinina tõusma. Siin on võimalik soovi korral matkarada pidi teed lühendada. Üleval hoonetegrupi juures tuleb Rifugio Elisabetta külastamiseks veidi paremale üles ronida. Tee aga jätkub aeglase tõusuga tee Col de la Seigne suunas. Mingil hetkel saab teest rada ja ühe veidi järsema tõusu järel möödub rada La Casermetta'st. Veel veidi lauget tõusu ja lai rada jõuabki Col de la Seigne'le. Edasine rada Col de la Seigne kurult Col des Chavannes kurule kulgeb esmalt mööda laia kurusadulat lõunasse ja siis kõrgust hoides itta. Viimane lõik enne Col des Chavannes kuru on üsna järsk tõus (100 m). Kurul tuleb valida teisele poole suunduv vasakpoolne rada, mis kulgeb enam-vähem kõrgust hoides Mont Fortini suunas. Vaid viimane lõik enne Mont Fortini tippu on veidi tõusu. Sealt algab väga järsk laskumine Lac Combali suunas. Sealt edasi on juba tuttav tee La Visaille bussipeatuseni.


Arp Vieille (alumine)
Mont Fortini tiputõusu viimased meetrid  (Arp Vieille poolt)
Mont Blanc nähtuna Mont Fortinilt
Col des Chavannes

Variant 2. Rifugio Elisabetta - Col Checrouit
Kaardil kollase joonega.

Matka alguspunkti tuleb sõita kohaliku bussiga.
La Visaille bussipeatus (1659 m) - Lac Combal (0:45) - Rifugio Elisabetta (2197 m, 1:30) - Lac Combal (2:15) - Arp Vieille alumine (2073 m) - Arp Vieille ülemine (2303 m) - kõrgeim punkt 2430 m  - Lac Checrouit - Col Checrouit ja Rifugio Maison Vieille (1956 m, 5:30) - Dolonne (1208 m, 7:00) - Courmayeur (1230 m, 7:30)
Aeg 7:30-8:00 h, tõus 1000 m, raskusaste 1.

Raja esimene pool on sisuliselt autotee, mis on osaliselt täitsa lauge. Tõus Lac Combali juurest Arp Vieille juurde on juba matkarada ja kohati veidi järsem. Kui soovida vältida ~700 m laskumist, siis saab Col Checrouit'lt laskuda ka kaheetapilise tõstukiga. Ka võib valida tagasitee La Visaille bussipeatuse kaudu.

Rifugio Elisabetta on väärt külastamist juba tema terrassilt Lex Blanche liustikule avaneva vaate pärast. Tagasiteel tõustakse küllalt kõrgele Val Veny oru kohale, nii et saab vaadata ülalt alla võimsale Miage liustikule ja muidugi näha veidi altpoolt pea sama vaadet, mis Mont Fortini tipust.

La Visaille bussipeatusest tuleb kõndida mööda autoteed Lac Combali järveni ja edasi mööda sirget teed kuni tee hakkab serpentiinina tõusma. Siin on võimalik soovi korral matkarada pidi teed lühendada. Üleval hoonetegrupi juures tuleb Rifugio Elisabetta külastamiseks veidi paremale üles ronida. Tagasitee kulgeb mööda juba tuttavat teed kuni vahetult pärast Lac Combali järvekest tuleb  keerata paremale põhiTMB rajale ja alustada tõusu. Raja äärde jäävad kunagised karjusehütid (Arp Vieille alumine ja ülemine). Pärast ülemist hütti on veel üks jupike tõusu ja siis on raja kõrgeim punkt 2430 m saavutatud. Edasi traverseerib rada Mont Favre tippu ja hakkab siis tasapisi laskuma. Rada möödub väikesest Lac Checrouit järvekesest ja jõuab metsavahelt Col Checrouit kurule Rifugio Maison Vieille juurde. Siit võib kasutada laskumiseks Maison Vieille suusalifti ja järgnevalt Dolonne tõstukit. Kui laskuda omal jalal, siis tuleb suusalifti juures hoida vasakule. Tee möödub kaarega grupist hoonetest ja seejärel keerab vasakule metsa vahele matkarada, mis esmalt kulgeb paralleelselt allpoole Dolonne tõstukijaama viiva teega, kuid enne seda keerab rohkem metsa vahele. Rada kulgeb esmalt kohati tõstukitrosside lähistel, kuid siis eemaldub sellest. Laskumine kuusemetsa vahel on kohati järsk; viimane jupike on juba võsa vahel. Rada jõuab lõpuks välja Dolonne serva lõbustuspargi juurde (Fun Park Dolonne).

Lac Combal
Rifugio Elisabetta ja Lex Blanche liustik
Col Checrouit' kurul asub Rifugio Maison Vieille
Glacier du Miage liustiku moreen tõkestab Val Veny pea terves laiuses

Variant 3. Col Checrouit - Mont Chetif
Kaardil sinise joonega.

Courmayeur (1230 m) - Dolonne (1208 m) -  Rifugio Le Randonneur (1956 m) - Mont Chetif (2343 m) - Col Checrouit ja Rifugio Maison Vieille  (1956 m) - Dolonne (1208 m) - Courmayeur (1230 m)
Aeg 6:00 h, tõus 1123 m, raskusaste 2.

Paar järsemat kohta, üldiselt lihtne tõus. Kui ei soovi nii palju tõusu ja laskumist, siis võib kasutada tõstukit ning alustada ja/või lõpetada Col Checrouit'l, sealt on tõusuaeg 2:00 h.

Mont Chetif on järjekordne suurepärane vaatepunkt tervele Mont Blanci massiivi Itaalia poolsele küljele. Tipputõusjaid tervitab Musta Madonna kuju.

Rada algab Dolonne'ist Checrouit' tänavalt - varsti pärast lõbustusparki (Fun Park Dolonne) näitab suunaviit paremale metsa poole. Rada tõuseb esmalt võsa, seejärel kuusemetsa vahel üsna järsult. Kohati on Dolonne tõstuki trossid üsna lähedal. Tõstukijaamast möödub rada paremalt poolt metsas. Rada Mont Chetifi suunas keerab Rifugio Le Randonneur lähistel paremale Praz Neyroni suusalifti suunas (suunaviidal peaks olema 5a). Rada tõuseb järsult puude vahel, traverseerib siis vasakule ja tõuseb rusunõlvale. Lühikese laugema lõigu järel tuleb järsk tiputõus. Tipus on tasane plats, suunaring ja veidi eemal Musta Madonna kuju. Laskumine esmalt sama rada mööda, kuid siis tuleb hoida paremale, et laskuda suusalifti ülemise jaama juurest mööda mäeharja Col Checrouit'le. Siit laskumiseks tuleb suusalifti juures hoida vasakule. Tee möödub kaarega grupist hoonetest ja seejärel jõuab välja tõusmisel kasutatud rajale.

Col Checrouit ja Mont Chetif


Metsarada Col Checrouit'lt Dolonne'i on kohati üsna järsk
Variant 4. Col Checrouit - Mont Fortin - Mont Favre
Kaardil rohelise joonega.

Kuna rada on pikk ja raske, siis tuleb kasutada tõstukit matka alguspunkti ja pärast alla saamiseks.
Col Checrouit ja Rifugio Maison Vieille  (1956 m) - Lac Checrouit (2165 m, 0:40) - Arp Vieille ülemine (2303 m, 1:55) - Mont Fortin (2758 m, 3:25) - Pointe des Chavannes (2811 m) - Col du Berrio Blanc (2824 m, 4:05) - Mont Favre ehk Pointe des Charmonts (2967 m, 4:35) - Col du Berrio Blanc (2824 m) - Col des Charmonts - Col de la Youlaz (2661 m, 5:30) - Lac Checrouit (2165 m, 6:50) - Col Checrouit ja Rifugio Maison Vieille  (1956 m, 7:15)
Aeg 7:15 h, tõus 1100 m, raskusaste 3.

Pikk, kuid imeliste vaadetega harjamatk.
Mont Favre tõusul kohati rada kaob - vajalik orienteerumisoskus ja kindel pea.

Lai rada algab Col Checrouit'lt ja kulgeb esmalt piki põhiTMB rada. Möödub kergelt tõustes Lac Checrouit'st ja lahkneb järsult alla suunduvast põhiTMB rajast pärast Arp Vieille ülemist. rada hoiab veel veidi kõrgust, kuid siis tõuseb järsult Mont Fortinile. Edasi tuleb suunduda piki mäeharja üle Pointe des Chavannes'i ja traverseerides Mont Favre'd lõuna küljest Col du Berrio Blanc kurule. Siit Mont Favre tippu on rada järsk, halvasti märgatav ja kohati kaduv. Tipult tuleb laskuda uuesti kurule, jätkata Mont Favre traverseerimist ja siis juba piki harja. Ühes kohas tuleb kaljudest möödumiseks pisut laskuda ja siis uuesti tõusta Col de la Youlaz kurule. Siit laskub rada järsult juba tuttavale TMB põhirajale, mida mööda tuleb naasta Col Checrouit' kurule. Oluline on tähele panna tõstukite graafikut, et ei peaks pärast pikka matka jalgsi Courmayeuri laskuma.

Mont Favre ja Col du Berrio Blanc (vaade läänest)

Mont Favre, Col du Berrio Blanc ja Berrio Blanc (vaade läänest)

Col du Berrio Blanc ja Mont Favre (vaade idast)

Mont Favre ja Col du Charmonts (vaade idast)

8. PÄEV

Hommikusöök hotellis.  Läbime Mont Blanc’i tunneli. Sõit läbi Šveitsi ja Saksamaa, jalasirutuspeatused teel. Soovijail võimalik õhtupoolikul lennata Zürichist koju. Ööbime Zwikaus hotellis T3 Budget Zwickau.

9. PÄEV

Hommikusöök hotellis. Sõit Zwikaust läbi Saksamaa ja Poola Varssavisse, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Varssavis hotellis Partner.

10. PÄEV

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Balti riikide, jalasirutuspeatused teel. Jõgevale saabume hilisõhtul.

NB! Sõltuvalt ilmast võivad matkaplaanid veidi muutuda.

RADADE TÄHISTUS

TMB põhirajaga kattuvatel lõikudel on väga hea tähistus. Suunaviitadel on tavaliselt roheline TMB kleeps, Itaalias on kohati kividele joonistatud kollased rombid.

Prantsusmaa suunaviidad

Itaalia TMB romb

Itaalia suunaviidad

Itaalia TMB rombid

MATKARADADE RASKUSKATEGOORIAD

Matkaradade raskuskategooriad on toodud Cicerone ja Rother Wanderführeri kirjastuse reisijuhtide järgi:
1 - Lühikesed vähese tõusuga (kuni 500 m) korralikud rajad.
2 - Mõõduka raskusega üsna suure kõrguste vahega (kuni 1100 m) rajad, mis eeldavad sobivat riietust ja jalatseid. Rada võib olla kitsas ja järsk, võib olla lühikesi kindlustatud lõike (tugitrossid, metallastmed).
3 - Pikad järsu tõusuga või halvasti märgatavad rajad, mis nõuavad head tasakaalutunnetust, vahel võib olla vajadus võtta käed appi; hädavajalikud on sobivad jalatsid ja ilmastikukindel riietus.

LÜHISÕNASTIK

Kohanimede mõistmiseks ja suhtlemiseks

prantsuse keeles
itaalia keeles eesti keeles
montagne, mont
monte mägi
aiguille
ago nõel (terav kaljune tipp)
pointe
picco ots (tipu tähenduses)
tête
testa pea (ümmargune mäetipp)
col
collare kuru (mäesadul)
glacier
ghiacciaio liustik
lac
lacgo järv
balcon
balcone rõdu
grand
grande suur
petit
piccolo väike
chalet
chalet suvemaja (mägihostel)
refuge
rifugio pelgupaik (mägihostel)
blanc
bianco valge
noir
nero must
rouge
rosso punane
bonjour
ciao tere
merci
grazie aitäh
s'il vous plait
prego palun
au revoir
addio nägemiseni

KIRJANDUS 





BUSSIINFO

Reisile viib meid Hansaliinide buss Iveco Magelys (2019. a väljalase).