Nagu viimastel aastatel tavaks saanud, paistab Oktoobripäike meil juba septembri lõpus. Nii ka seekord: 26.-27. septembril. Ja paistis ta tõesti - kuigi Jõgevalt Pikanõmmele sõitsime paksus udus, hakkas meie saabudes taevas helenema ja ilm klaaruma. Matkalisi oli seekord kokku 15, kellest Maris ja Toomas moodustasid majandustoimkonna, ülejäänud aga üle raba matkaseltskonna (Merike, Eike, Piret, Kaire, Kertu, Merlin, Mare, Katre, Priit, Heiki, Viktor, Paavo ja Neeme).
Pikanõmmelt rabaserva poole astudes rabas meid esmalt uus suur raielank paremat kätt - vaid upakile vajunud Muraka raba infotahvel viitas kohale, kust varem rada metsa keeras. Öisest vihmast märjas rinnuni rohus sumbates leidsime siiski õige raja ja nii me omadega rappa jõudsimegi. Peaaegu rappa, sest esmalt tuli ikka toikad ka teha ja siis läksime ikka piki metsaserva kuni Muraka saarteni välja.
Esimesed sammud rabas jõhvikate keskel. Kuidagi kuivavõitu ... Jah, nii oligi - raba on tänavu sügisel erakordselt kuiv, lausa toasussidega võiks ringi käia.
Esimese sajakonna meetri jõhvikarohkete rabamätaste järel jõudsime suuremale Muraka saarele, kus traditsiooniliselt kotkapesa all pisukese lõunaoote võtsime. Veel eelmisel aastal siin olnud lagunenud onn oli lõplikult lammutatud. Kotkast ka ei olnud kodus, ilmselt oli rabas üksikuid matkajaid jahtimas.
Seejärel veel veidi kõva maad ja edasi ainult raba-raba-raba kuni Varessaareni välja. Saare teises servas oli suure rohu sees samuti palju jõhvikaid ja nii me leidsimegi, et küll pärast korjame, ärme praegu siin sahmima hakka. Hiljem selgus, et raba peal on vaid peotäis jõhvikaid ja meil hakkas juba mure tekkima õhtuse mannavahu suhtes. Aga ärme rutta sündmustest ette.
Väiksema Muraka saare servas tegime veel ühe pisikese peatuse ja siis - edasi, kummikukakkumisväljale! Mhh, see oli nii kuiv, et pori lausa lõhenenud (hoolimata öisest vihmast). Nii me pääsesimegi täitsa kuiva jalaga Karoli põõsani. Kui nii jätkub, siis jäävad atraktsioonid ära. Nii ei saa ometi rabamatkal käia...
Leidsime Paavoga sõnatu kokuleppe ja asusime Sussaaninitena meie gruppi pehmemate kohtade poole juhtima. Paraku olid Priidu eelmise aasta kogemused juba nii hästi juurdunud, et ta suundus meie valitud rajast pidevalt kõrvale ja vedas enda järgi ka ülejäänud. Viimaks siiski - nagu ütleb vanarahvas - "siga leiab ikka pori". Esmalt Katre, siis Heiki ja viimaks ka Merlin päästsid päeva. Aga Viktor läks oma lühikeste kummikutega erakordselt õrnalt (nagu liblikapüüdja...) ja saigi kuivalt üle. Peaaegu... Juba üsna lõpus otsustas ta oma kaika maha jätta ja see ei jäänud karistamata - paari sammu pärast oli ta üht jalga pidi omadega sees... Aga üldiselt siiski - vaat, mida tähendab tasa ja targu kõndimine!
Omaette tore oli muidugi orienteerumine Varessaare poole. Merike rääkis juba Karoli põõsa juures kõigile Varessaare kuusest ja kellelgi olid meeles kolm valget kaske. Noh, Varessaare kuusk kerkib metsa kohale alles viimase poole kilomeetri kaugusel ja kolm valget kaske üle atraktsioonidevälja on igal aastal ise kased - nii, nagu parasjagu vaja on :-) Peaasi, et toigaste surnuaiani välja jõuaks. Sinna me ka jõudsime.
Nüüd oli pisut põhjalikum eine koos Koidu metsakohina ja nõukaaegse luulega (Majakovski "Poeem nõukogude passist" ja J. Smuuli "Järvesuu poiste brigaad") ning siis Ilusaid laukaid otsima. Leidsime oma kõige ilusama Ilusa lauka kenasti üles ja oh õnne - seal olid ka jõhvikad! Suured ja ilusad ja palju. Nii kukkusidki kõik oma mannavahupeotäit korjama ja unustasid ujumise sootuks. Siiski, Viktor lasi korraks silma looja ja oli ärgates valmis tegudeks, st ujumiseks. Seltsi pakkusid talle lisaks Paavole veel Mare ja Merike, viimased kaks küll lauka teisel küljel.
Veepudelid täidetud ja veeprotseduurid nauditud, asusime viimast kilomeetrit forsseerima. Eks see metsaviirg kippus ikka aeglaselt lähenema, kuid peab märkima, et siiski palju kiiremini, kui tavaliselt. Kuiva raba tõttu olid kõik (või peaaegu kõik) väga energilised ja Varessaare kuuse metsa kohale kerkides kiirenes samm iseenesest.
Varessaares ootas meid ees majandustoimkond, kes olla väidetavalt käinud neli korda Mustassaare vahet, et kogu meie köögikola kohale vedada. Hiljem selgus, et see oli siiski Toomase nali. Igatahes olid toad kraamitud ja soojaks köetud ning toimkond ise nautis lõkkel valmistatud kohvi.
Ega's midagi, kuivad riided selga (kellel vaja) ja õhtusööki valmistama. Selleks oli traditsiooniline tatrapuder hakklihaga. Puder kukkus välja hea, aga sellest hoolimata jäi ühe mehe jagu järgi. Aga siis see mees porise jalgratta seljas Mustassaare teed mööda saabuski. Nii sai kaks head korraga - meil pudrupott tühjaks ja üksikul rattamatkajal kõht täis. Kui pott uuesti puhtaks kaabitud, panime kohe magustoidu - mannavahu - tulele. Üksik rattamatkaja oli imestusest keeletu - ta olevat näinud isegi pannkookide tegemist lõkkel, aga mannavahu valmistamist kohtas küll esmakordselt.
Pärast hoolikat kaalutlemist sai mannavaht parasjagu nii vett, jõhvikaid, suhkrut kui ka mannat. Vahepeal ilmus Mustassaare poolt võsast nähtavale terve parv sinakaid tulukesi (loe - tuli LED-lampidega varustatult üheksa offroader'it), kuid nähes meie suurt seltskonda, pöörati hoolimata hilisest kellaajast ots ümber ja mindi paremat laagripaika otsima. Küll oli hea, et Maris ja Toomas meile toad ära võtsid - meie poleks küll üle raba tagasi mine hakanud...
Peagi kerkis metsa kohal superkuu, mis kallas Varessaare õu üle heleda valgusega.
Selle kuu paistel kulges tasapisi ka meie lõkkeõhtu, mille kestel taas surematu punaballaad (M. Raua "Partisan Tammemets") esitamisele tuli. Viimaks ronisime üles ja kuulasime veel Kaire valitud lõike Varessaare majaraamatust. Värske õhk oli siiski oma töö teinud, nii et peagi oli kuulda vaid mitmehäälset norskamist.
Hommikul korraldasid varase äratuse ja üksiti ka lõkke süütamise vanameistrid Toomas ja Viktor. Tuli minulgi unerähm silmist pühkida ja vesi tulele seada. Hommikune udu asendus peagi vapustava sinitaevaga, mille all kolmnurkne linnuparv lõuna poole tüüris. Ei jäänud meilgi muud üle, kui toad koristada, grupipilt teha, majaraamat täita ning siis koduteele asuda.
Huvilistel soovitan leida 23 minutit ja elada video vahendusel kaasa meie matkale. Vaatamiseks võiks valida HD kvaliteedi (kui ühenduse kiirus kannatab).
Tirooli piirkond Alpides jaguneb tänapäeval Austria ja Itaalia vahel. Põhja- ja Ida-Tirool moodustavad Austrias Tirooli liidumaa, Lõuna-Tirool aga kuulub Itaalias Trentino-Alto Adige maakonda. Meie matkad toimuvad Lõuna- ja Ida-Tirooli radadel.
Matkapiirkond Lõuna- ja Ida-Tiroolis on ümbritsetud oranži ringiga
Reisi korraldab OÜ Fortest Reisid. Iga reisijaga sõlmitakse eraldi reisileping. Palun tutvuge Fortest Reiside reisitingimustega.
Reisijuht on Kristiina Püttsepp (734 1220, info.tartu[ät]fortestreisid.ee).
Reisirühma esindaja on Neeme Katt (neemekatt[ät]gmail.com).
Matkapäevad on planeeritud nii, et oleks midagi igale maitsele: nii algajale kui edasijõudnule, nii sportlikule matkajale kui ka lihtsalt loodusnautlejale, nii lühikese kui ka pika matka austajale. Kõigil matkapäevadel on võimalik valida mitme erineva matkaraja vahel. Marsruutidel on omakorda valikud, kui kaugele ja kõrgele üldse minna: kas teha lühike orumatk või minna tippe vallutama või valida midagi vahepealset.
Matkade baaslaager asub Ida-Tirooli keskuses Lienzis Holunderhofi hotellis.
HIND ühele reisijale 506 € (grupis 46 reisijat); alla 15-aastastele lastele 495 €.
Soovijatel on võimalik kasutada tagasiteel alates Viinist lennukit. Reisi hind on siis 461 €, millele lisandub lennukipilet (võib broneerida ise või lasta seda teha reisi korraldaval reisibürool).
Raha kogumine toimub osade kaupa novembrist juulini: esimene sissemakse reisilepingu sõlmimisel hiljemalt 15. novembriks 66 € / alla 15-aastastel lastel 55 €, edasi detsembrist juulini iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks 55 €; 10. maiks valitud kindlustus. Juhul kui reisija lendab Viinist tagasi, on viimane osamakse juunis 65 eurot. Võib maksta ka kolmes osas või kogu summa korraga reisilepingu sõlmimisel.
Paketi hinnas
bussisõit, tee- ja tunnelimaksud, parkimine
Großglockneri mägitee tasu
8 ööbimist hotellides koos hommikusöökidega (koht kaheses toas)
kuurordimaks Lienzis, Bratislavas ja Mikulovis
reisijuhi teenused
kuumad joogid bussis
käibemaks
Lisatasu eest
tervise- ja reisitõrkekindlustus (soovi korral, grupile soodustus olenevalt grupi suurusest; variandid ja hinnad on toodud reisilepingu lisas);
atraktsioonide piletid (2014. a. seisuga, hinnad täpsustatakse infolehes):
degusteerimine Hacaj veinikeldris 10 € täiskasvanule (2 sekti, 2 punast veini, 2 valget veini);
Balcarka koobas täiskasvanule 100 Kc (~ 3,6 €), üle 65-a reisijale 80 Kc, kuni 26-a (üli)õpilasele 60 Kc; pildistamine või filmimine koopas 40 Kc;
NB! Sõltuvalt ilmast võib matkaplaan veidi muutuda.
1. päev / 1. august
Väljasõit Jõgevalt 6.00, Tartust 7.00. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola, lühipeatused teel.
Ööbimine Varssavis (hotell Partner***).
2. päev / 2. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Slovakkia, lühipeatused teel. Hacaj veinikelder.
Ööbimine Bratislavas (hotell Premium****).
Hacaj veinikelder
3. päev / 3. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Austria. Pikem peatus Großglockneri alpitee ääres Kaiser-Franz-Josefs-Höhe külastuskeskuses, kus lühimatk viib meid Pasterze liustiku juurde.
Õhtuks jõuame Lienzi, kus ööbime järgneval neljal ööl (hotell Holunderhof****).
Matkarajad
Gamsgrubenweg - panoraamrada kõrgemal liustiku kohal; raja algus kulgeb osaliselt tunnelites - 800 m läbi 6 tunneli, milles on võimalik vaadata kunsti (installations in stone, light, clay and painting); aeg vaatepunktini Wasserfallwinkel 1:00 h, samapalju tagasi; ava kaart.
Gletscherweg - laskumine Pasterze liustiku juurde: 0:30 h alla ja 1:00 h üles.
Kaiserstein - panoraamrada Wilhelm-Swarovski observatooriumini ja tagasi, ~ 0:40 h.
Großglockneri alpitee
Pasterze liustik on Austria pikim liustik
Gamsgrubenweg
4. päev / 4. august - Drei Zinnen Dolomiitides
Dolomiidid on Itaalia kirdeosas paiknev Alpide piirkond, millele on iseloomulikud metsastest nõlvadest kerkivad heledad järsud kaljuteravikud. Dolomiitide kuulsaimad vaated ilmuvad rändaja ette Drei Zinneni (it k Tre Cime di Lavaredo) rahvuspargis. Meie matkade alguspunkt on Fischleintali (it k Val Fiscalina) orus Fischleinbodenhütte (1450 m) juures.
Võimalik on valida kahe põhimarsruudi vahel: esimene neist viib rahvuspargile nime andnud Drei Zinneni sakkide lähistele ja teine kulgeb sealsamas oru nõlvadel mööda Gamssteigi panoraamirada. Mõlemal marsruudil on terve rida erineva raskusastme, pikkuse ja tõusuga valikuid.
Kuigi allpool kirjeldatud esimese variandi põhimarsruut (Variant 1- Kolme hüti tuur) on küllatki pikk ja suure kõrguste vahega, on ta keskmise raskusastmega ja vaated on iga valatud higitilka väärt. Samas on marsruut lihtsalt jagatav kaheks lühemaks matkarajaks (1A - Dreizinnenhütte ja 1B - Zsigmondyhütte) ning soovi korral võib piirduda ka vaid lühikese matkaga orulõpuhütini (1C - Talschlusshütte).
Matkaraja (variant 1) vaade Fischleinbodenhütte suunast lõunasse
Neile, kes peavad esimest varianti liiga pikaks, on mõeldud teine põhimarsruut Gamssteigi panoraamrajal. Selle variandi puhul on võimalik alustada matka Sextenist Rotwandwiesenseilbahni tõstukiga (11.50 €) või võtta umbes 500-meetrine tõus (alustades Fischleinbodenist) omal jalal. Rotwandwiesenhütte juurest on võimalik valida mitme paralleelse, erineval kõrgusel kulgeva raja vahel, mis kõik viivad välja Anderteralmile vabaõhu sõjamuuseumisse Bellum Aquilarum. Sealt järgneb laskumine Talschlusshütte juurde. Allpool kirjeldatud variante võib omavahel ka mitmel viisil kombineerida.
Üldvaade panoraamrajale __ Rada nr 100 / laskumine 122 __ Gamssteig __ Fischleinbodeni rada nr 124
Fischleinbodenhütte (1450 m) - Talschlusshütte (1548 m) - Zsigmondyhütte (2224 m) - Büllelejochhütte (2 528 m) - Dreizinnenhütte (2405 m) - Talschlusshütte - Fischleinbodenhütte.
Soovi korral on võimalik Büllelejochhütte juurest teha lühike tõus Oberbachernspitze tippu (2675 m; rada 101A; + 1:00 h, + 150 m, + 1,5 km)
Raskusaste 2.
Tõus 1225 m, aeg 7 h, teepikkus 18 km.
Matkaraja (variant 1) skeem
Fischleintali org ja Einserkofeli massiiv
Oberbachernspitze tippu viib lauge tõus, kuid tipp ise on tõeline maailma äär
Variant 1A ::: Dreizinnenhütte (rada 102)
Fischleinbodenhütte (1450 m) - Talschlusshütte (1548 m) - Dreizinnenhütte (2405 m) - Talschlusshütte - Fischleinbodenhütte.
Soovi korral on võimalik Dreizinnenhütte juurest teha lühike tõus Sasso di Sesto tippu (2539 m; + 1 h, + 135 m)
Raskusaste 2.
Tõus 960 m, aeg 5 h, teepikkus 14 km.
Drei Zinnen ja Dreizinnenhütte
Variant 1B ::: Zsigmondyhütte (rada 102 + 103)
Fischleinbodenhütte (1450 m) - Talschlusshütte (1548 m) - Zsigmondyhütte (2224 m) - Talschlusshütte - Fischleinbodenhütte.
Raskusaste 2.
Tõus 775 m, aeg 4:30 h, teepikkus 12 km.
Zsigmondyhütte
Variant 1C ::: Talschlusshütte (rada 102)
Fischleinbodenhütte (1450 m) - Talschlusshütte (1548 m) - Fischleinbodenhütte.
Raskusaste 1.
Tõus 100 m, aeg 1:00 h, teepikkus 4 km.
Variant 2A (rajad 153 + Gammsteig + 124)
Fischleinboden (1450 m) - Rotwandwiesenhütte (1925 m) - Anderteralm / Bellum Aquilarum vabaõhu sõjamuuseum (2020 m) - Fischleinboden
Raskusaste 2.
Tõus 685 m, aeg 3:30 h, teepikkus 8 km.
Matkarada variant 2A
I maailmasõja aegne tunnel avaneb Einserkofeli suunas
Variant 2B (rajad 100 + 122 + 102)
Sextenist Rotwandwiesenseilbahni tõstuk (11.50 €) - Rotwandwiesenhütte (1925 m) - Rotwandköpfe (2164 m) - Anderteralm / Bellum Aquilarum vabaõhu sõjamuuseum (2020 m) - Talschlusshütte (1548 m) - Fischleinboden
Raskusaste 2.
Tõus 235 m, aeg 3:00 h, teepikkus 6 km.
Matkarada variant 2B
Vaade Rotwandkõpfelt
5. päev / 5. august - Kõrg-Tauerni rahvuspark: Großvenedigeri vaated
Hohe Tauern (Kõrg-Tauern) on Austria Alpide kõrgeim osa. Hohe Tauerni läänepoolseimas osas laiub liustikega kaetud Venedigergruppe – need on Austria kõrguselt neljandat tippu Großvenedigeri ümbritsevad mäed. Großvenedigeri idanõlvadelt saavad alguse Gschlösstali org ja oja, mis ühinedes Granatspitzgruppelt laskuva Messelingbachi ojaga annavad alguse Tauerni jõele.
Meie matkarajad algavadki selles ühinemispaigas asuva Matreier Tauernhausi juurest. Siit kulges juba 13. sajandil kaubatee üle mägede põhja suunas. Tänapäeval läbib mägesid Felbertauerni tunnel.
Valida on kolme põhimarsruudi vahel: kolme järve rada tõuseb Matreier Tauernhausi juurest ja viib edasi St Pöltneri hütini; teine kulgeb esmalt piki Gschlösstali orgu kuni Innergschlössis asuva Venedigerhausini ja sealt edasi juba Großvenedigeri jalamil laiutavate liustikeni; kolmas tõuseb järsult Wildenkogeli tippu.
Allpool toodud esimese variandi põhimarsruut (St Pöltner Hütte) on kirjeldatud ringmarsruudina, mis viib üle kolme järve St Pöltneri hütini ja laskub sealt teist rada pidi alguspunkti. Kuna tegu on küllaltki pika, suure kõrguste vahega ja aeganõudva marsruudiga, siis võib siin julgelt soovitada ka kärbitud marsruute (1A – Kolme järve tuur ja 1B – Grünsee), mis pakuvad samaväärseid vaateid Großvenedigeri suunas, ainult et sihtpunktis ei ole hütti ees ootamas.
Teine variant (Innergschlöss) viib matkaja esmalt Gschlösstali oru keskel asuva Innergschlössi külakeseni. Sealt edasi on mitmeid erinevaid variante. Kui on soov jätkata matka Innegschlössist mööda mõnd aeganõudvamat rada (eelkõige 2C - Innerer Knorrkogeli tipu vallutajad), siis võiks kasutada Innergschlössi või sealt tagasi sõiduks mägitaksot või hobukaarikut (hind 4.50 €). Kindlasti avanevad võimsad vaated Großvenedigeri liustikule raja 2A (Gletscherweg – liustikutee) valijatele, kuid neile pakuvad silmailu ka Salzbodensee ja Gottes Auge (Jumala silm) järved. Madalamate radade austajatele on mõeldud metsapiirini tõusev rada 2B (Ochsenwaldweg).
Kolmas variant (Wildenkogeli tipp – 3021 m) on mõeldud eelkõige sportliku tõusu harrastajatele. Kuigi rada pole pikk ja tõus pole tehniliselt keeruline, on tõusumeetreid pooleteise kilomeetri jagu ja raja kõrgem osa kulgeb mööda üsna kurnavat suuretükilist moreeni. Vaeva peaks aga tasuma suurejoonelised vaated Großvenedigeri massiivile, aga ka raja äärde jäävad Löbbensee, Wildensee ja mitmed kosed. Eriti heas vormis matkajad saavad tagasi tulla Löbbentörli, Gotes Auge ja Innergschlössi kaudu, kuid üldiselt võiks eeldada tagasiteed mööda tõusurada.
----------------------
Variant 1 ::: St Pöltener Hütte (rajad 512 + 513B + 511/902B + 512A või 902B)
Matreier Tauernhaus (1512 m) - Venedigerblick (1982 m) - Grünsee (2245 m) - Schwarzsee (2344 m) - Grausee (2500 m) - Messelingscharte (2563 m) - Alten Tauern (2493 m) - St Pöltener Hütte (2481 m) - Zirbenkreuz (1984 m) - Matreier Tauernhaus.
Võimalik teha lühike tõus Messelingschartelt (2560 m) Messelingkogeli tippu (2693 m) (+0:35 h tõusule; lühike ketirada).
Raskusaste 2-3 (lühike ketirada).
Tõus 1120 m, aeg 6:30 h, teepikkus 15 km.
Matkarada variant 1
Matkarada variant 1
Vaade Großvenedigeri poole Grünsee rajalt
Variant 1A ::: Kolme järve tuur (rajad 512+513) Matreier Tauernhaus (1512 m) - Venedigerblick (1982 m) - Grünsee (2245 m) - Schwarzsee (2344 m) - Grausee (2500 m) - Messelingscharte (2563 m) - Messelingkogel (2694 m) - Matreier Tauernhaus.
Raskusaste 2-3 (lühike ketirada Messelingkogeli tippu).
Tõus 1157 m, aeg 5:00 h, teepikkus 10 km.
Schwarzsee ja Grünsee
Variant 1B ::: Grünsee (rada 512) Matreier Tauernhaus (1512 m) - Venedigerblick (1982 m) - Grünsee (2245 m) - Matreier Tauernhaus.
Raskusaste 2.
Tõus 733 m, aeg 4:00 h, teepikkus 6 km.
Matreier Tauernhaus (1512 m) - Außergschlöß (1700 m) - Innergschlöss (1689 m) - Matreier Tauernhaus.
Raskusaste 1.
Tõus 189 m, aeg 2:15 h, teepikkus 8 km.
Innergschlössi või sealt tagasi on võimalik sõita ka mägitaksoga või hobukaarikuga (ühe otsa hind hobukaarikul 7€, taksol 5€ (ainult reserveerimisel); seda varianti on soovitav kasutada neil, kes soovivad Innergschlössist edasi kaugemaid radu valida).
Matkarada variant 2
Felsenkapelle kabel Innergschlössi teel
Innergschlöss
Variant 2A ::: Liustikutee ::: Gletscherweg (rada 921+921A+902B)
Innergschlöss (1689 m) - Salzbodensee (2137 m) - liustik (2250 m) - Innergschlöss.
Raskusaste 2.
Innergschlössist edasi: tõus 670 m, aeg 4:15 h, teepikkus 8,5 km.
Matkarada variant 2A
Matkarajad 2A (punane), 2B (roheline) ja 2C (punane+oranž)
Gotes Auge (Jumala silm)
Liustikutee
Variant 2B ::: Ochsenwaldweg (rada 921+935+902B)
Innergschlöss (1689 m) - Ochsenwaldweg (2030 m) - Innergschlöss
Raskusaste 2.
Innergschlössist edasi: tõus 341 m, aeg 3:15 h, teepikkus 6,5 km.
Matkarada 2B
Ochsenwaldweg
Variant 2C ::: Innerer Knorrkogel (rada 921+921A+902B)
Innergschlöss (1689 m) - Salzbodensee (2137 m) - Löbbentörl (2770 m) - Innerer Knorrkogel (2884 m) - Innergschlöss
Raskusaste 2-3.
Innergschlössist edasi: tõus 1200 m, aeg 6:30 h, teepikkus 13 km.
Matreier Tauernhaus (1512 m) - Löbbensee (2226 m) - Wildenkogelscharte (2870 m) - Wildenkogel (3021 m) - Matreier Tauernhaus.
Raskusaste 3.
Tõus 1510 m, aeg 6:30 h, teepikkus 11 km.
Matkarada variant 3 (sinine joon)
Matkarada variant 3 (punane joon)
Wildensee nähtuna Wildenkogeli tipust
Großvenediger Wildenkogeli tipust
-------------------------
6. päev / 6. august - Kõrg-Tauerni rahvuspark: Großglockneri jalamil
Hohe Tauerni keskosas asub Austria kõrgeim tipp Großglockner (3798 m). Meie matkarajad algavad Lucknerhausi juurest. Võimalik on valida kolme põhivariandi vahel: esimene neist viib Großglocknerile kõige lähemale Stüdlhütte suunas, teine tõuseb Lucknerhausist paremal asuvale mäeribile Glorer Hütte poole ja kolmas vasakule jäävale Figerhorni tipule. Ka siin on kahel esimesel marsruudil mitmeid erineva raskusastmega valikuid.
Esimese variandi (Stüdlhütte) valinutel on võimalik tõusta hüti naabruses asuvale Fanotkogelile (2905 m) või Großglocknerilt laskuvasse liustikku kiilunud Scherele (3037 m). Mõlemalt avanevad hingematvad panoraamvaated Großglocknerile ja teda ümbritsevatele liustikele. Samas on võimalik piirduda ka lühikese orumatkaga Lucknerhütteni (1A).
Teise variandi (Glorer Hütte) radasid on kaks: kas otse (2B) või ringiga Medelsatteli kaudu (2A). Viimane on kahtlemata põnevam, sest lisaks lähematele vaadetele Großglocknerile on rajal ka lühike redelitega lõik.
Kolmas variant (Figerhorn) tõuseb Lucknerhausist vasakule jäävale mäeahelikule Figerhorni tippu, kust avanevad veidi kaugemad vaated Großglocknerile. Samas on tõusu vähem kui teistel tipuvallutustel ja rada peaks ka lihtsam olema.
Matkarajad 1 (punane), 2A (kollane) ja 3 (roheline)
Variant 1 ::: Stüdlhütte (rada 43+702B) Lucknerhaus (1918 m) - Lucknerhütte (2241 m) - Stüdlhütte (2802 m) - Lucknerhütte - Lucknerhaus.
Soovi korral on võimalik Stüdlhütte juurest teha tõus Fanotkogeli tippu (2905 m; + 1:00 h, + 100 m) või Schere tippu (3037 m; +2:00 h; +235 m; +2 km).
Raskusaste 2-3.
Tõus 959 m, aeg 5 h, teepikkus 11 km.
Matkarada variant 1
Stüdlhütte, taustal Fanotkogel
Großglockner Fanotkogelilt
Variant 1A ::: Lucknerhütte (rada 43 + 702B) Lucknerhaus (1918 m) - Lucknerhütte (2241 m) - Lucknerhaus.
Raskusaste 1.
Tõus 335 m, aeg 2 h, teepikkus 5 km.
Großglockner Ködnitztali orust
Lucknerhütte
---------------------
Variant 2A ::: Glorer Hütte Medelsatteli kaudu
(rada 43 + 702B + Johann-Stüdl-Weg + 713 + 714) Lucknerhaus (1918 m) - Lucknerhütte (2241 m) - Medelsattel (2676 m) - Glorerhütte (2642 m) - Lucknerhaus.
Raskusaste 3 (redelid).
Tõus 1003 m, aeg 6 h, teepikkus 13 km.
Vaade Medelsattelilt
Variant 2B ::: Glorer Hütte (rada 714) Lucknerhaus (1918 m) - Glorerhütte (2642 m) - Lucknerhaus.
Raskusaste 2.
Tõus 780 m, aeg 5 h, teepikkus 9 km.
Matkarada variant 2B
Glorerhütte
------------------------
Variant 3 ::: Figerhorn (rada 42 + 42A) Lucknerhaus (1918 m) - Figerhorni tipp (2743 m) - Lucknerhaus.
Raskusaste 2.
Tõus 830 m, aeg 4:30 h, teepikkus 6 km.
Matkarada variant 3
Figerhorni tipus; vaade Großglockneri suunas
-------------------------
7. päev / 7. august
Hommikusöök hotellis. Alustame kojusõitu.
Viinis käime kuulsates Viini metsades ja vaatame lühikese linnaekskursiooni käigus Ringstraßet, Stefansdomi ja Hundertwasseri majasid. Sõidame läbi Viini lennujaama, et soovijad saaksid õhtuse Air Balticu lennuga Riiga või Tallinna lennata.
Ööbimine Tšehhimaal Mikulovis (hotell Maroli***).
Hundertwasseri maja
8. päev / 8. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Tšehhi ja Poola, jalasirutuspeatused teel. Külastame Moraavia karstialal Balcarka koobast.
Ööbimine Varssavis (hotell Partner***).
Balcarka koobas
9. päev / 9. august
Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Balti riikide, koju jõuame hilisõhtul.
Matkaradade raskuskategooriad
Matkaradade raskuskategooriad on toodud Cicerone kirjastuse reisijuhtide järgi:
1 - Lühikesed vähese tõusuga korralikud rajad.
2 - Mõõduka raskusega üsna suure kõrguste vahega rajad, mis eeldavad sobivat riietust ja jalatseid.
3 - Pikad järsu tõusuga või halvasti märgatavad rajad, mis nõuavad head tasakaalutunnetust, vahel võib viia ka liustikule; hädavajalikud on sobivad jalatsid ja ilmastikukindel riietus.
Cicerone liigitus on mõneti sarnane Austrias kasutatava radade liigitusega, kuid ei kattu sellega siiski. Austrias on rajaviitadel kasutatavad tähistused järgmised.
Austria rajaviidad
Itaalias ei väljenda rajaviidad raskuskategooriat.
Hommikusöögid on kõikides hotellides paketi hinna sees.
Lienzis Holunderhofi hotellis on võimalik õhtusööki ette tellida. Õhtusöök on ajavahemikus kell 18.00-21.30, viimane hetk sööma jõudmiseks on ca 20.30. Selleks ajaks peaksime ikka kõigil päevadel hotelli tagasi jõudma. Hind on täiskasvanule 18 eurot (alla 15-a reisijale 10 eurot). Selle raha eest saab kindla menüüga kolmekäigulise õhtusöögi ja salatilaua. Kevadel teen küsitluse, kes soovib hotellist õhtusööki ette tellida (see tuleb siis ka ette maksta). Praegu on see info lihtsalt mõtisklemiseks.
Muidugi on võimalik hotelli restoranis ka menüü järgi söömas käia (vt menüüd).
Hotellist 1 km kaugusel on Spari kauplus (vt infot). Kauplus on avatud (E-R) 07:15 - 19:30. Igal õhtul poodi jõudmist ei julge siiski garanteerida, sest matkapiirkonnad on hotellist 45 - 55 km kaugusel.
Lienzi keskväljakule on ~2,5 km. Seal on ka muid toidukohti.
