pühapäev, 22. september 2013

Oktoobripäike 10

Seekordne juubeliüritus sündis läbi valude ja vaeva. Kuigi Maris juba augustis küsis, millal siis rappa lähme, õnnestus tal hankida matkaks närvipõletik. Ta otsustas küll matka mitte päris vahele jätta, aga tulla Varessaarde teiselt poolt (Mustassaarest). Seepeale arvas Mare, et tema läheb Marisele seltsiks ja nii jäimegi vaid mina ja Eve üle raba matkajate nimekirja. Tasapisi selgus siiski, et Merike ikka tuleb ja ka Joosep pidi esimesed rabaristsed saama. Siiski tundus seltskond kuidagi häbematult väike olevat. Üritasin mõlemast oma koolist tegusamaid inimesi kaasa meelitada, kuid kõigil olid juba plaanid nädalavahetuseks tehtud. Kuigi Boss ütles pärast viimast, viie aasta tagust rabaretke, et tema enam mäda maa peale ei lähe, helistasin siiski ootamatu mõtte ajel talle ja nii ta tuligi, pealegi koos Karl Marteniga. Ja lõpuks selgus, et Mare oli ka Toomase "ettevalmistusmeeskonda" värvanud. Seega kokkuvõttes - kuus üle raba minejat ja kolm vastutulijat.



Laupäev hommikul sai siis kahe autoga esmalt Pikanõmmele sõidetud, kust siis Toomas minu autoga ja Mare-Maris Toomase autoga Mustassaarde edasi sõitsid, ülejäänud aga raba serva poole sammud seadsid. Imetlesime taaspuhkenud võhumõõkasid, Eve viskas end korraks libedal sillalaual kõhuli vette, tegime traditsiooniliselt rabaservas kaikad ja marssisime piki rabaserva poolsaare tippu.
Esimesed sammud rabas, peaaegu mitte ainsamat jõhvikat... Taevas oli pilvine, kuid tuuleõhkugi ei liikunud ja nii lõigi higi lahti. Peagi oli taasa kõva maa jalge all, jõudsime suuremale Muraksaarele.  Ega lõunaoodet kotkapesa all vahele saanud jätta, nii siis maiustasimegi veidi kodust kaasa võetud hõrgutistega. Evel olid täidetud paprikad, teistel võileivad. Poisid turnisid matkaonni katusele langenud puu peal.
Siis ragistasime end edasi, kuni saarelt uuesti maha saime. See metsarada, mis Pikanõmmelt Muraksaarteni viib, on ülduselt üsna täis kasvanud ja ebameeldiv käia. Ilmselt on mõju avaldanud ka see, et meie grupid eelmisel aastal Mäurassaarest peale läksid ja muid käijaid sel rajal on ilmselt üksikuid. Kuigi Mäurassaarde viib hea rada ja pole mingit võpsikus ragistamist, on sealt üle raba Varessaare poole minek suuresti rabamännikus sabistamine ja seega ei näe rabaavarusi. Ka on seal üle Tümasoone minek vastikum, kui Muraksaarte raja peal. Seetõttu meeldib mulle ikkagi vana, palju kordi käidud rada Muraksaartelt Varessaarde palju enam, kui eelmisel aastal esmakordselt läbitud Mäurassaare - Varessaare rada.



Kuna ilm oli pilvine, siis olid ka rabavärvid seekord tuhmimad, kuid võrreldes nädalataguse ajaga oli sügis suure sammu edasi astunud ja seetõttu kollaseid-punaseid toone märksa enam. Nii võlusid ka seekord kaunid rabamättad, eriti aga rohe-kollased tarnapuhmad.



Rabauusikud Joosep ja Karl ruttasid kõige ees. Tulles vastu Bossi soovile mitte mädasse maasse vajuda juhatasin nad pisukese ringiga esimesest mustast maast mööda. See on see lage ala pärast saari, kus kõik alati suure vaardiga Kotkaninale suuna võtavad, aga unustavad minu manitsuse, et ärge musta maa peale suunduge, vaid tehke pisike kaar. Seekord siis suutsid isegi poisid hoiduda otseteest.



Karoli põõsa juurest edasi oli esmalt ikka päris kuiv, tasapisi aga muutus siiski mõni koht pehmemaks ka. Tõele au andes peab ütlema, et ega me ei viitsinud isegi kinnikasvanud laugastest ringiga ümber minna, vaid ikka otse üle. Nii said ka Joosep ja Karl sääred märjaks ning Joosep üpris pahaseks - rohkem küll teiste peale, kuigi ta ise jalge ette vaatamata otse musta auku ronis....
Atraktsioonide ala polnudki eriti atraktsioonikas, kuid erinevalt eelmisest nädalavahetusest õnnestus meil siiski veidi keerukamasse kohta sattuda. Noh, oligi huvitavam, kui mitte arvestada, et Boss korraldas meile pisikese ehmatuse. Eks ta tegi paar kiiremat sammu ja siis võttis südame rinnus hüppama. Väikese pausi järel ületasime viimase, märjemal ajal õõtsuva ala ja maandusime lõunaeine paigas kaikametsa kõrval.



Võileib põske ja veidi ka Bossi varudest usku kinnitanud, tõttasime jälle edasi. Leidsime eelmisel nädalavahetusel kaotatud matkamati, päike tuli välja ja kallas meid üle nii värvidemängu kui soojusega. Ilusa lauka ääres peesitasime üsna tükk aega. Tankisime vett (mulle sai vist lõpuks mingi 6 liitrit selga :-) Poisid ja Merike korjasid õhtuseks mannavahuks pudelitäie jõhvikaid, Boss vaatles pilvi ja Eve bonsaisid.



Mina pildistasin, nagu tavaliselt, ohjeldamatult laugast - ei väsi ma ka sellest vaatest! Nii ei märganudki õigeaegselt põhja poolt kiiresti lähenevat tumedat pilve. Kui märkasime, siis andsime küll jalgadele valu, aga ega see rabas eriti kiiresti edasi ei vii. Nii saimegi selga külma vihmasahmaka viimasel pooletunnisel teelõigul.
Kui Varessaarde jõudsime, jäi ka vihmasabin üle. Leidsime eelgrupi juba soojaks köetud ülemises toas meid ootamas. Ka nemad olid raba peal käinud ja just tagasi jõudnud.



Panime kuivad riided selga ja asusime õhtusööki vaaritama. Nimelt olla eelgrupi info kohaselt oodata umbes 15 inimeselise grupi laekumist. Ei jõudnudki me veel oma tatrapudruga valmis, kui neid Kotkanina poolt pudenema hakkaski. Olid kõik puha moodsates liibuvates riietes ja millegipärast koledal kombel märjad-turbased; ühel turritas turbatutt lausa kaelusest välja. Selgus, et nad olid hakanud tulema Mäurassaare serva pidi, ületanud Tümasoone ja Pardilaukad ning lõpuks Ilusate laugasteni välja jõudnud. Nii panidki hooga Varessaarest mööda. Kuna nad olid esmakordselt Muraka rabas, siis ei kujutanud nad seda eriti ette ja olid lihtsalt  GPSi järgi tulema hakanud, aga vahepeal sellegipoolest eksinud. Minu meelest ka ilma kaigasteta (vähemalt ma ei näinud, et kellelgi oleks olnud). Mitmete uustulnukate rõivastel paistis silt "Suusahullud" - selgus, et see oligi sellenimelise suusaklubi sügismatk. Tõepoolest veidi hullud, aga mis poolest me ise 30 a tagasi paremad olime, kui lihtsalt Võhkassaare alt rappa astusime ja teed Varessaare poole otsima hakkasime ... Nemad ilmselt vähemalt rohkem siia ei tule ja otsivad järgmise raba, mina aga leian end ikka igal sügisel Muraka rabast ja Varessaarest; hakkab vist 70 kanti ulatuma see kordade arv...



Kuigi rahvast oli palju (suusahulle oli vähemalt 18, kui mitte rohkem), saime kenasti keetmisega ja magamisega hakkama. Meie küll pärast õhtusööki oma palavas teise korruse kambrikeses ning nemad õues laua ja lõkke ümber. Boss veel leidis ühe oma õpilasegi nende hulgast. Ah jaa, mannavaht sai ka ikka tehtud.
Kui kell kümnele lähenema hakkas, kiskus meid juba pigem horisontaali. Kuulasime veel Marise esituses Ilmar Trulli luulet. Seejärel lisandus järjest norskehelisid ja alt kostev suusahullude jutukõmin uinutas enamuse unele. Viimased valvurid siiski ei saanud enne sõba silmile, kui vaikus majas.
Hommikune äratus oli Bossi ja Karli esituses kella seitsme ajal. Seejärel vesi kuumaks, toit põske, tuba puhtaks, grupipilt ja Mustassaarde. Seal veel Mare kurgisalat ja edasi kodu poole.
Kas järgmine Oktoobripäike tuleb veel või saab iga asi kord otsa?


teisipäev, 17. september 2013

9.D klassiga Muraka rabas

See sügis algas ootamatult - selgus, et Jõgevamaa Gümnaasiumis määratakse igale klassile lausa kaks klassijuhatajat ja nii saingi oma vana klassi ka poole kohaga tagasi. Ja samas olin Jõgeva Põhikoolis juba 9.D klassi juhatajaks saanud. Nii et huvitav kogemus - juhatada kahte klassi korraga, pealegi erinevates koolides. Ja loomulikult tähendab see ka kahte Muraka raba matka. 9.D klassi jaoks on see siis esmakordne kogemus.
Kui matka välja pakkusin, oli paar õpilast, kes kohe "ei" ütlesid, neli, kes lubasid veel mõelda, ja suurem osa ajas kohe käed püsti. Aga nagu ikka, tegi elu omad korrektiivid - kes jäi haigeks, kes pidi kodus venda hoidma, kellel selgus ootamatult, et isal on sünnipäev. Seega jäi matkajaid lõpuks järgi vaid kaheksa, mis on siiski peaaegu pool klassi: lisaks minule siis Kerlyn, Liis, Mihkel, Nantido, Tarvo, Kairo ja Timo.



Hommikune kohtumine oli seekord uuel aadressil - Rohu 10 koolimaja ees - on see ju nüüd meie kool. Transpordiga toetasid sedapuhku Kerlyni ja Mihkli vanemad. Kotid ja matkasellid autosse laaditud, läks sõiduks. Seekord oli matka alguspunktiks taas Pikanõmme talu Muraka raba servas. Hiivasime seljakotid selga, tegime ühispildi, lehvitasime autodele ja teele!
Esimene poolkilomeeter mööda metsateed kulges kiiresti. Järgnes pisuke ragistamine juba täis kasvama hakanud matkarajal. Kuigi mingid jäljed seal olid, oli näha, et kui ikka Jõgeva matkagrupp aasta vahele jätab (eelmisel aastal alustasime ju Mäurassaarest), siis rohtuvad ka RMK rajad ...
Rabaservas tegeime kaikad, veidi sammusime veel piki poolsaart kuni viimaks astusimegi rappa. Mitmetele oli üllatuseks, kui pehme see rabapind siiski olla võib. No tegelikult oli ju see vaid raba ümbritsev madalsoo ring - kuiva suve järel oodatult kuiv. Kuivusest tingituna oli näha vaid üksikuid jõhvikaid. Mõnesaja meetri järel jõudsime taas kõvale maale - suuremale Muraksaarele. Seal tegime kotkapesa all matkaonni juures pisikese eine ja siis jätsime juba mitmeteks tundideks kõvema jalgealusega hüvasti.



Kuna raba oli ikka tõeliselt kuiv, siis tekkis mul täitsa mure, kas üldse mingeid atraktsioone teele jääb. Muretsesin asjata, sest nagu vanarahvas ütleb - "siga leiab alati pori". Andsin suuna Kotkaninale kätte ja jäin ise targu tahapoole vaatama, kuhu kappav juhtgrupp meid tüürib. Nagu arvata oligi - otse musta maa peale. No olgu siis pealegi, see ju täitsa kandis, kui tasakesi astuda. Aga ega siis rabauusikud tasakesi astunud, ikka hooga hips ja hops. Tulemuseks olid ettearvatavalt kilked ja vajumised.



Järgmine pisike peatus oli tavapäraselt Karoli põõsa juures. Ja siis pandi jälle padavai edasi. Jäin taas veidi tahapoole, et ehk saab ka mõne huvitavama hetke kaadrisse. Üldiselt oli aga nüüdseks juba kogemus igaühel olemas ja midagi erilist ei juhtunud. Ka oli atraktsioonide ala tavatult kuiv, nii et isegi õõtsikust võis lihtsalt üle jalutada.



Traditsioonilise lõunapeatuse järel tüürisime juba rabamänniku vahel Ilusate laugaste suunas. Timo ja Nantido otsustasid vahepeal oma rada leiutada, mis päädis Timo magamismati kaotusega. Aga kui rajad meid taas kokku viisid, olime varsti ka Ilusa lauka juures. Võtsime vett, tegime pilti, ampsasime mõne jõhvika, mida siin paar peotäit siiski leidus. Kuigi ilm oli soe, ei leidnud ma mõttekaaslasi ujuma mineku suhtes. Nojah - pooled olid ju nagunii nohused.



Peagi taheti jälle minema rutata, nii et kauni ilma nautimisest ei tulnud suurt midagi välja. Nii tümpsusimegi kiirelt Varessaare suunas ja maandusime lõpuks suhteliselt rajarekordiga - enne kella kolme olime juba kohal. Meie õnneks oli maja tühi ja nii hõivasimegi ülemise korruse. Kuna õhtusööki oli veel tõepoolest liiga vara teha, siis tegeleti nii kaardimängu kui ka ronimisega.



 Lõpuks alustasime siiski tatrapudru keetmisega. Oli see protseduur seekord eriti hõlbus - RMK oli just äsja toimetanud kohale suurel hulgal kuivi puid, nii et meil jäi üle neid vaid veidi peenestada. Pärast õhtusööki ootas meid aga üllatus - maja nurga tagant ilmus matkaseltskond, mille moodustasid kolm täiskasvanut ja viis erivajadustega noormeest. Grupijuht viis meid vaikselt olukorraga kurssi. Eks meid selline naabrus veidi ärevaks tegi (üks poistest jõudis esimese kümne minutiga teisele kirvega äsada), aga õnneks suutsid kasvatajad oma gruppi siiski tõhusalt ohjata. Tegelikult tegi meid ärevamaks hoopis katuseviilu all paiknev hiigelsuur vapsikupesa.



Aga katsime lakaluugi hädapäraselt kinni ja lootsime (õigustatult) pimedusele ja sügisesele jahedusele, nii et meid ei tülitatudki. Magamineku ajaks olid siiski esmalt teise tuppa kolinud Timo ja Nantido otsustanud teistega ühineda, sest teises toas oli üks hajevil vapsik. Õhtujutud hääbusid kuskil kella kümne paiku ja tuppa laskus vaid unenohinatega pikitud vaikus. Isegi hiiri polnud. Ilmselt on nad veel suvekorteris.



Hommikune ärkamine oli järsk - kõik virgusid kuskil poole kaheksa paiku. Kuuma vee valmistamine ei võtnud kuigi kaua aega ja nii võisimegi juba pärast üheksat alles ärkavatele naabritele ja Varessaarele aidaa öelda.
Teekond Vaabule lendas kärmelt ja kuna autod saabusid ka kokkulepitud ajast varem, siis olimegi juba veidi pärast keskpäeva kodus.
See oli 9.D klassi esimene rabamatk ja esimene matk koos minuga. Kas tuleb ka teisi? Loodetavasti ...

esmaspäev, 29. juuli 2013

Mont Blanci matkaradadel 2013


Matkareis Chamonix piirkonna Alpides

20. - 28. juuli 2013 (9 päeva)
Mont Blanc (4808 m) on Lääne-Euroopa kõrgeim mägi. Mont Blanc asub Alpides Prantsusmaa ja Itaalia piiril; lähedusse jääb ka Šveitsi piir. Suurim mäelt langev liustik Mer de Glace on 14 km pikk.
Chamonix’ on Prantsusmaa tähtsaim mägiturismi keskus, kaasaegse alpinismi sünnikoht ja esimeste taliolümpiamängude toimumiskoht. Tavaliselt alustatakse Chamonix’st tõusu Mont Blanc'ile. Esimesena tõusid Mont Blanc'i tippu 1786. a Michel Gabriel Packard ja Jacques Balmat.
Chamonix’ ümbruses on palju erineva raskusastmega matkaradu, mis pakuvad võimsaid vaateid Euroopa kõrgeimatele tippudele.
 


Programmis kolm matkapäeva Prantsuse ja Šveitši Alpides Chamonix' piirkonnas

1. Grand Balcon Sud - päev Aiguilles Rouges' nõlvadel.
Hingematvad vaated üle oru kõrguvale Mont Blanc'ile ning teda ümbritsevatele liustikele ja tippudele. Matkarada lookleb enam-vähem ühel kõrgusel, teele jäävad pisikesed järvesilmad, kõrvale kaljune Aiguilles Rouges' mäehari, alla orgu aga Chamonix.
  2. Emossoni järved Šveitši ja Prantsusmaa piiril.
Reisi pikim matkapäev pakub võimalusi näha Euroopa üht kõrgemat elektrijaama tammi, 250 miljoni aasta eest kivistunud dinosauruste jälgi, kuumaastikku meenutavaid lubjakivimägesid, kitsaid kaljulõhesid, mulluse lume laike, avarat vaadet kohalikest tippudest, rohetavaid alpiaasasid.
  3. Montagne de la Cote.
Matk Mont Blanc'i esmavallutajate jälgedes mööda mäeharja kahe liustiku vahel. Glacier des Bossons on Euroopa üks järsemaid liustikke, võimas lõhestunud jääkosk, hullumeelne serakkide kaos, selle kohal kõrgumas Mont Blanc'i lumine kuppel.
Alternatiivina on võimalus veeta omal käel terve päev Chamonix's või sõita Montenvers'i rongiga Mer de Glace liustikuni ja tagasi, jalutada liustiku sees (Grotte de Glace) ja külastada Crystal museum'i.  

Hotell Ibis Sallanches Porte du Mont Blanc
Matkade "baaslaager" asus Ibis Sallanches Porte du Mont Blanc hotellis. Sallanches asub Chamonix'ist 30 km kaugusel.

Hotelli sissepääs

Tuba

Restoran

HIND ühele reisijale 485 € (grupis 46 reisijat)

Paketi hinnas
  • bussisõit, tee- ja tunnelimaksud, parkimine
  • 8 ööbimist hotellides koos hommikusöökidega
  • kuurordimaks
  • reisijuhi teenused
  • kuumad joogid bussis
  • käibemaks
Lisatasu eest:
  • tervise- ja reisitõrkekindlustus (soovi korral, grupile soodustus olenevalt grupi suurusest); hinnad on toodud reisilepingus; tasuda 10. maiks. Tutvumiseks Salva Kindlustuse tingimused.
  • atraktsioonide piletid:
    • Andechsi kloostri pruulikoda 4.50 €
    • 1. matkapäeva tõstukipiletid Les Praz - La Flegere - Index (kombipilet 3 sõitu: edasi-tagasi + üks suund) 22 € (kuni 15 a - 18.70 €) / alternatiivid: Les Praz - La Flegere - Index edasi-tagasi (4 sõitu) 25€/21€; La Flegere jaamani ainult üles 12.50 €/10.50 € või edasi-tagasi 15 €/12.50 €
    • 3. matkapäeva tõstukipiletid: edasi-tagasi grupisoodustusega 8.80€ (kuni 15 a - 6.80 €)  / võimalus käia ka ainult jalgsi / alternatiiv: rongiga Mer de Glace 27.40 € (kuni 15 a - 23.50 €)
    • raudtee (funikulöör) Reichenbachi kose juures, edasi-tagasi grupisoodustusega 10 CHF / kuni 16 a 8 CHF (1CHF = 0.85 €)
    • Ksiazi loss 23 PLN / kuni 26-a (üli)õpilasele 16 PLN (1 PLN = 0.25 €)

Matkaradade raskuskategooriad

Matkaradade raskuskategooria määramisel võetakse arvesse matka pikkust, tõuse ja langusi (sh nende kallet), maastiku tüüpi, radade olemasolu ja tähistust.
1 - kerge - lihtne jalutusrada, hästi märgistatud, kuni 500 m tõuse - laskumisi.
2 - keskmine - tähistatud mägirada, vajalikud libisemiskindlad jalatsid (mitte sandaalid); võib olla üsna pikk (kuni 8h), kuni 1000 m tõuse - laskumisi
3 - raske - mägirada kogenud matkajatele, võib olla halvasti märgatav või kehvasti tähistatud; võib esineda lühikesi via ferrata (tugikettidega) lõike; üle 1000 m tõuse - laskumisi

Lühisõnastik kohanimede mõistmiseks

  • Lac - järv
  • Montagne,Mont - mägi
  • Aiguille - nõel (terav kaljune tipp)
  • Col - kuru (mäesadul)
  • Glacier - liustik
  • Nord - põhi
  • Sud - lõuna
  • Chalet - suvemaja (mägihostel)
  • Balcon - rõdu
  • Grand - suur
  • Vieux - vana
  • Blanc - valge
  • Noir - must
  • Rouge - punane
  • Pointe - ots (tipu tähenduses)
  • Cheval - hobune
  • Corbeau - ronk

Reisiprogramm päevade kaupa

NB! Sõltuvalt ilmast võib matkaplaan veidi muutuda.

1. päev - 20. juuli

Väljasõit varahommikul vastavalt lisainformatsioonile. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola, lühipeatused teel. Ööbimine Varssavis (hotell Partner).

2. päev - 21. juuli

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Tšehhi, lühipeatused teel. Õhtune jalutuskäik Plzeni vanalinnas. Võimalus lähemalt tutvuda linnaga nelja jõe vahel: avar Vabariigi väljak renessansi-sgraffito'ga kaunistatud raekoja, gooti stiilis Bartolomeuse kirikuga (veidi üle 100- meetrine kirikutorn on Böömimaal kõige kõrgem) ning jõukate linnakodanike häärberitega. Ööbime Plženis (hotell Courtyard by Marriott).

3. päev - 22. juuli

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Saksamaa ja Šveitši Prantsusmaale Ülem-Savoia departemangu. Pikem peatus Müncheni lähistel, kus külastame Andechsi benediktiinide kloostrit ja kloostri pruulikoda (pilet 4.50 €). Klooster on tuntud palverännakute sihtpunktina, aga ka innovaatorina õllepruulimises. Silmailu pakub kloostrikiriku rokokoo-stiilis sisemus ning kosutust Andechsi pruulikoja toodang. Ööbime Chamonix lähistel (30 km) Ibis Sallanches Porte du Mont Blanc hotellis.

4. päev - 23. juuli

Hommikusöök hotellis. Matka alguspunktiks on alpinismi sünnipaik ning esimeste taliolümpiamängude toimumiskoht Chamonix (1060 m). Matkapäev kulgeb Aiguilles Rouges’i, Punaste nõeljate tippude all Grand Balcon Sudi radadel. Üle Chamonix oru avanevad hingematvad vaated Mont Blanci massiivi tippudele ja liustikele.
Olenevalt raja valikust tõus Les Praz'ist tõstukiga La Flegere’i (1871 m) või Indexi (2385 m) jaama Aiguilles Rouges mäemassiivi nõlval.
Võimalus valida erineval kõrgusel kulgevate ja erineva pikkusega matkaradade vahel: praktiliselt ilma tõusudeta rajad järvedeni Lac Blanc (2352 m) ja Lacs des Cheserys (2211 m) või paarisajameetriste tõusudega rajad Aiguilles Rouges aheliku ületamisega kurude Col du Lac Cornu (2414 m) ja Col de la Gliere (2461 m) kaudu, sihtpunktiks järved Lacs Noirs (2500 m), Lac Cornu (2276 m) ja nende lähistel nimetu tipp (2685 m). Laskumine La Flegere (1871 m) tõstukijaamast.
Öö hotellis Ibis Sallanches Porte du Mont Blanc.
Tõstukipiletid: 22 € (kuni 15 a - 18,70 €)
Rajainfo:
  • Variant 1 (kaardil punane rada): Index (2385 m)- Lac Blanc (2352 m) - (Lacs des Cheserys 2211 m -kaardil punase punktiiriga rada) - Chalet de la Flegere (1871 m)
    tõusu praktiliselt pole: Index - Lac Blanc on traavers (rada kulgeb mäenõlval enam-vähem ühel kõrgusel), edasi laskumine ~500 m; aeg 3-4h; raskusaste: 1.
  • Variant 2 (kaardil roheline rada edasi-tagasi + kollane rada): Index (2385 m)- Col de la Gliere (2461 m)- Index (2385 m)- Chalet de la Flegere (1871 m)
    üsna järsk tõus ~200 m kurule (lühike kett), soovi korral laskumine Lac Cornu äärde (2276 m) või tõus Lacs Noirs (2500 m) juurde või tõus nimetule tipule 2685 m (+270 m), tagasiteel laskumine ~700 m; aeg 3-4h + lisaaeg järvedeni laskumiseks või tippu tõusmiseks; raskusaste: 2.
  • Variant 3 (kaardil roheline rada + roosa või roosa punktiiriga rada + sinine rada): Index (2385 m)- Col de la Gliere (2461 m) - Col du Lac Cornu (2414 m)- (Planpraz 2000 m) - Chalet de la Flegere (1871 m)
    üsna järsk tõus ~200 m kurule (lühike kett), soovi korral laskumine Lac Cornu äärde (2276 m) või tõus Lacs Noirs (2500 m) juurde või tõus nimetule tipule 2685 m (+270 m), tagasitee laskumine ~700 m; aeg 5-6h + lisaaeg järvedeni laskumiseks või tippu tõusmiseks; raskusaste: 2.
  • Variant 4 (kaardil roheline rada edasi-tagasi + punane rada): Index (2385 m)- Col de la Gliere (2461 m) - Index (2385 m)- Lac Blanc (2352 m)- Chalet de la Flegere (1871 m)
    üsna järsk tõus ~200 m kurule (lühike kett), soovi korral laskumine Lac Cornu äärde (2276 m) või tõus Lacs Noirs (2500 m) juurde või tõus nimetule tipule 2685 m (+270 m), tagasitee laskumine ~700 m; aeg 6-7h + lisaaeg järvedeni laskumiseks või tippu tõusmiseks; raskusaste: 2.
  • Variant 5 (kaardil punase raja alumine haru edasi-tagasi + lilla rada): Soovijatel võimalus tõstuki piletiraha kokkuhoiu eesmärgil tõusta ainult La Flegere'ni (ainult üles 12.20€/10.60€ või edasi-tagasi 14.20€/12.20€) ja matkata marsruudil La Flegere (1871 m) - Lac Blanc (2352 m) - (Lacs des Cheserys 2211 m) - Chalet de la Flegere (1871 m) - laskumine jalgsi Les Praz'i (1060 m)
    tõus ~500 m, edasi laskumine ~500 m + laskumine Les Praz'i 800 m; aeg 4h; raskusaste: 2.
  • Variant 6 (kaardil sinine rada edasi-tagasi + lilla rada): Soovijatel võimalus tõstuki piletiraha kokkuhoiu eesmärgil tõusta ainult La Flegere'ni (ainult üles 12.50€/10.50€ või edasi-tagasi 15€/12.50€) ja matkata marsruudil La Flegere (1871 m) - Planpraz (2000 m)- Chalet de la Flegere (1871 m) - laskumine jalgsi Les Praz'i (1060 m)
    tõus ~130 m (rada on praktiliselt traavers), + laskumine Les Praz'i 800 m; aeg 4h; raskusaste: 1.







Lacs Noirs, taamal Mont Blanc

Aiguilles Rouges

La Flegere jaam

Vaade Grande Jurasses'le
Grand Balcon du Sud matkarajalt

Grand Balcon Sud

Lac Cornu

Lac Blanc

5. päev - 24. juuli

Hommikusöök hotellis.
Sõidame mööda alpiteed matka alguspunkti La Gueulaz'i Šveitsis Emossoni paisjärve ääres (1960 m). Matkarada kulgeb läbi Veudale lõhangu ja üle väikese mäeharja (2500 m) kivistunud dinosauruste jälgedeni Vieux Emossoni järve lähistel (2400 m). Tagasitee sama rada mööda. Soovijatel võimalus valida tagasitee ringiga üle Šveitši ja Prantsusmaa piiril asuva Col de la Terrasse kuru (2645 m), soovi korral tõusta Pointe de la Terrasse tippu (2734 m) või Cheval Blanc'i tippu (2831 m). Alternatiivina on võimalus matkata Chalets de Loriaz (2020 m) matkaonnini ja tagasi. See rada kulgeb enam-vähem traaversina (ühel kõrgusel) piki mäeribi ja üle alpiaasade, pidevalt on silme ees Aiguille Verte ja veidi kaugemal Mont Blanci lumine massiiv.
Öö hotellis Ibis Sallanches Porte du Mont Blanc.
Rajainfo:
  • Variant 1 (kaardil punane rada): Emossoni tamm (1960 m)- Veudale lõhang - Col Suspendu (2500 m) - dinosauruste jäljed (2400 m) - Col Suspendu (2500 m) - Veudale lõhang - Emossoni tamm (1960 m)
    tõusu kokku ~640 m; aeg 5h; raskusaste: 2.
  • Variant 2 (kaardil punane rada + oranž rada + sinine rada): Emossoni tamm (1960 m)- Veudale lõhang - Col Suspendu (2500 m) - dinosauruste jäljed (2400 m) - Col de la Terrasse 2645 m - (Pointe de la Terrasse tipp 2734 m) - Chalets de Loriaz (2020 m) - Emossoni tamm (1960 m)
    tõusu kokku ~700 m (tipu korral +800 m); aeg 6-7h; raskusaste: 3.
  • Variant 3 (kaardil punane rada + roheline rada): Emossoni tamm (1960 m)- Veudale lõhang - Col Suspendu (2500 m) - dinosauruste jäljed (2400 m) - Cheval Blanc'i tipp (2831 m; lühike kett) - Veudale lõhang - Emossoni tamm (1960 m); kõige kiiremad võivad üritada tagasiteed ka Chalets de Loriaz kaudu (oranž rada + sinine rada)
    tõusu kokku ~1000 m; aeg 8h; raskusaste: 3.
  • Variant 4 (kaardil sinine rada): Emossoni tamm (1960 m)- Chalets de Loriaz (2020 m) - Emossoni tamm (1960 m)
    tõusu kokku ~100 m; aeg 4h; raskusaste: 2.






Emossoni tamm (180 m kõrge)

Veudale lõhang

Cheval Blanc (2831 m)

Vieux Emosson
hetkel kahjuks ehitustööde tõttu veeta

Loriazi alpiaasad

6. päev - 25. juuli

Hommikusöök hotellis.
Matka alguspunktiks on jällegi Chamonix, rada kulgeb Mont Blanci esmavallutajate jälgedes kahe liustiku vahel Montagne de la Cōte’i harjal. Matkarada algab Le Mont'i parklast (1020 m) või tõstukiga tõustes Chalet du Glacier des Bossons' juurest (1350m). Tõuseme mööda Mont Blanc'ilt laskuvat mäeharja kahe liustiku - Glacier des Bossons ja Glacier de Taconnaz - vahel. Bossons’i liustik on Euroopa ja ilmselt kogu maailma üks järsemaid ning kiiremini liikuvaid liustikke. Parimad vaated jäätornidele, lõhedele ning ebatavaliselt valgele liustikule avanevad poolel teel jääjõgede lahknemispaika, Les Pyramides’i onni juures (Chalet des Pyramides, 1895 m). Võimalus jätkata tõusu Mont Corbeau tipukeseni (2334 m), esmavallutajate esimese laagripaigani Gite a Balmat (2530 m) või kahe liustiku lahknemispunktini la Jonction (2589 m). Need, kes valivad matka vaid Chalet des Pyramides'ni, saavad päeva teise poole veeta Chamonix's. Tõstukipiletid: edasi-tagasi 8.80€ (kuni 15 a - 6.80 €)

Alternatiivid
On võimalus veeta omal käel terve päev Chamonix's ja teha tutvust olümpiarajatistega või sõita Montenvers'i rongiga Mer de Glace liustikuni ja tagasi, jalutada liustiku sees (Grotte de Glace) ja külastada Crystal museum'i. Chamonix'st on ka võimalik tõstukiga tõusta Aiguille du Midi tippu vaateplatvormile (3777 m; edasi - tagasi 50 €/42.50 €), kust on omakorda võimalus sõita gondliga Mont Blanc'i külje alt läbi Itaalia poolele Helbronneri jaama (3466m; pilet alates Chamonix'st 78 €/66.30 €).

Õhtul sõidame Šveitši Rhone orgu (sõit ~150 km). Ööbimine Fiesch'is hotellis Fiescherhof.

Rajainfo:

  • Variant 1 (kaardil punane rada): Chalet du Glacier des Bossons' (1350m) - Chalet des Pyramides (1895 m) - Chalet du Glacier des Bossons' (1350m)
    tõusu kokku ~550 m; aeg 3h; raskusaste: 2.
    Selle marsruudi valinutel jääb pool päeva omal käel Chamonix'ga tutvumiseks (olümpiarajatised, alpimuuseum jms)
  • Variant 2 (kaardil punane rada + roheline rada): Chalet du Glacier des Bossons' (1350m) - Chalet des Pyramides (1895 m) - Corbeau tipp (2334 m)- Chalet du Glacier des Bossons' (1350m)
    tõusu kokku ~1000 m; aeg 6h; raskusaste: 3.
  • Variant 3 (kaardil punane rada + roheline rada + oranž rada): Chalet du Glacier des Bossons' (1350m) - Chalet des Pyramides (1895 m) - Gite a Balmat (2530 m) - la Jonction (2589 m) - Chalet du Glacier des Bossons' (1350m)
    tõusu kokku ~1240 m; aeg 7h; raskusaste: 3.
  • Variant 4 (kaardil sinine rada + punane rada): Soovijatel võimalus tõstuki piletiraha kokkuhoiu eesmärgil tõusta Le Mont'i parklast (1020 m) - Chalet du Glacier des Bossons' (1350m) - Chalet des Pyramides (1895 m) - Chalet du Glacier des Bossons' (1350m) - Le Mont'i parkla (1020 m); aeg 4,5h; raskusaste: 2.





Mälestusmärk esmavallutajatele

La Jonction

Glacier des Bossons

Mont Corbeau

La Jonction

Glacier des Bossons
Alternatiiv - rongiga Mer de Glace
Montenvers'i rong alustab Chamonix'st (1035 m) ja tõuseb 20 minutiga Mer de Glace liustiku keeleni (1913 m). Mer de Glace on Prantsusmaa suurim liustik (7km pikk, 200 m paks). Lisaks liustikule avanevad panoraamsed vaated mitmetele tippudele: Les Drus, Les Grandes Jorasses.
Grotte de Glace tuur viib külastajad liustiku sisemusse. Koopani võib laskuda jalgsi (20 min, 300 trepiastet) või kasutada tõstukit.
Reisiks kulub koos külastustega umbes 3h. Kokku pakett 27.40€ (kuni 15 a - 23.50€)
  • Rongisõit edasi-tagasi
  • Sissepääs Crystal museum'i
  • Tõstuk liustiku äärde
  • Jääkoopa (liustiku sees) külastus


Montenvers'i rong

Mer de Glace

Grotte de Glace


7. päev - 26. juuli

Hommikusöök hotellis. Kulgeme bussiga üle Grimseli kuru (2165 m) Meiringeni. Tõuseme funikulööriga Reichenbachi kose juurde (edasi-tagasi grupisoodustusega 10 CHF / alla 16 a 8 CHF). Šveitsi üheks kuulsamaks paigaks kujunes see tänu Arthur Conan Doyle’i otsusele lasta Sherlock Holmesil ja professor Moriartyl just selle kose ääres viimane võitlus pidada. Sõit läbi Šveitsi ja Saksamaa Plzenisse, jalasirutuspeatused teel. Ööbime Plženis (hotell Courtyard by Marriott).

Tee Grimseli kurule

Totensee Grimseli kurul

Reichenbachi juga

Holmes ja Moriarty Reichenbachi joal

8. päev - 27. juuli

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Tšehhi ja Poola, jalasirutuspeatused teel. Teeme pikema peatuse mäenukil asuva Ksiazi lossi, 13. sajandist pärit Poola suuruselt kolmanda lossikompleksi juures. Lossis on üle 400 kambri (tänasel päeval mahuvad lossi ruumidesse kunstigalerii, 2 restorani ja 3 hotelli). Pika ajaloo ning suuruse tõttu on hoonete kompleksis esindatud kõikvõimalikud arhitektuuristiilid, domineerib külluslik barokk. Ööbimine Varssavis (hotell Partner).

9. päev - 28. juuli

Hommikusöök hotellis. Sõit läbi Poola ja Balti riikide, koju jõudmine hilisõhtul.

Soovitatav kirjandus

Sharp, Hilary. Mont Blanc Walks: 50 walks and 4 short treks. Cicerone, 2010. Vt radu 18,20, 21, 24, 36, (osaliselt ka 34, 35, 42).
Saab soovi korral tellida veebipoest http://www.kriso.ee, hind 22,53€

Viiteid