Nii see kõik algas ... Oma esimesele mitmepäevasele matkale sattusin ma I kursuse talvevaheajal jaanuaris 1981 täitsa juhuslikult: ühel matkagrupil polnud kuskilt mehi võtta ja mulle tundus ebaviisakas oma abist keelduda. Kuna aga kogu ettevõtmine tundus mulle kahtlane - milleks minna talvel nädalaks ajaks metsa telki elama ja suuskadega lumme sumpama - siis olin ma enda meelest hästi kaval ja ütlesin, et tulen siis, kui mu kursusevend Üllar ka tuleb. Ma nimelt olin kindel, et tema pole nagunii nõus. Paraku oli tema juba sama veksli välja andnud, arvestades, et mina nagunii ei ole nõus.
See oli kuuepäevane I kategooria suusamatk Alutaguse metsades, läbi sula lume, suusad enamaltjaolt seljas ja riided kogu aeg märjad. Pärast matka leidsin, et see oli mulle huvitav ja ehk ka vajalikki kogemus, aga rohkem ei lähe ma küll ühelegi matkale.
Aga kui järgmine talv lähemale jõudis, hakkas kuskil midagi kripeldama, ent "abivajajaid" silmapiiril polnud ja nii pidimegi Üllariga matka korraldamise ise ette võtma. Kuna esimene kord on lihtsam käia tuntud radadel, siis sai selleks taas Alutaguse suusamatk, sedapuhku ilusate külmade talveilmadega.
... nii läks edasi ... 1982. a. suvel juhtusin ma üliõpilasmalevas ühte rühma tollase TPedI matkaklubi presidendi Margitiga, kes kutsus mind järgmise aasta kevadel kõrbematkale (jälle meeste põud!), Üllar aga käis juba samal suvel oma esimesel mägimatkal ning sai mägedest maitse suhu. Nii juhtuski, et 1983. aasta viis mind lisaks suusamatkale Karjalas ka Karakumi kõrbe ja Tjan-Shani mägedesse. Sellest ajast peale saigi tavaks käia igal aastal (kui vähegi võimalik) talvel suusamatkal, kevadel kõrbematkal, suvel mägimatkal ja sügisel rabamatkal (Muraka rabas ööbimisega mahajäetud Varessaare metsavahitalus; muide, ka sinna sattusin ma esimest korda ikka sel samal elu esimesel suusamatkal...)
... ja nii lõppes. Pärast ülikooli lõpetamist tulin tööle tollasesse Jõgeva 2. Keskkooli ja hakkasin siin matkaringiga sama skeemi järgi käima. Kuni tulid uued ajad ... Viimane pikk matk oli 1993.aasta suvel Terskei-Alatoo mägedesse. Kuuldavasti oli meie grupp vist peaaegu ainus, kes sel aastal veel Ida pool käis. Seoses Eesti iseseisvumisega muutus järjest keerulisemaks korraldada matku Eestist ida poole (viisad, piletite tellimise raskused, ka piletite hinnad hakkasid järjest tõusma), lääne poole aga ei kannatanud rahakott. Nii lõppeski meie kuulsusrikka matkaringi ajalugu.
Valitud seltskonnaga valimata olukordades
Karakumi päikese all
Alates 1994. aastast käisin kümne aasta vältel (algul peamiselt oma klassi õpilastega, hiljem õpetajatega ja oma lastega) vaid Eesti-sisestel lühimatkadel küll jalgsi, küll jalgrattaga. Minu lemmikuteks on seniajani jäänud Muraka raba ja Kagu-Eesti Kuldne Kolmnurk (Nohipalu järved + Meenikunno raba, Piusa koopad, Ilumetsa meteoriidikraatrid). Hiljem lisandusid siia ka kanuumatkad Võhandu jõel. Ahjaa, 2001. a käisin tüüpilisel bussireisil Norras, kuid see polnud ju matk...
Alates 2004. aastast hakkasin tasapisi taas mägedes käima. Esmalt sai teoks kunagine suur unistus käia mägimatkal Himaalajas, nimelt osalesin mägimatkareisil Nepaalis Annapurna ringil. Siis tulid paariaastaste vahedega Slovakkia Tatrad ning alates 2010. aastast olen teinud jalajälgi Alpides. Nimelt hakkasin koostöös Fortestreisidega korraldama matkareise.
Matkareis tähendab seda, et ühest küljest on nagu bussireis ikka (sõidame bussiga, ööbime hotellides), teisest küljest aga toimuvad tavapäraste ekskursioonide asemel ühepäevased matkad tähistatud matkaradadel. Samas vaatame veidi ikka tee äärde jäävat "klotsi" ka. Matkapäevad on püütud planeerida nii, et oleks midagi igale maitsele: nii algajale kui edasijõudnule, nii sportlikule matkajale kui ka lihtsalt loodusnautlejale, nii lühikese kui ka pika matka austajale. Kõigil matkapäevadel on võimalik valida mitme samast alguspunktist lähtuva erineva matkaraja vahel või neid kombineerida. Marsruutidel on omakorda valikud, kui kaugele ja kõrgele üldse minna: kas teha lühike orumatk või minna tippe vallutama või valida midagi vahepealset.
Ka oma pere olen nende reisidega matkausku pööranud. Lapsed sirgusid ja nii saigi 2018. aastal matkareiside kõrval ette võetud Tour du Mont Blanc (TMB). See on ca 170 kilomeetri pikkune matkarada, mis kulgeb ümber Alpide kõrgeima tipu Mont Blanci massiivi läbi kolme riigi (Prantsusmaa, Itaalia ja Šveitsi).
Ülikooliaegsed matkad 1981 - 1985
1981
-
Alutaguse
I kategooria suusamatk
1982
-
Alutaguse
I kategooria suusamatk
1983
-
Karjala
I kategooria suusamatk -
Karakum
I kategooria jalgsimatk
-
Põhja-Tjan-Shan
I kategooria mägimatk
1984
-
Karjala
I kategooria suusamatk -
Karakum
I kategooria jalgsimatk -
Hiiumaa
jalgrattamatk
1985
-
Põhja-Uural
II kategooria suusamatk -
Karakum
I kategooria jalgsimatk - Rattamatkad Otepää kanti ja Peipsi äärde
-
Matsha
I kategooria mägimatk
Jõgeva 2. Keskkooli matkaringi matkad 1985 - 1993
1986
-
Alutaguse
I kategooria suusamatk -
Karakum
I kategooria jalgsimatk
-
Fan
I kategooria mägimatk
1987
-
Põhja-Uural
suusamatk -
Karakum
I kategooria jalgsimatk -
Terskei-Alatoo
II kategooria mägimatk
1988
-
Karakum
I kategooria jalgsimatk -
Lahemaa
jalgrattamatk
1989
-
Karakum
I kategooria jalgsimatk -
Fan
I kategooria mägimatk
1990
-
Karakum
I kategooria jalgsimatk -
Põhja-Tjan-Shan
I kategooria mägimatk -
Virumaa
jalgrattamatk
1991
-
Karakum
I kategooria jalgsimatk -
Fan
I kategooria mägimatk -
Kagu-Eesti
jalgrattamatk
1992
-
Põhja-Tjan-Shan
I kategooria mägimatk
1993
Uuema aja matkad
2004
- Annapurna ring
mägimatk Nepaalis
2006
- Slovakkia mäed ja koopad
2009
- Slovakkia mäed ja koopad
2010
- Itaalia Dolomiidid
- Slovakkia mäed ja koopad
2011
- Baieri Alpid (Garmish-Partenkircheni piirkond Saksamaal)
2012
- Austria Alpid (Vorarlberg, Rätikon)
2013
- Mont Blanci matkarajad
2014
- Engadin matkarajad (St Moritzi piirkond Šveitšis)
2015
- Tirooli matkarajad (Sesto Dolomiidid, Kõrg-Tauern)
2016
- Wallis (Aletschgletscher, Mattmarksee, Zermatt - Matterhorn)
2017
- Pinzgau (Weißsee Gletscherwelt, Krimmli kosed, Obersulzbachtal ja Großvenediger, Kaprunertal)
2018
- Lõuna-Tirool (Dolomiidid ja Zillertali Alpid: Piz Boè, Ahrntali org, Neveser Stausee ja Pragser Wildsee)
- TMB (Tour du Mont Blanc)
2019
- Ötztal (Sölden, Obergurgl, Gries jaVent)
2020
- TMB valitud lõike (Le Tour, Brevent, Val Ferret ja Val Veny)
2021
- Ötztali "vihmamatkad" (Wildes Mannle, Schwarzkogel, Ramolhaus, Rettenbach ja Hildesheimer Hütte)
2022
- Zillertal (Popbergschneid ja Ahornspitze, Hannemannweg ja Heilig-Geist-Jöchl, Friesenberghaus ja Olpererhütte, Pfitscher Joch ja Rotbachlspitze, Berliner Hütte ja Schwarzsee)
2023
- WHR (Walkers Haute Route)
Mõtteid reisimisest
- Tee on tähtsam kui eesmärk, kuna tee sisaldab endas peale juba saavutatu veel ka võimalikku, mõeldut, ihatut. Eesmärgil on lõpp, teel seda pole, seepärast ei saa seda ka lõpust vaadates hinnata. Tee jätkub. Reinhold Messner "Mallory teine surm"
- Nooruses on reisimine osa haridusest, vanas eas osa elukogemusest. Francis Bacon
- … reisimine ei ole mitte ainult huviväärsuste vaatamine; see toob kaasa elu mõtte pideva arengu ning sügavad ja püsivad muudatused. Miriam Beard
- Liiga tihti hooplesid mehed päeva jooksul läbitud vahemaa pikkusega ja liiga harva sellega, mida nad näinud olid. Louis l'Amour
- Tõeline avastusretk ei tähenda ainult uute maastike nägemist, vaid see annab sulle uued silmad. Marcel Proust
- Ma olen rännanud kogu oma elu ja olen ka reisinud, erinevus on selles, et me rändame pagemise eesmärgil, kuid reisime eneseteostuse saavutamiseks. Hilaire Belloc
- Õigel rännumehel ei ole kindlaid plaane ja päralejõudmine ei ole eesmärk.
- Reis on nagu inimenegi - kahte ühesugust ei ole olemas. John Steinbeck
- Ma ei rända mitte selleks, et kuhugi jõuda, vaid et minna. Ma rändan rändamise pärast. Suur asi on edasi liikuda. R. L. Stevenson
- Isegi suured õnnetused - reisides tuleb neid ika ette - saab muuta seikluseks. Marilyn French
- Maa kuulub igaühele, kes seisatab hetkeks, vaatab ja läheb siis oma teed. Colette
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.