JmG matkamise aluste lühikursuse matk Piusa - Nohipalo - Meenikunno - Ilumetsa matkarajal

Nagu ikka, toimus ka tänavu Jõgevamaa Gümnaasiumi valikkursuste nädalal "Matkamise aluste" lühikursus.  Esmalt kaks päeva teoreetilisi loenguid ja rühmatöid koolis ning seejärel seljakotiga kahepäevane jalgsimatk Piusa - Nohipalo - Meenikunno - Ilumetsa matkarajal (kokku 32 km). Meie koolist osalesid kursusel Kärt, Kärolin, Annabel, Armelle, Kalev, Kaspar, Noel, Renar ja Georg Walther, lisaks Pelgulinna Riigigümnaasiumist Keira.

Matkale pidime õnnetuseks sõitma Jõgeva ja Tartu vahel Elroni asendusbussiga. Mahtusime siiski peale ja jõudsime kenasti Tartus Piusa rongile ümber istuda. 

Piusale jõudsime sel korral kolmveerand kaheteistkümneks. Kohe saime ka filmi vaatama ja siis lühikesele koopakäigule. Seekordne giid oli põhjalik tütarlaps.

Piusa Muuseumikoobas 

Esimesed koopakaevurid olid naised

Tunnike hiljem võisime asuda matkateele. Esmalt ikka läbi karjääri ja siis liivase männimetsa Marga küla poole. Metsateel kohtasime ka vaskussi.

Vaskuss

Margal paelus tähelepanu värskelt värvitud aiatraktor adraga. 

Põllud olid seekord kaetud valdavalt kollase rapsivaibaga. Siiski oli põlluservas märgata esimesi rukkililli. Muid sel ajal tavaliselt õitsevaid lilli polnud veel ilmunud - oli ju kevad olnud pikalt jahe.

Esimese käiguvahe lõpetasime kunagise tamme juures. Praegu on seal kivihunnik, kus mõned üritasid mängida mängu "Mina Kivikuningas".

Kivikuningad

Rapsipõldude vahel jätkus tee Hanikase külakese suunas. Märkasime ka toonekurepaari. Paeluv vaatepilt oli metsaservas paiknev vana talukoht. 

Pika metsatee servas polnud ka veel tavapäraseid õitsejaid, küll aga kullerkuppe ja piibelehti. Maikellukeste lõhna viskas aegajalt ninna ka, kuid tänane tuul oli selline, et pigem tuli see juurde mõelda. 

Kõik käiguvahed kujunesid täiesti keskmisteks. Järgi eriti kedagi ootama ei pidanud, sest grupp oli suhteliselt ühtlase jõudlusega. Viimases peatuskohas ootasime küll veidi Kasparit, kes oli vist kogu saadaoleva noorkotkaste varustuse seljakotti pakkinud. Tegime juba mõned telkkonnapildid ka.

Renar, Noel ja Annabel

Georg Walther

Kalev ja Kaspar

Keira

Mustjärve äärde jõudsime veidi pärast kella viite. Kogu matkaaeg oli 4:21 h ja teekonnaks joonistas minu kell 16,6 km. 

Pärast venitusharjutusi pakkusin küll esimese tegevusena välja ujumist (kuniks ihu veel soe), aga ikkagi hakati hoopis telke püstitama. Pärast ikka käisid Renar ja Kaspar ka ujumas. Renar arvas, et vesi on külm; Kaspar mulistas vist oma pool tundi.

Aga veel enne tegelesid Georg ja Kaspar lõkketulega. Said sellega päris kähku hakkama, nii et ma võisin hakata tatraputru vaaritama.

Kui hakkasin pudru jaoks lihakonserve avama, selgus, et üks neist oli hoopis pasteet - ilmselt olid karbid poes ühes virnas. Seda ei saanud ju pudru sisse panna. Pakkusin siis niisama, kuid lugu lõppes sellega, et pidin üksi karbitäie pasteeti ära sööma. Tatrapudru söödi ka kõik ära. 

Pärast sissejuhatavat kaardimängu käisime osa seltskonnaga ka traditsioonilisel Valgejärve matkal - et vorstikestele ruumi teha. Kui esitasin tavapäraseid küsimusi, siis selgus, et kaks õpilast pidasid kadakat lehiseks ja üks männiks; kolm ei arvanud üldse midagi...

Mäe peal märkasin ka kena äraõitsenud palukarukella tutti.

Palukarukella tutid

Üle Eestimaa võis tol õhtul jälgida Kanada metsapõlengute suitsu poolt punaseks värvitud päikest. 

Punane päike

Õhtuses tuulevaikuses oli järvepind peegelsile. Kui poleks taamal ujuvat luigepaari, siis võiks pildi ümber pöörata ja keegi ei saaks aru.

Mustjärv

Õhtu jätkus suurema hulga vorstikeste grillimisega ning seejärel Kaspari poolt matkaüllatusena kaasavõetud banaanide koos šokolaadiga küpsetamisega.

Kärolin, Kärt ja Armelle

Õhtu kulges omasoodu ja päädis umbes poole kaheteistkümne ajal kollektiivse tuttu minekuga. 

Hommikul oli vaatamata kehvale prognoosile veel siiski päike näha. Nii sain hommikupudru valmimist oodates nautida kohvikruusi.

Kuigi puder valmis juba kolmveerand kaheksa, kulus söömisele ja pakkimisele siiski üksjagu aega ning nii saimegi teele asuda alles veerand kümne ajal. Tegelikult oli see täiesti paras aeg. Lihtsalt viimased pakkijad said mõne vihmapiisa telgi peale.

Kõik koos

Teise päeva rada viis läbi märjema metsa Meenikunno raba poole. See pool tunnikest langes ka mõningaid vihmapiiskasid, kuid õnneks nii vähe, et keebi peale polnud vaja isegi mõelda.

Kuklasepesa

Vaatetorni juures pidasime väikese pausi. Edasi aga mööda juba pisut lagunema kippuvat laudteed raba teise kalda poole. 

Vaade Liipsaare vaatetornist Meenikunno raba poole

Poolel teel tegime peatuse Suure Soojärve kaldal. Kaspar käis jälle ujumas, teistega õppisime rabataimi tundma.

Suure Soojärve kaldad on kaetud sookailudega

Õitsev murakas

Õitsev jõhvikas

Huulhein

Valgejärve ääres oli järgmine peatus. Mõned kiikusid, Kaspar ujus, ülejäänud istusid niisama.

Valgejärv

Pikk tee Rebasmäe allikani möödus kiiremini mõistatamismängu mängides (kellele ma mõtlen). Allikavees loputasid kõik oma nägu - lootuses eeloleval ööl unes tulevast kaaslast näha :-)  Rebasmäe hüti juures söötsime tükk aega sääski; Kaspar tegi priimusel NATO-pakist süüa.

Rebasmäe oja

Viimased paar kilomeetrit olid enamusel vist silmad vaid sihtpunkti poole liimitud. Mulle meeldis küll loodust vaadata ja nii lonkisin taga. 

Leseleht

Õitsvad pohlad

Laanelill

Ilumetsa kraatrite juures tehti üksjagu pilte kuradikestega. Mina ka. Sügasin plikat kõrva tagant. Talle meeldis.

Põrguhaud

Naljapilt

Ilumetsa raudteejaamas saime kokku samade 9. klassi mudilastega, kes eile seal maha läksid. Nad oli ööbinud Päikseloojangu majas ja nende kraami veeti autoga. Kohale jõudsime seekord ajaga 4:45 h ja läbisime 15,2 km. 

Rong oli piisavalt tühi, nii et saime kenasti istuma. Peagi läks pimedamaks ja hakkas vihma sadama. Meie õnneks olime sellest pääsenud. Tartus vahetasime rongi ja loksusime selle "ekspressiga" Tartust Jõgevale tervelt 50 minutit!

Ilumetsa raudteejaam

Kokkuvõttes läks matk kenasti korda. Seltskond oli ehk vaiksem, kui sageli varem, kuid see-eest muhe ja mõnusalt kodune. Loodetavasti leidis igaüks endale nendest päevadest midagi.