esmaspäev, 26. september 2016

Oktoobripäike 13

Tänavune Oktoobripäike (mis toimus juba septembri lõpus 24.-25. kuupäevadel) oli seekord üsna päiksetu - vaid 5 minutiks nägime teda pilve vahelt piilumas.
Matkalisi oli seekord kokku 14, kellest Maris, Kaire  ja Viktor moodustasid majandustoimkonna, ülejäänud aga üle raba matkaseltskonna (Merike, Martin, Heiki, Jürgo, Riina, Peeter, Sirli, Ants, Merlin, Katre ja Neeme).
Grupipilt Pikanõmmel

Marsruut oli traditsiooniline: Pikanõmme - Võhkassaare - Muraka saared - Varessaare - Mustassaare.

Kilomeetripostidega matkarada

Nagu juba mainitud - ilm ei olnud traditsiooniline. Päikest nägime vaid korra ja kuigi paar vihmasabinat olid vaid kerged udud, oli siiski tuliselt kahju, et tänu päikese puudumisele ei olnud sügisvärvid nii erksad, kui nad võinuks olla.

Hurraa, päike tuli välja ... 5 minutiks...

Ikka olen rõõmus :-)

Värvid ise olid kohal, seda eriti turbasammaldel. Ebatraditsiooniline oli ka raba veerežiim. Augustikuised sajud olid tõstnud madalsoo osa veetaseme küllalt kõrgele, nii et kummikukakkumisväli ja Varessaare eelne heinamaa olid üsna raskelt sumbatavad. Samas kõrgsoo osa oli ehmatavalt kuiv.

Uimane kiil sügisvärvides rabamättal
Kokkuvõttes jäi üle vaid nentida, et "atraktsioonid olid välja lülitatud" ja meie seekordsetel rabauusikutel jäid ristsed saamata. Väljaarvatud Jürgol, kes otsustas suunduda Karoli põõsa poole üle musta maa. Nojah, sealtkaudu ta igatahes kohale ei jõudnud; tuli hoopis meie jälgedes, ise hargivaheni märg :-)

Merike

Puukallistajad Muraka saarel
Niisiis kulges meie matk üle raba suhteliselt sündmustevaeselt ja üsna hallis hämaruses. Sellegipoolest oli ääretult mõnus retk, millele oma osa andis ka tore seltskond.
Ilusa lauka ääres käisid ujumas tööõpetuse mehed (Ants ja Jürgo), keemikud ei võtnud vedu ja lubasid supluse järgmisel aastal ette võtta.

Ükskord ometi õnnestus ka Martin kaasa meelitada

Grupipilt ilusa lauka ääres
Viimane lõik Varessaare alusel heinamaal oli vastikult märg ja seetõttu raske läbida - metsa ääres särav Kaire roosa dressipluus (koos Kairega muidugi) ei tahtnud kuidagi lähemale tulla. Viimaks siiski jõudsime temani. Ennäe, Maris oli ka seal (varjevärvides :-) Varessaares ootasid meid soojaksköetud tuba ning Viktor.
Õhtune tatrapudrutamine ja mannavahutamine kulgesid tavapäraselt. Varessaarde ilmunud kaetud lõkkekoht pani küll kannatuse proovile, sest putru ei saanud segada, vaid tuli alati pott katuse alt välja keerata. Õnneks siiski suutsime vältida putrude põhja kõrbemist.
Enne uinumist mängiti kolm ringi palju elevust tekitanud lauamängu "Reaalsuskontroll 2". Mängust tekkinud mõtteid vahetati veel hommikusöögilauaski.
Hommikusöök oli varane, sest Viktor oli (nagu ikka) vara tule üles teinud. Ise keskendus ta majaraamatusse meie matka kohta sissekande kirjutamisele.
Kella üheksa paiku olid aga kotid pakitud ja põrandad pühitud, nii et võis asuda koduteele. Hoolimata ebahuvitavalt kuivadest atraktsioonidest ja hallivõitu ilmast läks nädalavahetus täie ette. Nagu Martin ütles - juhe välja seinast (tal oli isegi telefoniaku tühi :-)

Traditsiooniliselt ka väike matkavideo. Seekord kahes osas, sest Heiki üllatas mind pärast minu video valmimist enda poolt filmitud lõikudega, kus ka mina kaadrisse olen sattunud.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.